lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-16853/5

Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 31.03.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-05-16853/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.03.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
909
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamineVÕS § 127 lg 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2006 a Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-05-16853

Tsiviilasi

R.P. hagi L.S. vastu 5445.69 krooni väljamõistmiseks.

Menetlusosalised ja nende

hageja R.P. , hageja esindaja Alexy Ferrara, asukoht Actum Consult OÜ, Soola 1a, 51013 Tartu; kostja L.S. , kostja esindaja vandeadv Imbi Seimar, asukoht Niguliste 2, 19146 Tallinn.

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

22. märts 2006

Protokollija

istungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata R.P. hagi L.S. vastu 5445.69 krooni väljamõistmiseks. Välja mõista R.P. 272 (kakssada seitsekümmend kaks) krooni õigusabi kulu katteks L.S. kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt kasutas hageja eluruumi Tartus alates 2001 aastast kuni 2003 a maikuuni eluruumi omaniku L.K. sõlmitud üürilepingu alusel. 20.07.2001 sõlmis hageja Eesti Telefoniga lepingu telefoni paigaldamiseks korterisse asukohaga Tartus. Üürilepingu lõppemisel hageja Eesti Telefoniga telefoniteenuse kasutamise lepingut ei lõpetanud. Hageja ei ole ülalnimetatud korteris pärast väljakolimist mais 2003 enam käinud. Eesti Telefoni õigusjärglane AS Elion Ettevõtted esitas hageja vastu nõude Tartu Maakohtusse 5425.15 krooni suuruse võla väljamõistmiseks perioodi eest 01.12.2004 kuni 28.02.2005.

Hageja ja Elion Ettevõtted AS sõlmisid nimetatud vaidluses kompromissi võla tunnistamise ja selle tasumise ajatamise kohta, mis on kinnitatud Tartu Maakohtu määrusega 20.01.2006. Laire Kink võõrandas eluruumi L.S. le, kes on korteriomandi omanikuna kantud kinnistusraamatusse 13.08.2003. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista 5445.69 krooni, sest L.S. on korteri omanik alates 2003 aastast, seega vastutab tema sellest korterist võetud telefonikõnede tasumise eest. Hageja tugineb Võlaõigusseaduse §-dele 127 lg 1 ning 1045 lg 1 p 8. Hageja on seisukohal, et tavapärasest enam on helistatud erinevatele teenus-telefonidele ning seetõttu on arved kahe kalendrikuu kohta võrdlemisi suured. Hageja eeldab, et kostja on käitunud hea usu vastaselt. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses vaidleb hagile vastu. Kostjale jääb arusaamatuks, millest tulenevad kostja kohustused ja nende süüline rikkumine hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepinguliste kohustuste täitmisel. Kostja ei ole sõlminud AS-ga Elion mingeid lepinguid, samuti ei olnud tal õigust sõlmitud lepingu muutmiseks või lõpetamiseks. Samuti ei ole kostja rikkunud mingeid temal hageja ees olevaid kohustusi ega ole tekitanud hagejale kahju heade kommete vastase käitumisega. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. R.P. sõlmis AS-ga Eesti Telefon, mille õigusjärglane on AS Elion Ettevõtted, telefoniteenuse osutamise kliendilepingu nr 703650, 19.07.2001. Lepingu punkt 12. kohaselt „Pooled on kohustatud teatama oma andmete (nimi või elukoht/asukoht) muudatusest teisele poolele koheselt, kuid hiljemalt 15 päeva jooksul muudatuse toimumisest. R. P ei kunagi teatanud telefoniteenuse osutajale enda väljakolimisest korterist Tartus. Seega saatis telefoniteenuse osutaja arveid R. P tema teatatud postiaadressil. Telefoniteenuse osutamine ei ole kuidagi seotud korteriomandiga. Telefoniteenuse osutamine toimub teenuse osutajaga sõlmitud lepingu alusel, kohustatud isikuks on telefoniteenuse kliendilepingu sõlminud tarbija. lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Tegemist on nn lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise alusega. kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Nimetatud säte reguleerib kahju hüvitamise kohustust, kui poolte vahel ei olnud lepingust tulenevaid suhteid. Selleks, et saaks kohaldada, tuleb kindlaks teha: 1) teo õigusvastasus, millega kahju põhjustati; 2) kahju olemasolu ja suurus; 3) kahju tekitanu süü. Kasvõi ühe tingimuse puudumine välistab kahju hüvitamise nõude rahuldamise. Kohus nõustub hagejaga, et talle on tekitatud kahju seoses sellega, et nö tema arvelt on võetud telefonikõnesid ajal, mil kostja eluruumi ei kasutanud. Hageja ei ole kohtule tõendanud, millise õigusvastase teo pani toime L. Saarma. Hagi aluseks olevaks asjaoluks on korteriomandi omandamine kostja poolt, mida ei saa lugeda õigusvastaseks teoks, samuti mitte korteri üürileandmist kolmandale isikule, mida omakorda on tõendanud kostja.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 12.11.20262-26-15733/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.11.20262-25-130406/18Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 10.11.20262-26-117194/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.11.20262-26-100850/15Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 09.11.20262-26-120384/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.11.20262-25-17360/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
VÕS § 127
VÕS § 1043
VÕS § 1043

Hageja ei ole kohtule tõendanud, et kostja tegi korterist Tartus võetud telefonikõned. Kostja on kohtule tõendanud, et hagis märgitud summa ulatuses telefoniarvete võlg on tekkinud ajal, mil kostja viibis praktikal Tallinnas (koopiad lähetustest perioodi kohta 30.08.2004 kuni 28.02.2005) ning korter oli üürilepingu alusel välja üüritud L.B. (üürileping). Üürilepingu punkti 5.2. kohaselt pidi üürnik L. B tasuma telefoni kulud teenuse osutajale. Seega ei ole kostja ka alusetult rikastunud hageja arvel. Kohus on seisukohal, et R. P oli ise raskelt hooletu, jättes eluruumist lahkumisel lõpetamata telefoniteenuse osutamise lepingu ning unustades sisuliselt sellise lepingu olemasolu aastateks. Vastavalt hetkel kohtu käsutuses olevatele tõenditele tekitas telefonikõnede võtmisega ja nende eest maksmata jätmisega R. P kahju L. B, kes üüris telefoniarvetel märgitud perioodi kestel korterit ja kasutas korteris olevat telefoniühenduse võimalust. Hageja on viidanud hagis VÕS §-st 1045 lg 1 p 8 tulenevale kahju tekitamise õigusvastasuse alusele: heade kommete vastane tahtlik käitumine. Hageja ei ole tõendanud, et kostja helistas korterist Tartus ajal, mil ta teiste kohtule esitatud tõendite kohaselt viibis praktikal Tallinnas. Kohus on seisukohal, et sellises olukorras saab hageja esitada nõude ainult telefonikõned reaalselt võtnud isiku vastu, mitte korteriomandi omandanud ja selle väljaüürinud kostja vastu.

Kohtukulud Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ... rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS (kuni 01.01.2006 kehtinud) §-le 61 lg 1 p 1 tuleb hagejalt hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kasuks välja mõista õigusabi kulu 272 krooni, so 5 % rahuldamata jäetud hagi hinnast. Hageja kohtukulud jäävad tema enda kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.11.20262-26-11224/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 06.11.20262-26-121642/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas