Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. märts 2006. a Tartu
Tsiviilasja number
2-02-39
Tsiviilasi
L.H. hagi L.H. ja A.R. vastu materiaalse ja moraalse kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12.12.2005. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L.H. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant V.U.
esindajad
Vastustaja L.H.
Kohtukulude jaotus
Mõista L.H. välja 250 (kakssada viiskümmend) krooni L.H. kasuks apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivu katteks.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
poole. Kostjatel puudus tahtlus hageja asju omastada. Kostjad on nii kriminaalasjas kui tsiviilasja raames teinud hagejale ettepanekuid oma asjad tagasi võtta ja osutanud abi üüritava eluruumi leidmiseks, kuid hageja on ise keeldunud asjade tagasivõtmisest ja eluruumi üürimisest. Kostja V.U. on taotlenud hagejalt õigusabikulu 8000 krooni väljamõistmist ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 7000 krooni tagastamist. Kohus pidas põhjendatuks jätta kummagi poole õigusabikulu tema enda kanda. Sealjuures arvestas kohus hageja varandusliku olukorraga, et hageja on kõrges eas puudega isik, kelle puue põhjustab talle lisakulutusi, ja kelle kohtusse pöördumine oli tingitud kostjate ebaseaduslikust tegevusest. V.U. poolt apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tuleb talle riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 7 alusel tagastada. Kuna hagi jäi täielikult rahuldamata, jättis kohus hageja kohtukulud tema enda kanda.
V.U. kasuks
Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus oluliselt rikkunud TsMS § 61 normi. Kohtuotsus põhineb vaidlustatud osas emotsioonidel. Hageja oli sisse kirjutatud Tartus majja, mille apellant ostis 2000 suvel. Hageja keeldus korteri välja ostmisest ning ei maksnud prügi, üldelektri, vee ja trepikoja koristamise eest. Korteris ta praktiliselt ei elanud ja 2001 kevadel andis korteri ilma apellandi nõusolekuta allüürile. 2001 suvel hageja oma korteris ei käinud ja 05.08.2001 selgus, et tema korteri uks on lahti. Selleks, et midagi ei läheks kaduma, pani apellant koos nelja inimesega hoolikalt kõik kirja, pakkis kõik asjad kilekottidesse ja viis tuttavale kuuluvasse garaaži. Hageja esitas hagi väidetavalt kaduma läinud asjade eest summas 62 995 krooni, kohus jättis hagi rahuldamata. 2003. a alguses pöördus hageja maakohtusse hagiga kostjate vastu juba summas 170 674 krooni. Peale asja kauakestvat arutamist tuli hageja kohtu nõudmisel garaaži, kõik tema asjad olid alles, puhtad ja on hagejale tagastatud. Kohus jättis hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused langevad kokku tõendite analüüsiga apellandi esindaja kõnes. Hageja käitumisest kohtus ei olnud näha, et ta oleks haige. TsMS § 61 ei anna kohtule õigust keelduda välja nõudmast poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja osutatud õigusabi eest, kohus määrab ainult hüvitise suuruse. Kohus peab apellandile hagejalt õigusabi kulud välja mõistma, mis on osutatud kahe aasta jooksul kohtulikul arutamisel Tartu Maakohtus, Tartu Ringkonnakohtus ja Riigikohtus. L.H. ei peatu, juhul kui kohus ei kohusta teda täies ulatuses ära tasuma riigilõivu ja hüvitama apellandile õigusabikulud. 5% hagi summast on 8500 krooni.
Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuses toodud põhjendused ei andnud alust jätta menetluses kantud kulusid täies ulatuses poolte endi kanda. Hageja on hagi esitamisega põhjustanud kostjale kulutusi ning kuna hagi jäeti täies ulatuses rahuldamata, siis on kostja menetluses kantud kulutuste väljamõistmise nõue põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et kostjaid esindas üks esindaja, taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks esitas vaid üks kostjatest, summas 8000 kr. Kostjate esindaja ei ole esitanud korrektset õigusabikulude arvestust, seega ei nähtu asja materjalidest, milles õigusabi seisnes. Menetluses on toimunud mitmeid kohtuistungeid ning pooled on esitanud korduvalt menetlusdokumente ning taotlusi tõendite esitamiseks, kuid kostjate esindaja õiguslikke seisukohti asjas esitatud ei ole, vaidlus poolte vahel oli tõendite hindamise üle. Ringkonnakohus leiab, arvestades vaidluse iseloomu, menetluslikku kulgu ning eeltoodud asjaolusid, et põhjendatud kulutused kostja õigusabikuludeks käesoleval juhul on 3000 kr, mis tuleb hagejalt välja mõista. Apellant on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu vaidlustatud summalt ning kuna kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele, kuulub hagejalt väljamõistmisele ka apellatsiooniastmes tasutud riigilõiv osaliselt, summas 250 kr.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.