Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heino-Vello Pihlak

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-06-372

Tsiviilasi

Võlanõue

Menetlusosalised ja nende

Hageja: AS Anttila, registrikood 10315302, asukoht 71033 Viljandi Uus t 33 Esindaja: vandeadvokaat Mart Sikut, OÜ Sikuti Advokaadibüroo, Tartu t 9, 71004 Viljandi

esindajad

Kostja: Malle Keerberg, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxx Asja läbivaatamise aeg

RESOLUTSIOON

Välja mõista Malle Keerbergilt ASi Anttila kasuks 7142.85 (seitse tuhat ükssada nelikümmend kaks kr ja 85 s) krooni võla katteks; 560 (viissada kuuskümmend) krooni riigilõivu katteks ja 357.15 (kolmsada viiskümmend seitse kr 15 s) krooni lepingulise esindaja kulu katteks. Kohtukulude jaotus Välja mõista Malle Keerbergilt asja läbivaatamiskulu 40.50 (nelikümmend kr ja 50 s) krooni riigieelarvetuludesse (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049696). Vabatahtlikuks tasumiseks anda 30 päeva kohtuotsuse kättesaamisest arvates. Tasumisel märkida otsuse number ja mille eest tasutatkse. Selgitada, et juhul kui ettenähtud tähtaja jooksul menetluskuludest kohtukulusid vabatahtlikult ei hüvitata, siis tuleb kanda kohtuotsuse täitmisega seotud kohtutäituri tasu ja kulud. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Hagi nõue ja asjaolud Hageja taotleb kataloogist järelmaksu korras müüdud kaupa eest hagiavaldusega 7142.85 krooni tasumist, mille lisandub tasutud riigilõiv 560 krooni ja õigusabi kulu 357.15 krooni hüvitamist. Hageja on saatnud pretensiooni võla tasumiseks. Peale seda on kostja teinud hageja kasuks osalise makse kahel korral. Rohkem ei ole tasunud, kuigi soovis seda teha osade kaupa 2004.a. Menetluse käik Kostjale on kohtule teatanud eelmenetluses peale hagimaterjalide kättesaamist, et soovib osade kaupa maksta. Hageja teatas, et ei nõustu enam sellega. See oleks järjekordne venitamine. Hageja soovib kirjalikku menetlust. Kostja on kohtule peale hageja seisukohta teatanud, et on nõus kirjaliku menetlusega ja nõus tasuma vastavalt võimetele kohtukulud. Tsiviilmenetluse seadustiku (TsMS) §-i 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi; lg 3 kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistunit pidamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Tuginedes dokumentaalsetele tõenditele leiab kohus, et hagi on seaduslik ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Hageja on menetluse käigus teatanud, et kostja ei ole tasunud peale hagimaterjali kättesaamist. Vastavalt TsMS §-le 444 lg 1 põhjendavas osa märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Arvega nr 2085176, pretensioonikirjaga ja kostja avaldusega osalise tasumise viisi kohta, millega on nõustutud pretensiooniga, on leidnud tõendamist hageja nõue, mida kostja ei ole vaidlustanud. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kostja ei ole täitnud võetud rahalist kohustust. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 7142.85 krooni. Alates 01.07.2002.a reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustusi võlaõigusseadus (VÕS), mille § 100 sätestab kohustuse rikkumise, milles kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 ja § 11 sätestavad, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kohaldamisele kuuluvad tsiviilkoodeksi (TsK) sätted. Võlaõigusseadus on säilitanud samad alused, mis kehtisid varem. lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingu sätetele. sätestab kohustise täitmisest ühepoolse keeldumise lubamatuse.