Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.aprill 2006. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-04-2023
Tsiviilasi
M.V. hagi AS Baltreiler vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja ebaseaduslikult töölt vabastamise eest hüvitise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M.V. (isikukood xxx, elukoht xxx Hageja esindaja Armand Mark Kostja aktsiaselts Baltreiler (äriregistrikood xxxx) Kostja esindaja Tarmo Friedental
Kohtuistungi toimumise aeg
14. märts 2006. a
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Välja mõista M.V.lt AS Baltreiler kasuks menetluskulud 8400,00 kr (kaheksa tuhat nelisada krooni). Välja mõista M.V.lt riigituludesse riigi kantud menetluskulud 56,10 kr (viiskümmend kuus krooni ja 10 senti). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.
Hageja töötas kostja juures töölepingu nr 6 alusel alates 01.01.2003.a. tegevdirektorina. Kostja tegelik asukoht oli hagejale ja tema emale kuuluvas elamus xxxx. 26.08.2004.a. lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 86 p 7 alusel seoses usalduse kaotusega. Vastavalt kostja otsusele on kostja kaotanud hageja suhtes usalduse, kuna hageja
Tsiviilasi nr 2-04-2023 on kasutanud kostjale kuuluvat telefoni tasuliste telefoniteenuste kasutamiseks, millega põhjustati kostjale kahju 2187,22 kr. Kõned oli tehtud tasulistele infoteadetele, ennustus- ja horoskoobi numbritele ning erootika- ja tutvumisnumbritele. Hagejaga töölepingu lõpetamise ajal oli kostjal 7 töötajat, kellest 5 olid kaugsõidu autojuhid, tegevdirektor (hageja) ning raamatupidaja.
Hageja leiab, et temaga on kostja poolt tööleping lõpetatud alusetult ja palub tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning mõista kostjalt välja hüvitis ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest 6 kuu keskmise palga ulatuses st 84 000,00 kr. Hageja leiab, et ei ole tõendatud hageja poolt kostjale kahju tekkimine. Hageja väidete kohaselt oli tegemist kostja avaliku töötelefoniga, millele oli juurdepääs kõigil kostja töötajatel. Ei ole mingit alust oletada, et hageja tekitas kostjale väidetava kahju. Kostja asukoht oli nii hageja kui ka tema ema elukohaks ning ema on hilisemalt ka tunnistanud, et tema on need kõned teinud. Samuti on vaidlusalune kahju kostjale hageja ema poolt hüvitatud. Kostja ei ole hagejalt kunagi nõudnud seletusi antud asjaolude kohta, vaid lõpetas töölepingu koheselt. Ka ei olnud kostjal reguleeritud telefoni kasutamise korda, ega hagejale ei olnud tehtud kohustuseks seda jälgida. Samuti ei ole kostja välja toonud ühtegi tegu, mille alusel kostja järeldas, et hageja tekitas talle kahju. TLS § 104 peab aga silmas just nimelt tegu, millega põhjustati kahju.
Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning välja mõista hagejalt menetluskuludena õigusabikulud 10 620,00 kr. Vaidlusalune telefoninumber asus hageja elukohas ja selle kasutamist sai kontrollida hageja. On ebatõenäoline, et keegi teistest kostja töötajatest sai kasutada seda telefoni vaidlusaluste kõnede tegemiseks, seda enam, et osad kõned tehti enne tööpäeva algust st enne 8.00 ja osad kõned tehti õhtusel ajal peale tööaega alates kella kuuest õhtul ja koguni peale kella kümmet õhtul.
Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. TLS § 86 p 7 kohaselt võib tööandja lõpetada töölepingu töötaja suhtes usalduse kaotuse tõttu. TLS § 104 lg 2 järgi töölepingu võib lõpetada, kui töötaja on põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on varastanud töökohal kaastöötajate vara (p 1); seadnud ohtu tööandja vara säilimise (p 2). Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus (edaspidi TDVS) § 2 p 2 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks TLS § 104 lg 2 nimetatud süüline tegu, mille tõttu töötaja kaotas tööandja usalduse.
Tsiviilasi nr 2-04-2023 TDVS § 23 lg 2 alusel kohus tühistab määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele ilmselt mitte vastava karistusega. Kui töötajale on määratud töölepingu lõpetamine, siis juhindub kohus ka TLS § 144. TLS § 144 lg 1 järgi on vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle TLS § 86 p 6-8 ettenähtud alustel töövaidlusorganil õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust ning töötaja tööle ennistada. Hageja on vaidlustanud töölepingu lõpetamise, kuna leiab, et
Tsiviilasi nr 2-04-2023 esmases vastuses esitanud ega sellele tuginenud enne kui kohtuistungil. See väide on hageja poolt jäänud ka tõendamata muude, kui hageja enda seletustega. Hageja väited, et kostjal ei olnud vaidlusalusel ajal reguleeritud telefoni kasutamise korda, on asjakohatud. Kohtu arvates ei ole võimalik ega ka vajalik kõiki asjaolusid ja käitumisreegleid ühe äriühingu sisekorraeeskirjades reguleerida. Antud asjaoludel ei saa ühelgi mõistlikul isikul olla kahtlust, et isiklikku laadi oma lõbuks/ajaviiteks tehtavad kõned tööandja kulul ei ole aktsepteeritavad ning on keelatud ja see põhjustab tööandjale kahju. Seega pidi see olema ka selge hagejale ja hageja poolt tuginemine sellele, et talle ei ole tehtud ettekirjutust mitte helistada tööandja numbrilt tasulistele meelelahutusnumbritele, ei ole asjakohane. Asjakohatu on hageja tuginemine sellele, et talle ei olnud tehtud ettekirjutust kontrollida telefoni kasutamist teiste töötajate poolt. Kostja ei ole seda hagejale seda oma otsuses hagejaga tööleping lõpetada (tl 9) ette heitnud ja seega seda ei ole vajalik ka analüüsida. Hinnates esitatud asjaolusid leiab kohus, et puuduvad alused tunnistada hagejaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks TDVS § 23 alusel. Hageja oli kostja tegevdirektor, seega isik, kelle ülesanne oli korraldada kostja äritegevust ja tegutseda tema huvides. Sellise isiku poolt tööandjale kahju tekitamine ja seda enda meelelahutuslike huvide rahuldamiseks, on piisav põhjus, et tööandjal tekiks usaldamatud töötaja suhtes ning sellise usaldamatuse/usalduse kaotuse korral on põhjendatud töötajaga tööleping lõpetada. Seega ei kuulu hageja esimene nõue rahuldamisele kui põhjendamatu. Hageja teine nõue (hüvitise väljamõistmine) ei kuulu rahuldamisele, kuna see põhines esimesel nõudel, mis jäi rahuldamata.
Vastavalt TsMS RS § 3 kuulub antud asjas kohtu- / menetluskulude osas kohaldamisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS (1998). TsMS (1998) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel kuulub välja mõistmisele 5% rahaliselt nõudelt (84 000,00) ehk 4200,00 kr ja TsMS (1998) § 61 p 2 alusel kuulub hagejalt välja mõistmisele samaväärne summa (4200,00 kr) rahalise nõudega arvestades antud vaidluse keerukust ja menetluse koormavust. Seega kokku 8400,00 kr. Riigi tuludesse kuulub hagejalt väljamõistmisele TsMS (1998) § 52 p 5 ja 54 lg 4 alusel menetluskulud seoses postikuludega summas 56,10 kr. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.