Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Harju Maakohtu menetluses oli Xxxxhagi Xxxxja Xxxxvastu võlgnevuse nõudes. Harju Maakohus rahuldas 13.05.2016 kohtuotsusega hagiavalduse osaliselt ja jättis menetluskulud 39,13% ulatuses hageja ning 60,87 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23.12.2016 kohtuotsusega osaliselt Harju Maakohtu 13.05.2016 otsuse ja jättis nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskulud 56% ulatuses hageja kanda ja 44% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohtu kohtuotsus jõustus 24.01.2017. Hageja esitas 27.04.2016 ja 22.08.2016 menetluskulude nimekirjad ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning kostjalt väljamõistmiseks. Hageja menetluskuluks maakohtus on 2724 eurot käibemaksuta (riigilõiv 600 eurot + õigusabi 2124 eurot) ja ringkonnakohtus 1115 eurot käibemaksuta (riigilõiv 350 eurot + õigusabi 765 eurot), kokku 3839 eurot käibemaksuta. Kostjate vastuväite kohaselt on ringkonnakohtus hageja menetluskulud reaalsed ja vajalikud, kuid sisuliselt põhjendamatud,. kuivõrd vastustaja apellatsioon tuleb apellantide hinnangul jätta rahuldamata ning apellantide oma rahuldada. Kostjad esitasid 27.04.2016 ja 22.08.2016 menetluskulude nimekirjad ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning hagejalt väljamõistmiseks. Kostjate menetluskuluks maakohtus on 2766,96 eurot (s.h käibemaks 461,16 eurot, õigusabi) ja ringkonnakohtus 765 eurot (s.h käibemaks 127,50 eurot, õigusabi), kokku 3531,96 eurot (s.h käibemaks 588,66 eurot). TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostjad on kohtule kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohuslased. Hageja ei esitanud kostjate menetluskuludele vastuväiteid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi

põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Lahendis nr 3-2-1-115-14 on Riigikohus jäänud oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt peab kohus hindama lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust igas kohtuasjas eraldi. Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades nii hagejat kui ka kostjaid esindanud lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda mõistlikuks hageja esindajatasu suuruseks tunnihinda 90 eurot käibemaksuta ja kostjate esindajatasu suuruseks tunnihinda 75 eurot käibemaksuta (s.o 90 eurot käibemaksuga). Hageja menetluskulud maakohtus - kliendi nõustamine, hagiavalduse koostamine ei ole kohtu hinnangul kokku põhjendatud rohkem, kui 6,5 h ulatuses, arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja kaasuse keskmist keerukust; - 26.10.2015 seisukoht on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 3,8 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu; - 08.02.2016 seisukoht on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu; - 25.04.2016 seisukoht on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 1,0 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu; - 11.01.2016 menetlusdokumendi lisana esitatud päring KÜ-le Xxxxon kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu; - KÜ vastuskirjade analüüs ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,5 h ulatuses, arvestades vastuskirjade sisu; - 11.01.2016 ja 17.02.2016 taotlused tõendite kogumiseks rahuldas maakohus vastavalt 14.01.2016 ja 22.02.2016 kohtumäärustega, kohtu hinnangul on taotlused põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu; - kostjate poolt esitatud seisukohtade analüüs on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi kokku 4,5 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu; - esindus 07.10.2015, 03.12.2015, 11.02.2016 ja 27.04.2016 kohtuistungitel on põhjendatud ja vajalik õigusabi kokku 3,3 h ulatuses, arvestades kohtuistungite ajalist kestvust. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks õigusabi eest osaliselt 21,1 h s.o 1899 eurot (21,1 h x 90 eurot= 1899 eurot), millest 44 % on 835,56 eurot käibemaksuta. Kohus jätab rahuldamata hageja õigusabikulude nõude maakohtus 225 euro ulatuses. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 600 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 133 lg 1 (hagilt hinnaga 10 353,31 tuli hagiavalduse esitamise ajal kehtinud RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 600 eurot). Kohus on seisukohal, et 09.02.2015 hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 44% ulatuses maakohtus summas 264 eurot välja mõista. Hageja menetluskulud ringkonnakohtus -

Õigusabi s.h. nõustamine kliendiga 1,5 h ulatuses on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

-

läbirääkimised kostjatega kompromisslepingu teemal 0,5 h ulatuses on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

-

apellatsioonkaebuse koostamine 4,0 h ulatuses on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

-

vastaspoole apellatsioonkaebusega tutvumine ja analüüs 1,5 h ulatuses on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

-

apellatsioonkaebusele vastuse koostamine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks õigusabi eest 8,5 h s.o 765 eurot (8,5 h x 90 eurot= 765 eurot), millest 44 % on 336,60 eurot käibemaksuta. Ringkonnakohtus on hageja tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 350 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja RLS § 59 lg 15 (apellatsioonkaebuselt hinnaga 4051,22 eurot tuli apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 350 eurot). Kohus on seisukohal, et 13.06.2016 apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 44% ulatuses ringkonnakohtus summas 154 eurot välja mõista. Kostjate menetluskulud maakohtus -

kostjate vastus 12.03.2015 on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 4 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

-

07.10.2015 kohtuistungil osalemine, ettevalmistumine ja 14.10.2015 menetlusposti taotlus ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 2 h ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust, istungi ettevalmistumisele kuluvat aega, esitatud menetlusdokumentide sisu ja kaasuse keskmist keerukust;

-

17.11.2015 kohtule esitatud menetlusdokumendiga seonduv õigusabi on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 3 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

-

03.12.2015 kohtuistungil osalemine, ettevalmistumine ja kliendiga konsulteerimine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 2 h ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust, istungi ettevalmistumisele kuluvat aega ja tsiviilasja kõnealuses menetlusetapis kliendiga konsulteerimise vajalikkust;

-

14.01.2016 kohtumäärusega tutvumine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,25 h ulatuses, arvestades menetlusdokumendi sisu;

-

25.01.2016 vastus kohtule ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,25 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

-

29.01.2016 esitas kohtule dokumendid KÜ Xxxxise, lepingulise esindaja õigusabitoiminguid seoses nimetatud dokumentidega tsiviilasja toimikust ei nähtu, seega asub kohus seisukohale, et kõnealuses osas ei ole tegemist lepingulise esindaja õigusabikuluga TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu jätab kohus kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kokku 1 h ulatuses rahuldamata;

-

03.02.2016 kohtule esitatud dokumendid ja vastus on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi kokku 3,75 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

-

11.02.2016 kohtuistungiks ettevalmistumine ja osalemine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 1,5 h ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust, istungi ettevalmistumisele kuluvat aega;

-

vastaspoolega läbirääkimised ei nähtu kohtule tsiviilasja toimikust, seetõttu ei saa kohus anda hinnangut õigusabitoimingu põhjendatuse ja vajalikkuse osas, eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 0,25 h ulatuses rahuldamata;

-

kliendi konsulteerimine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,25 h ulatuses, arvestades tsiviilasja kõnealuses menetlusetapis kliendiga konsulteerimise vajalikkust;

-

23.03.2016 esitas kohtule dokumendid KÜ Xxxxise, lepingulise esindaja õigusabitoiminguid seoses nimetatud dokumentidega tsiviilasja toimikust ei nähtu, seega asub kohus seisukohale, et kõnealuses osas ei ole tegemist lepingulise esindaja õigusabikuluga TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu jätab kohus kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kokku 2 h ulatuses rahuldamata;

-

18.04.2016 kostjate seisukoha koostamine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi kokku 3,75 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

-

26.04.2016 hageja menetlusdokumendiga tutvumine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi kokku 0,25 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

-

27.04.2016 kohtuistungiks ettevalmistumine ja osalemine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 2,25 h ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust, istungi ettevalmistumisele kuluvat aega.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostjate avalduse maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 23,25 h s.o 2092,50 eurot (23,25 h x 90 eurot= 2092,50 eurot), millest 56 % on 1171,80 eurot (s.h käibemaks 195,30 eurot). Kohus jätab rahuldamata kostjate õigusabikulude nõude maakohtus 674,46 euro ulatuses. Kostjate menetluskulud ringkonnakohtus - 09.06.2016 HMK otsuse analüüs ja apellatsiooni koostamine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi kokku 5,75 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi ja 13.05.2016 kohtuotsuse sisu; - 20.06.2016 puuduste kõrvaldamine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi kokku 0,25 h ulatuses, arvestades sooritatud õigusabitoimingu sisu. - 20.07.2016 vastuse koostamine vastuapellatsioonile on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi kokku 2,5 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostjate avalduse ringkonnakohtu menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks õigusabi eest 8,5 h s.o 765 eurot (8,5 h x 90 eurot= 765 eurot), millest 56 % on 428,40 eurot (s.h käibemaks 71,40 eurot). Ringkonnakohtus on kostjad tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 450 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja RLS § 59 lg 15 (apellatsioonkaebuselt hinnaga 6302,09 eurot tuli apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 450 eurot). Kuigi kostjad ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduses taotlenud riigilõivu kohtukuluna kindlaksmääramist, peab kohus juhindudes TsMS § 174 lg 1 sätestatust põhjendatuks 12.06.2016 ja 21.06.2016 apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv kostjate menetluskuluna kindlaks määrata ja hagejalt kostjate kasuks 56 % ulatuses summas 252 eurot välja mõista. TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 463 lg koosmõjus TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud, tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus hagejalt välja kostjate kasuks solidaarselt menetluskulud summas 262,04 eurot

käibemaksuga (1852,20 eurot-1590,16 eurot = 262,04 eurot s.h käibemaks 43,67 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.