Ärakiri
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-05-13388
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. aprill 2006, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
AS Minu Vara Ida hagi L. B. vastu 3 045,35 krooni nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
23. märts 2006
Menetlusosalised
Hageja:
AS Minu Vara (RK X, asukoht: Sompa 33, 41533 Jõhvi)
Hageja esindaja:
R. G.(volikirja alusel)
Kostja:
Ljubov Belova (sünd. X, elukoht: X)
Resolutsioon
AS Minu Vara Ida hagi jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja, AS Minu Vara Ida esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 2654,70 krooni ning viivise 390,65 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteri asukohaga X, kaasomanik. Hageja on antud elumaja hooldaja. Kostjale on hageja poolt igakuiselt väljastatud arved, millele on märgitud jooksva kuu makse, võlgnevus ja viivis. Kostja ei ole tasunud õigeaegselt arveid, mis on väljastatud hageja poolt osutatavate teenuste eest. Seisuga 02.06.2005.a on kostja võlg hagejale 3 045,35 krooni, millest 2654,70 krooni põhivõlgnevus ja viivis 390,65 krooni tulenevalt . Hagejapoolsetele meeldetuletustele ja hoiatustele ei ole kostja reageerinud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus ja viivis summas 3 045,35 krooni, riigilõiv summas 280 krooni ning õigusabikulud 152 krooni.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leidis, et hagiavaldus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 413 teeb kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse ,millega jätab hagi rahuldamata. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Hageja poolt on kohtule esitatud tõend /tl. 8-9/ teenustasu arvestustes, kus on kajastatud kogu korteri üldpinna 36,5m2 arvestatud teenustasu suurus ning alates 2002 augustist arvestatud viivis. Antud arvetest ei kajastu, kui suur on 1⁄4 eest arvestatud teenustasu suurus. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti; lg 2 tõendeid esitavad menetlusosalised. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, kui suur on kostja võlgnevus. Seega leiab kohus, et hagi on tõendamata, kuna kohtule esitatud arvestustest ei nähtu konkreetselt, kui palju tuleb teenustasude eest tasuda kaasomanikul. Menetluskulud Tsiviilmenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Seega jäävad kohtukulud poolte endi kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS §§ 434-436, §§ 441-442, § 632 jätab kohus hagi rahuldamata. Kohtunik/allkiri/ Ärakiri õige:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.