Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole seda teinud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused TsMS § 407 lg 2 kohaselt rahuldatakse tagaseljaotsusega hagi ulatuses, milles hageja nõue on kostjale teatavaks tehtud, kui hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tuginedes dokumentaalsetele tõenditele leiab kohus, et hagi on seaduslik ja õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidest nähtub, et AS SEB Eesti Ühispank ja Aja Papp ́i vahel on 25.aprillil 2002.a. sõlminud Magnet krediitkaardi leping nr A020006458 (tl 2), mille alusel hageja andis kostja kasutusse Magnet järelmaksukaardi krediidilimiidiga 19 000.00 krooni intressimääraga 16% aastas, kohustusliku tagasimakse limiidiga 9500.00 krooni ja kohustusliku tagasimakse summaga 1000.00 krooni. Lepingutingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 10.kuupäevaks püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol ja tasuma intressi. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 10.kuupäevaks debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 401 lg 1 kohaselt peab krediidisaaja tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega (tl 3-25) on tõendatud, et kostja ei ole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud ning võlgneb hagejale põhivõlana (tagastamata krediidina) 19 093.86 krooni. VÕS § 94 ja 397 annavad hagejale õiguse nõuda intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja -tingimustest, saades intressivõla suuruseks 739.64 krooni. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda leping üles. Hageja on lepingu lõpetanud ning on õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustusega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivisintressi (viivist). Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepingu tingimuste punktist 7.1 lähtuvalt ning nõuab viivisintressi 3071.30 krooni. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 19 093.86 krooni, intress 739.64 krooni ja viivis 3071.30 krooni. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud (riigilõiv, kohtutäituri tasu) kui ka asja läbivaatamise kulud (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. Ingrid Niinemägi Kohtunik