Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

EDASIKAEBAMISE KORD

1(5)

2-17-8591 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohus lõpetas 18. aprill 2018 määrusega A J pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatas võlgniku suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Eespool nimetatud määruses selgitas kohus võlgnikule, et kohtule tuleb üks kord aastas esitada aruanne oma sissetulekute ja kohustuste täitmise kohta. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 18. aprill 2019. Võlgniku aruanded Kohus tuvastas, et võlgnik ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi aruannet, sh lõpparuannet. Võlgnik ei ole teatanud põhjustest, miks aruannet esitada ei ole õnnestunud. Võlausaldajate seisukohad Võlausaldaja I vastuse kohaselt ei ole võlgnik tasunud ühtegi tagasimakset. Võlgnik ei ole näidanud üles huvi nõude tasumiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole täitnud ühte vabastamise põhieeldust, milleks on väljamaksete teostamine võlausaldajatele. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik tuleks kohustustest vabastamata jätta. Võlausaldaja II teatas kohtule, et võlgnik ei ole teinud kohtutäitur Kaja Lilloja ametikontole vastavalt jaotisettepanekus ettenähtud jaotisele mitte ühtegi makset. Sellest tulenevalt ei ole kohtutäitur Kaja Lilloja võlgniku kohustustest vabastamisega nõus. Võlausaldaja III-IV ei vastanud kohtunõudele ega esitanud vastust võlgniku kohustustest vabastamise ning nõuete täitmise osas. Võlausaldaja V vastuse kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse ajal on Eesti Vabariigi nõue vähenenud võlgniku enammakstud tulumaksu arvelt summas 130,38 eurot (2018 ja 2019. a füüsilise isiku deklaratsiooni alusel). 09.10.2024 seisuga on Maksu- ja Tolliameti nõude jäägiks 527,62 eurot. Maksu- ja Tolliametil ei ole vastuväiteid A J kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas ning jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Kohtuistung Võlgnik võlgniku vande andmiseks 26. veebruar 2025 toimunud kohtuistungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest ei teavitanud. Võlausaldajad ärakuulamist ei soovinud. 2(5)

2-17-8591

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud võlausaldajate seisukohtadega ja materjalidega, leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 175 lg 3 alusel ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 175 lg 4 alusel peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamise määruse ja kohtunõuetega on võlgnikule selgitatud PankrS § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Võlgnikule on selgitatud nii suuliselt kui kirjalikult aruannete esitamise kohustust ning võlgniku ülesandeid kohustusest vabastamise menetluse raames. Võlgnik ei ole pärast võlgadest vabastamise menetluse algatamist esitanud ühtegi asjakohast aruannet. Võlgnik ei ole kohtule esitanud ka kontoväljavõtteid. Sellega rikkus võlgnik PankrS §173 sätestatud kohustust anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei ole võlausaldajatele I ja II teinud ühtegi väljamakset. Nõude täitmine võlausaldajale III ja IV ei ole kohtule teada. Seejuures on võlausaldaja V nõue vähenenud, kuid seda mitte isiku enda tegevusest tulenevalt, vaid kuna võlgniku enammakstud tulumaks peeti kinni. Võlgnik ei ole kohtule esitanud ühtegi aruannet ning samuti ei ole ta ilmunud kohtuistungile. Kohus järeldab, et võlgnik ilmselgelt ei huvitu menetlusest ja seeläbi ka võlgade tasumisest ei formaalselt ega sisuliselt. Kohtu hinnangul on võlgnik PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud olles kohustuste täitmisel raskelt hooletu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata. Võlgniku käitumine on olnud võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Puuduvad objektiivsed põhjused, miks võlgnik ei saanud järjepidevalt aruandeid kohtule esitada ning nendes selgitada, kuidas ta on proovinud teenida sissetulekut ja võlgnevusi tasuda. Sedavõrd pika aja jooksul ja korduvalt aruande esitamata jätmine on kohtu hinnangul võlgniku tahtlik tegevus.

3(5)

2-17-8591 Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja nende kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Võlgnik ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks lõpparuannet kohtule esitanud. Võlgnik ei esitanud kohtu nõudel kohtule taotlusi kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Kohtu poolt korraldatud kohtuistungile kohustuste täitmise kohta teabe andmiseks ja võlgniku vande andmiseks võlgnik ei ilmunud. Sellega rikkus võlgnik PankrS § 175 lg-s 4 sätestatud kohustust anda vande all kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kuna võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet oma kohustuste täitmisest ei andnud, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 4 alusel. PankrS § 175 lg 8 kohaselt, kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, tuleb võlgniku vabastada usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 175 lg 6 esimese lause alusel, määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 ja lg 7, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuna võlgnik jättis võlgadest vabastamise menetluses enda kohustused täitmata ja kohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast, on asjaolusid arvestades õiglane jätta kõik menetluskulud võlgniku kanda. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 4(5)

2-17-8591 Võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, mistõttu ei saa neil olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldajad oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.