Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse kostja Pxxxxx Kxxxxx vastu kommunaalmaksete ja halduskulude tasumise nõudes summas 4997.10 krooni. Hagi esitamise eest tasus hageja riigilõivu 420 krooni ja õigusabikulusid on tehtud 400 krooni ulatuses. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule taotluse, milles palub hagi tagamiseks keelata kostjal Pxxxxx Kxxxxx tema varaga tehingute tegemine ja toimingud. Kohus hagi tagamise taotlust ei rahuldanud. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda kohtule kirjalikult vastama. Kostja vastas 17.02.2006 kohtule, võttes hagi õigeks. Kostja avaldas kirjalikus vastuses soovi lahendada asi kompromissiga ja tegi ettepanekud kompromissiks: võlast on juba tasutud 2100 krooni. Ülejäänud osa tasumine toimub igakuuliselt 500 krooni kaupa (lisaks igakuistele jooksvatele maksetele). Tasumine toimub kostja abikaasa poolt, kuna kostja ise viibib kinnipidamiskohas. Kostja avaldas valmidust tasuda kohtuväliselt kõik võlgnevused seoses selle korteriga. Kostja esitas tõendid selle kohta, et on tasutud 2100 krooni. Kohus väljastas hagejale koopia kostja vastusest ja tegi hagejale ettepaneku tegutseda aktiivselt kompromissi sõlmimise nimel. Kohus määras hagejale tähtaja, milliseks peaks olema kohtule esitatud kompromiss (kokkulepe). Kohus selgitas hagejale, et tema tegevusest sõltub kohtukulude jaotus ja teatas, et asi lahendatakse kohtuistungit pidamata. Hageja kohtule määratud tähtajaks – 30 päeva, mis kuupäevaliselt on hiljemalt 29.märts 2006- kompromissi ei esitanud ega vastanud üldse midagi. TsMS § 440 lg.1 järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. § 440 lg.3 järgi kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 alusel võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Korteriühistuseaduse § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna

2 (4)

eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Hageja poolt on tagatud kostjale kommunaalteenuste osutamine- (prügiveo-, vee-ja kanalisatsiooniteenus), kogutakse makseid remondifondi ja makstakse üldelektrikulu. Kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale teenuste eest tasunud. Lisaks sellele ei ole kostja tasunud makseid haldus-, elektri- ja remondikulude katteks. Kostja on hagi tunnistanud ka osaliste maksetega võla katteks. Esitatud maksekorraldustest nähtub, et tasumine on toimunud 04.jaanuaril 2006 summas 2000 krooni ja 25.jaanuaril 2006 summas 100 krooni. Kostja on esitanud need maksekorraldused tõendamaks maksete tegemist hagis nõutud summa katteks. VÕS § 88 lg.1 järgi kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha...mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast... ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha ...üle antud. Seega on kostja otsustus, et tasumine on toimunud just hagis nõutava võla katteks, kooskõlas VÕS § 88 sisuga. Vastupidiseid väiteid ei ole ka esitatud. Sellest tulenevalt on võlast 4997.10 krooni tasutud 17.veebruariks 2006 2100 krooni. Kostja ettepanek kompromissiks- tasuda võlga igakuiselt 500 krooni- on mõistlik ja sellelaadiliste võlgade puhul kohane. Hageja on loobunud selle kohta oma seisukoha väljendamisest. Seetõttu kohus määrab otsuses kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra TsMS § 445 lg.1 alusel ja kooskõlas kostja ettepanekuga. Kohtukulusid on hageja kandnud järgmiselt: riigilõiv 420 krooni ja hageja õigusabikulud 400 krooni (tl.8,9). Määrates kindlaks menetluskulude jaotust, lähtub kohus järgmisest: TsMS § 162 lg.2 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. § 163 lg.2 järgi kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. TsMS § 150 lg.2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 168 lg.6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhtumil on kostja võtnud hagi kohe õigeks. Samas ei pea kohus võimalikuks TsMS § 168 lg.6 tuginedes jätta kõiki menetluskulusid hageja kanda, kuna kostja ei ole reageerinud hageja kohtuvälisele ettepanekule võlg tasuda (tl.6). Hageja mitte vastu võttes ettepanekut kompromissiks on loobunud TsMS § 150 lg.2 tulenevast võimalusest saada tagasi pool riigilõivust. Kuna kohus rahuldab hagi kostja poolt kompromissina pakutud viisil, jätab kohus menetluskulud suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud, s.o. hageja kanda. Kohus paneb osaliselt kostja kanda hageja õigusabikulud, lähtudes menetluses ilmnenust - et nõude rahuldamine oleks olnud saavutatav ilma kohtumenetluseta (s.t. riigilõivu tasumata).

3 (4)

Hagi tagamise avalduse esitamisel tasus hageja 01.02.2006.a TsMS § 141 lg 1 alusel kautsjoni summas 290 krooni. TsMS § 149 lg.5 alusel arvatakse tasutud kautsjon riigituludesse. Kohus lähtub otsuse tegemisel TsMS § 440 lg3, § 444 lg.1,§ 445 lg.1, VÕS § 208 lg.1, lg.3, Korteriühistuseaduse § 151, VÕS § 76 lg.1, § 101 lg.1 p.1, § 108 lg.1.

Kohtunik Ü.Raag

/ allkiri /

Koopia õige . Kohtunik :

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.