Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

22..novembril 2001.a. andis AS Haapsalu KEK U. Mxxxxx-le laenulepingu nr. F-16 alusel laenu 300 000 krooni esialgse tagastamise lõpptähtajaga 21.11.2002.a., intressiga 20% aastas, viivitamise korral viivis 0,2 % viivitatud summalt päevas. Laenulepingu nr. F-16 täitmise tagamiseks sõlmis AS Haapsalu KEK 22. novembril 2001.a. käenduslepingud kostjate Oxxxxx Mxxxxx-ga ja Txxxx Oxxx-ga. 22. novembril 2001.a. seadis Mxxxx Mxxxxxx laenulepingu nr. F-16 täitmise tagamiseks hüpoteegi AS Haapsalu KEK kasuks, hüpoteegisummaga 300 000 krooni, kõrvalnõuetega 150 000 krooni korteriomandile Tallinnas xxxxxxxxxxxxxxxx, hüpoteek kanti kinnistusraamatusse 4.järjekohale 01.aprillil 2002.a.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Laenulepingus kokkulepitud tähtajaks kostja U. Mxxxxxx laenusummat hagejale ei tasunud, . 16.jaanuaril 2004.a. pöördus hageja kirjalikult nõudega tasuda võlg käendajate O. Mxxxxxx ja T. Oxxx poole, kes võlga summas 489 059 krooni ei tasunud. 11.mai 2004.a. seisuga on kostja U. Mxxxxxx võlg laenulepingu nr.F-16 22.11.2001.a. järgi 489 059 krooni, millest tagastamata laenusumma on 424 167 krooni, tasumata intressid 19 059 krooni ja viivis 45 833 krooni. Hageja palub laenuvõlg 489 059 krooni välja mõista kostjatelt solidaarselt VÕS, TsÜS, REÕS RakS § -de 2, 11,12 lg 1, TsK §-de 173, 174,188 lg 1, 206, 207 ja VÕS §-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja p 6, 108 lg 1, 113, 164, 167, 397 alusel. Tsiviilasja menetluse ajal on hageja haginõuet suurendanud viiviste võrra 10. oktoobril 2005.a. (tl.200) ja 01.detsembril 2005.a. (tl.238) Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus laenulepingu F-16 järgi 01.detsembri 2005.a. seisuga summas 599 999 krooni, millest põhisumma on 337 678 krooni, intressid 94 182 krooni ja viivis 168 139 krooni. Hagi tõendamiseks on hageja esitanud järgmised tõendid: 1) laenulepingu nr. F-16 22.11.2001.a. (tl.9-10), 2) käenduslepingud O. Mxxxxx-ga 22.11.2001 ja T. Oxx-ga 22.11.2001.a. (tl.11,12), 3) hüpoteegi seadmise lepingu 22.11.2001.a. (tl.13-16), 4) Tallinna Linnakohtu kinnistusameti kinnistamisotsuse 01.04.2002.a. (tl.17) hüpoteegi sissekandmise kohta kinnistusregistri reg.ossa nr.19420 , 5) Nõude loovutamise lepingu nr.07 17.07.2002.a. (tl.18), 6) Poolte kokkuleppe nr.01/02 laenulepingute nr. F-12 22.06.1999.a. ja F-16 22.11.2001.a. muutmise kohta (tl. 19), 7) Hageja teade kostja T. Oxxx-le laenulepingu muutmise kohta 26.05.2003.a.(tl.20), 8) Võlgnevuse arvestused laenulepingu F-16 järgi (tl.21, 28, 123, 124, 201, 239), 9) Hageja teade kostja T. Oxx-le 16.01.2004.a. koos võlgnevuse arvestusega (tl.22, 23)., 10) Hageja teade kostja O. Mxxxxx-le 16.01.2004.a. koos võlgnevuse arvestusega (tl. 25, 26).

KOSTJATE VASTUVÄITED

liikme K. Uxx-ga kokku lepitud, et 1. miljoni krooniga kustutatakse kõik kostja laenuvõlgnevused koos intresside ja viivistega hagejale. Kostja leiab, et hagi esitamine tema vastu on pahatahtlik ja alusetu. Hagejal ei ole esitada ühtegi tõendit selle kohta, et M. Mxxxxxx korteriomandi müügist saadud 1 miljon krooni läheks ainult laenulepingu F-12 tasumiseks. 06.05.2004.a. lepingusse on hageja initsiatiivil ja dikteerimisel p.3.2 kirjutatud, et 1 miljoni krooni saamine on justkui seotud laenulepingu F-12 22.06.1999.a. tuleneva võlgnevuse kustutamisega. See ei vasta aga poolte vahel kokkulepitule. Vaidluse lahendamise seisukohalt on eksitav ja kostjate suhtes ebaõiglane lähtuda ainult laenulepingust nr.F-16. Kostja on sõlminud 22.06.1999.a. AS -ga Haapsalu KEK laenulepingu F-12 tähtajaga 21.05.2004.a. intressimääraga 18%,. On absurdne, et 06.05.2004.a. tehinguga kustutati laenuvõlgnevus F-12 alusel, mille tähtaeg ei olnud saabunud, selle asemel, et kustutada laenulepingu F-16 võlgnevus. Peale selle ei saanud kostja võlgnevus laenulepingu F-12 järgi olla 1 miljon krooni. Laenuleping F-12 asendas laenulepingut F-06, mis oli sõlmitud 23.05.1997.a. summas 203 500 krooni tähtajaga 31.12.1997 intressimääraga 24%. Selle lepingu järgi on kostja tasunud intressi kuni 08.01.1998 29 672 krooni ja 1998.a. alguses veel 12 210 krooni, millise summa mahaarvamisel oli laenujääk 02.04.1998.a. laenulepingu F-06 alusel 191 290 krooni. Kuna laenulepingu lõpptähtaeg oli 31.12.1997.a., siis ei olnud millegagi põhjendatud selle lepingu uuendamine poolteist aastat hiljem 22.06.1999.a. Arvestades kostja rasket olukorda ja teadmatust õigusküsimustes surus hageja kostjale lepingu sellisel kujul peale. Väidetavalt asendab laenuleping F-12 ka nõude ostu-müügilepingut 21.06.1999.a., mis tulenes AS Haapsalu KEK ja A. U. Ma Investeeringud AS vahelisest laenulepingust nr.J-28 17.09.1997.a., mis oli sõlmitud tähtajaga 31.12.1997.a., mille järgi kostja oli kohustatud nõude omandamise eest A. U. Ma Investeeringud AS vastu tasuma 406 192 krooni. Nõude ostu-müügilepingu ümbervormistamine on toimunud jällegi poolteist aastat pärast laenulepingu tähtaega ja suruti hageja poolt kostjale peale kostja rasket olukorda ja teadmatust arvestades. Kostjale tundub, et 21.06.1999.a. tehing on seadusevastane ja tühine, sest kostja ei ole kunagi saanud AS -lt Haapsalu KEK laenu summas 406 192 krooni. Samuti on 21.06.1999.a. nõude ostu-müügilepingu p 5.1. sätestatud eritingimusena ette nähtud edasilükkav tingimus-nõudeõigus võlgniku vastu läheb üle pärast lepingu p 4.6 märgitud hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist ning kui edasilükkav tingimus ei ole saabunud 01. juuliks 1999.a., lõpeb käesolev leping. Teadupärast edasilükkav tingimus ei saabunud 01. juuliks 1999.a. sest notariaalne leping sõlmiti alles 28.06.1999.a. ja kanne kinnistusraamatusse tehti alles 09.08.1999.a. Seega lõppes 21.06.1999.a. nõude ostumüügileping kostja ja AS Haapsalu KEK vahel eeltoodud põhjusel 01. juulil 1999.a. ja kostjal puudub kohustus tasuda nõude omandamise eest 406 192 krooni. Samuti pidi kostja laenulepingu nr.F-12 alusel saama laenu 150 000 krooni tähtajaga 21.05.2004.a. intressimääraga 18%Tegelikult kanti kostja arvele selle lepingu raames 143 405,70 krooni, mis teeb viie aasta intressisummaks 129 065,13 krooni. Seega sai kostja laenulepingute F-06 ja F-12 alusel kokku 334 895 krooni 70 senti, mida hageja käsitleb ühe lepinguna F-12. Samas tasus kostja ajavahemikus 1999-2001 hagejale kokku 255 480 krooni, mida hageja jagas omavoliliselt intressideks 226 789 krooni ja tagastatud laenuks 28 691 krooni. Igal juhul on kostjal 255 480 krooni tasumisega tasutud kõik intressid 129 065,13 krooni laenult summas 143 405 krooni 70 senti ning ülejäänud summa 126 414 krooni tuli lugeda saadud laenu 143 405 ,70 krooni tagastamiseks, mille järel laenuvõlg lepingu F-12 järgi oli veel 16 990 krooni 83 senti. Kui summale 16 990,83 lisada summa lepingu F-06 alusel 191 290 krooni, on kostja koguvõlgnevus lepingute F-06 ja F-12 alusel 208 280,83 krooni.

ja arvestas uue laenusumma pealt jällegi intressi, on ebaseaduslik, sest tegemist on jällegi rahatu laenulepinguga ja nii seatakse laenusaaja talumatute kohustuste ette.

piirduti hageja esindaja K. Uxxx ja kostja U. Mxxxxxx suulise kokkuleppega, et 1 miljoni krooni laekumisega on kostja võlgnevused tasutud hagejale. Seda kinnitavad ühelt poolt kostja U. Mxxxxxx ütlused, teiselt poolt hageja poolt edastatud e kirjavahetus kostjaga 30.01.2004.a., 25.03.2004.a., 05.04.2004a. Kui lähtuda sellest, et võlgnik ja võlausaldaja ei ole kokku leppinud ega määranud, milline kohustus loetakse täidetuks, siis VÕS § 88 lg 6 järgi loetakse esimesena täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus, e. käesolevas vaidluses laenuleping nr.F-16.

teda isegi ei informeeritud laenu tagastamise tähtaja pikendamisest. Laenulepingus F-16 järgi oli laenu esialgne tagastamise lõpptähtpäev 21. november 2002.a. Käenduslepingu p 8 järgi lõpeb käendus, kui kreeditor ühe aasta jooksul arvates võla tasumise tähtpäevast ei esita hagi käendaja vastu. VÕS § 145 lg 4 sätestatut arvestades on T. Oxxx suhtes siduvaks laenu tagastamise lõpptähtpäevaks 21. november 2002. Seega oleks hageja pidanud esitama hagi T. Oxxx vastu hiljemalt 21. november 2003, hagiavaldus esitati 11.05.2004.a. Kuna käenduslepingus märgitud aasta jooksul hagi ei esitatud, tuleb lugeda käendusleping lõppenuks alates 21. novembrist 2003.a. ning hageja nõue T. Oxxx vastu alusetuks.

vastuväite esitamine VÕS § 149 lg 5 alusel, mille kohaselt võib käendaja nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Põhjusel, et võlausaldaja oli nõustunud hüpoteekide loovutamisega kolmandale isikule, ei olnud võimalik pandiga koormatud kinnisasja arvelt rahuldada kõiki võlausaldaja AS Uuemõisa Invest nõudeid, kuna täiendavalt oli esimesel järjekohtadel paiknenud hüpoteekide tagatisel antud põhivõlgniku abikaasa Mxxxx Mxxxxx-le laenu ning uus võlausaldaja paiknes talle loovutatud hüpoteekidega paremal järjekohal, saades ka koormatud kinnisasja müügist esmajärjekorras oma nõuded rahuldatud. Sellist tegevust tuleb igal juhul käsitada võlausaldaja poolt oma õiguste pahatahtliku teostamisena, kus teadlikult kahjustatakse käendajate õiguslikku positsiooni, mistõttu on tegemist TsÜS § 138 ja VÕS § 145 lg 5 rikkumisega. Kuna võlausaldaja jättis teadlikult kasutamata võimaluse parandada tagatiste väärtust, siis tuleb VÕS § 145 lg 5 kohaselt vähendada käendaja vastutust tagatiste vähenemisele vastava summa võrra. 21.05.2003 .a. loovutati T. Lxxx-le hüpoteegid, hüpoteegisummaga kokku 700 000 krooni. Eeldades, et nimetatud summa kanti korteriomandi, asukohaga Tallinnas xxxxxxxxxxxxxxxx müügist laekunud rahast T. Lxx-le, saab asuda seisukohale, et juhul, kui hüpoteekide loovutamist ei oleks toimunud, oleks AS Uuemõisa Invest hüpoteegipidajana saanud nimetatud summa ulatuses oma nõuded rahuldatud. Nimetatud summaga oleks hõlmatud ka käesolevas hagiavalduses nõutav summa 489 059 krooni. Eeltoodust tulenevalt ei ole käendaja vastutav laenulepingust nr. F-16 tuleneva nõude täitmise eest ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

VÕS, TsÜS, RES RakS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01. juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. VÕS, TsÜS, RES RakS § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01. juulit 2002 enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust ja sama seaduse § 12 lg1, lg 2 järgi kohaldatakse enne 01. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses

ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002 kohaldatakse senikehtinud seadust. Eeltoodust tulenevalt tuleb 22. novembril 2001.a. sõlmitud laenulepingust tuleneva vaidluse lahendamisel kohaldada alates 01.07.2002.a. võlaõigusseaduse sätteid, kuivõrd laenulepingu näol on tegemist kestvuslepinguga ja laen muutus sissenõutavaks võlaõigusseaduse kehtivuse ajal. Käenduslepingutest tulenevate nõuete lahendamisel tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud tsiviilkoodeksi sätteid. Kohus ei nõustu kostjate O. Mxxxxxx ja T. Oxxx vastuväidetega selles, et käendusleping on kestvusleping. 22.11.2001.a. sõlmitud käenduslepingute näol ei ole tegemist kestvuslepinguga, sest käenduslepingutega on tagatud laenulepingut F-16, mille kohaselt tuli laen tagastada ühekordse maksena laenuandja ja laenuvõtja poolt kokku lepitud tähtpäeval. Seega on käendusega tagatud üks konkreetne kohustus – vastutada selle eest, et U. Mxxxxxx täidab oma kohustuse hageja ees-, mitte suuremat hulka tulevikus tekkivaid kohustusi. Käendaja vastutus tekib alates põhivõlgniku poolt kohustuse rikkumisest, ajavahemikul laenulepingu sõlmimisest kuni võla sissenõutavaks muutumiseni käendajatel kohustused hageja ees puuduvad. Kestvuslepinguks nimetatakse püsivate kohustuste või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingut. Neil asjaoludel võlaõigusseaduse sätted antud asjas käendajate vastutuse osas kohaldamisele ei kuulu ja kostjate O. Mxxxxxx ja T. Oxxx vastuväited, mis tuginevad võlaõigusseaduse sätetele, tuleb jätta tähelepanuta. Laenulepingust nr. F-16 22.11.2001.a. tulenev nõue Antud asjas puudub vaidlus selles, et kostja U. Mxxxxxx oli kohustatud tagastama hagejale laenu koos intressidega 21.novembriks 2003.a. Kostja U. Maxxxxxxon kohtule kinnitanud, et ta laenulepingu nr. F-16 täitmiseks hagejale raha maksnud ei ole, kuid laenuleping nr. F-16 on täidetud, lepingu täitmine on toimunud 06.mai 2004.a notariaalse lepingu alusel, kui M. Mxxxxx-le kuulunud korteriomandi ostjad Txxx ja Kxxxxx Oxxxx tasusid 1 000 000 krooni AS Uuemõisa Invest arveldusarvele. 06.mai 2004.a notariaalselt kinnitatud lepingu Hüpoteekide kustutamise avalduse, korteriomandi lepingu ja hüpoteegiga koormamise lepingu (edaspidi 06.05.2004.a.leping) (tl. 108-120) punkti 3.2 järgi kohustusid ostjad K ja T. Oxxxx tasuma AS Uuemõisa Invest arvelduskontole Ühispangas 1 000 000 krooni selgitusega „Uxxxx Mxxxxxx võlgnevuse kustutamine laenulepingu F-12 22.06.1999.a järgi”. Seega on notariaalse lepinguga üheselt tõendatud, et kolmas isik tasus Uxxxx Mxxxxxx võlgnevuse laenulepingu F-12 järgi, mitte aga laenulepingu F-16 järgi. E- kirjavahetusega toimikus (tl. 126-138) on tõendatud, et kostja U. Mxxxxxx oli teadlik sellest, et korteriomandi müügist kustutatakse tema laenuvõlgnevus laenulepingu nr. F-12 järgi. Nimelt teavitas hageja kostjat 06.04.2004 (tl. 130) kui ka 13.04.2004 (tl.131) sellest, et korteriomandi müügihinnast kustutatakse võlg 1 miljon krooni laenulepingu nr. F-12 järgi, kostja sellele ei ole vastuväiteid esitanud. Eeltoodud tõendid tõendavad ka, et 06.05.2004.a. lepingu p.3.2 ei olnud lepingusse märgitud kostja U. Mxxxxxx teadmata ega tema tahte vastaselt. Kohus leiab, et tõendamata on kostja U. Mxxxxxx vastuväited selles, et tal oli suuline kokkulepe K. Uxx-ga selles, et 1 miljoni tasumisega loetakse täidetuks kõik tema laenulepingud. Hageja seaduslik esindaja K. Uxx eelnimetatud kokkulepet U. Mxxxxx-ga ei kinnita. Kostja ei ole esitanud muid tõendeid selle asjaolu tõendamiseks. Asjaolu, et poolte vahel selline kokkulepe puudus, kinnitab poolte e- kirjavahetus (tl. 126-138) . Nimelt on kostja U. Mxxxxxx on 05.04.2004.a. (tl.129) hagejale saadetud e-kirjas väljendanud eelmärgitud kokkuleppe olemasolu K. Uxx-ga, kuid hageja esindaja I. Rxxx 06.04.2004.a. vastuses kostjale (tl. 130) on märkinud, et 1 miljoni krooni laekumisega loetakse tasutuks kostja võlgnevus laenulepingu nr.F-12 järgi ning pärast 1 miljoni krooni tasumist on K. Uxx

valmis pidama läbirääkimisi ülejäänud laenulepingute osas. Kostja ei ole sellele e-kirjale vastuväiteid esitanud. Kostjate vastuväited selles, et laenuleping nr.F-12 oli tühine ja rahatu, on alusetud. Kostja U. Mxxxxxx ei ole laenulepingut nr. F-12 vaidlustanud selle rahatuse ja tühisuse tõttu, ta on laenulepingut täitnud ja võlga tunnistanud, mida tõendavad laenulepingu nr. F-12 võlgnevuse arvestus (tl 121) ja saldokinnitus 27.02.2003.a. (tl.122), milles kostja tunnistab võlgnevust laenulepingu nr. F-12 järgi summas 960 619 krooni ja nr.F-16 järgi summas 366 465 krooni. Tegemist on võlatunnistusega VÕS § 30 tähenduses, võlatunnistus on kehtiv sõltumatult selle aluseks oleva võlasuhte kehtivusest. Põhjendamatud on kostja U. Mxxxxxx vastuväited selles, et hagejal puudus õigus omavoliliselt jagada laenulepingu F-12 tasumiseks kostja poolt makstud raha intressideks ja tagastatud laenuks. Laenulepingu nr. F-12 (tl.145-147) p 16 järgi lepingust tulenevate maksete tasumisega hilinemisel kustutatakse tasutud summadest esmajärjekorras viivised ja seejärel tähtaegselt tasumata intress ja laenusumma. Hageja on toiminudki vastavalt lepingu p.-16 sätestatule. Kostjad on seisukohal, et hagejal tulnuks vara müügist laekunud raha arvel kustutada laenulepingu nr.F-16 järgne võlgnevus. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kuna laenuleping nr.F-12 22.06.1999.a. oli 02.aprillil 2004.a. hageja poolt üles öeldud (tl. 177), kostja ei olnud 06.maiks 2004.a. laenulepingu ülesütlemisele vastuväiteid esitanud ega seda vaidlustanud, oli hagejal korteriomandi müügi ajaks 06.05.2004.a. kaks sissenõutavaks muutunud nõuet kostja vastu. Võlgnevuse arvestuste kohaselt (tl.121,123) oli kostja U. Mxxxxxx võlg 10.05.2004.a. seisuga laenulepingu nr.F-12 järgi 1 271 620 krooni ja laenulepingu nr.F-16 järgi 468 098 krooni. Kinnistusregistri reg.osa nr. 19420 ärakirjaga (tl.63-64) on tõendatud, et registriosa IV jao 3. järjekohale oli seatud hüpoteek summas 850 000 krooni laenulepingu nr. F-12 tagamiseks ja IV jao 4. järjekohale oli seatud hüpoteek summas 300 000 krooni laenulepingu nr. F-16 tagamiseks. Laenuleping nr. F-12 oli tagatud veel O. Mxxxxxx käendusega, laenuleping nr. F-16 oli tagatud O. Mxxxxxx ja T. Oxxx käendustega. AÕS § 352 lg 1 sätestab, et kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine läbi viidi, vastavalt järjekohtadele. 06.05.2004.a. lepinguga on tõendatud, et sundtäitmine viidi läbi vastavalt hüpoteekide paiknemise järjekohtadele AÕS § 352 lg 1 järgi. Kuivõrd kostja U. Mxxxxxx oli enne 06.05.2004.a. lepingu sõlmimist nõustunud hageja ettepanekuga täita laenulepingut nr.F-12, on alusetud tema VÕS § 88 lg 6 tuginevad vastuväited selles, et esimesena tulnuks lugeda täidetuks laenleping nr.F-16. Kohus on seisukohal, et kostjate vastuväited selles, mis puudutavad laenulepingute nr. F-06, nr. F-10 seotud asjaolusid, ei ole antud vaidluses asjakohased, kuna need lepingud ei ole seotud antud hagi esemega. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et asjas kogutud tõendid kogumis kinnitavad asjaolu, et kostja ei ole täitnud laenulepingut nr. F-16. Võlgnevuse suurus Hageja on asja menetluse käigus korrigeerinud laenuvõlgnevuse arvestust, arvestades osaliselt kostjate poolt esitatud vastuväiteid. Kohtule 01.detsembril 2005.a. esitatud võlgnevuse arvestuse kohaselt võlgneb U. Mxxxxxx laenulepingu nr.F-16 alusel hagejale 01.12.2005.a. seisuga kokku 610 478 krooni, millest laenu põhisumma on 337 678 krooni, intress 94 182 krooni ja viivis 178 618 krooni. Võlgnevuse arvestusest ilmneb, et hageja on lisanud laenule tasumata intresse kuni 01. juuli 2002.a, s.o. võlaõigusseaduse kehtima hakkamiseni. Hageja on arvestanud viivist tasumata võlasummast 7% aastas alates 22. 11.2003.a. kuni 26.detsembrini 2003 ja 27% aastas alates 27.detsembrist 2003. kuni 01. 12.

2005.a. Hageja on arvestanud viivist seadusega ja lepinguga ettenähtud määras VÕS § 94 ja 113 alusel. Kostjad on vaidlustanud võlgnevuse arvestuse leides, et hagejal puudus õigus liita maksmata intresse laenule ja laenulepingu F-16 p. 12.4 on tühine, kuna on vastuolus TsK § 272 lg 3 mõttega. Kohus kostjate vastuväitega ei nõustu. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK § 272 lg 3 järgi võivad pooled iga võla, mis on tekkinud ostust-müügist, vara üürimisest või muust alusest, vormistada laenulepinguna. Sel juhtumil kohaldatakse laenu reguleerivaid sätteid. Seaduses toodud võla tekkimise aluste loetelu on lahtine, seadusega ei ole sätestatud keeldu, mis keelaks rahalise kõrvalkohustuse laenuks vormistamist. Neil asjaoludel kohus leiab, et TsK § 272 lg 3 ei välista rahalise kõrvalkohustuse vormistamist laenuks. Seega laenulepingu nr. F-16 p 12.4 ei ole tühine, sest seadust ei ole olulisel rikutud. U. Mxxxxx-l oli intressivõlg ja laenulepingu p 12.4 järgi oli hagejal õigus kuni 01.07.2002.a. lisada kolme kuu tasumata intresse laenusummale. Kohus on seisukohal, et võlgnevuse arvestus laenulepingu nr.F-16 järgi on kooskõlas VÕS § -dega 94 ja 113 ning laenulepingu nr.F-16 p.-dega 3, 6, 12.3, 12.4, 12.5, kostja laenuvõlgnevuse suurus 599 999 krooni, millest laenu põhisumma on 337 678 krooni, intressid 94 182 krooni ja viivis 168 139 krooni. Kostja T. Oxxx taotleb viiviste vähendamist põhjusel, et viivise summa on ligi pool võlasummast. VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja nõuab viivist 168 139 krooni, mis on peaaegu pool võlgnetava laenu põhisummast. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtade kohaselt ei ole antud asjas nõutav viivis ebamõistlikult suur võrreldes laenu põhiosa võla suurusega. Kostjate poolt on leping käesoleva ajani täitmata, laenu tagastamise tähtajast on möödunud kaks aastat ja neli kuud Nimetatud asjaolusid arvestades puudub alus viivist vähendada. Asjaolu, et kostja T. Oxxx on pensionär, ei anna VÕS § 162 lg 1 järgi ainuüksi alust viivist vähendada.. Käendajate vastutus 22.11.2001.a. sõlmitud käenduslepingute alusel TsK § 207 lg 1 järgi vastutavad kohustise mittetäitmise korral võlgnik ja käendajad kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. 22. novembril 2001.a. sõlmitud käenduslepingutes ei ole ette nähtud teisiti. Käenduslepingute (tl.11 ja 12) p. 3.1. järgi on käendusega tagatud nii põhinõue kui kõrvalnõuded, sealhulgas nõuetega seotud intressid, viivised, leppetrahvid ja võla sissenõudmisekulud. Käenduslepingute p. 5 järgi vastutab käendaja kreeditori ees solidaarselt võlgnikuga. Käendaja kohustub tasuma kreeditorile tagatava lepingu järgi võlgniku poolt tasumisele kuuluvad, käendajale kirjaliku maksenõude esitamise hetkel võlgniku poolt tasumata summad, mille tasumise tähtaeg on saabunud. Käenduslepingute p. 6 kohaselt on käendus antud tagasivõtmatult ja kehtib ka tagatava lepingu ennetähtaegse lõpetamisel kui ka tagatava lepingu muutmisel, k.a. võla tasumise tähtaja pikendamine. Seega TsK § 207 lg 1 ja 22.11.2001.a. sõlmitud käenduslepingute p. 5 ja p 6 alusel vastutavad käendajad O. Mxxxxxx ja T. Oxxx laenuvõlgnevuse 599 999 krooni eest hageja ees solidaarselt kostjaga. Kostjate O. Mxxxxxx ja T. Oxxx vastuväited selles, et käendus on lõppenud, ei ole põhjendatud arvestades asjaolu, et laenu tagastamise tähtaeg oli 21.11.2003.a., hagiavaldus on kohtule esitatud 11. mail 2004.a., seega viis ja pool kuud peale laenuvõla sissenõutavaks

muutumist. Kostjate vastuväited selles, et hageja ei teatanud neile laenu tagastamise tähtaja pikendamisest, ei ole põhjendatud, kuna hageja on kostja T. Oxx-le 26. mail 2003.a. teatanud (tl.20) laenu tagastamise tähtaja pikendamisest. Pealegi käenduslepingu p-s. 6 järgi ei ole käendajate nõusolekut laenulepingu muutmiseks vaja, kuna käendus kehtib ka võla tasumise tähtaja pikendamisel. Seega tuleb VÕS, TsÜS, REÕS RakS § -de 2, 11, 12 lg 1, lg 2, TsK § -de 206, 207 lg 1, VÕS §-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, p 6, 108 lg 1, 113, 164, 167, 396 lg 1, 397 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks 599 999 krooni. TsMS RakS § 3 ja kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § -de 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 järgi tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista kohtukulu, milleks on hageja poolt tasutud riigilõiv 30 000 krooni ja õigusabikulu 29 999 krooni 95 senti (5%-599 999-st). Kostjate kohtukulud tuleb jätta kostjate endi kanda.

Aita Rajavere Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.