Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht Kohus Kohtunik Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
2-05-2789 (endine nr 2-1846/05) 30. märts 2006, Jõhvi Viru Maakohus Peeter Pällin AS Kohtla-Järve Soojus hagi V T vastu 9908,12 krooni võlgnevuse nõudes. 02. veebruar 2006 Hageja: AS Kohtla-Järve Soojus (RK ) Hageja esindaja: P P (xxx) Kostja: V T (IK xxx) Kostja esindaja: V K (xxx)
kokku 964
Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Viru Maakohtule 14. juunil 2005 esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata soojusenergia tarbimise eest temale kuuluvates korterites, asukohaga Kohtla-Järve ja KohtlaJärve. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja poolt on kostjale edastatud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolust ja tagajärgedest, mis saabuvad võlgnevuse tasumata jätmisel. Seisuga 01. mai 2005 on kostja hageja arvelt alusetult säästnud 9908,12 krooni, kuna on jätnud oma kohustused õigeaegselt täitmata.
1(3)
Hageja palub kostjalt välja mõista AS Kohtla-Järve Soojus kasuks alusetult saadud 9908,12 krooni ning kohtukulud: hageja poolt tasutud riigilõiv 700 krooni, omandiõiguse tõendi eest tasutud 40 krooni, õigusabi eest 224,20 krooni. Kostja vastus Kohtule 23. augustil 2005 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnusta. Kostja selgitab, et omandas korteri, asukohaga Kohtla-Järve 03. septembril 2002. Omandamise hetkel oli korteri kommunaalteenuste võlgnevus müüja N O (U) andmetel umbes 4000 krooni ning kostja oli nõus seda kustutama. Hagiavaldusele lisatud materjalidest selgus, et võlgnevus hagejale seisuga 30. oktoober 2002 ületab nimetatud summat ning moodustab 5905,67 krooni, mis on vastuolus ostumüügi lepingu tingimustega. Kostja väitel hageja temale pretensioone esitanud ei ole. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuistung Hageja esindaja teatas, et võlgnevus xxx osas on laekunud ning selle võlgnevuse osas vaidlust ei ole. Vaidlus jääb xxx korteri suhtes. Ostu-müügi lepingu alusel palub hageja esindaja nõuet vähendada ja nõudeks jääb 6202,74 krooni, ülejäänud osas hageja esindaja loobub. Hageja esindaja väitel on xxx võlg tekkinud alates aprillist 1999 kuni tänase päevani. Viimane arve esitati kostjale 2004 augusti kuu eest. Selle arve on kostja tasunud, peale seda pole arveid enam esitatud, kuna esitatakse arve korteriühistule. Hageja esindaja selgitab, et hageja pidas arvestust inimese järgi, inimesel võis olla mitu korterit ja kui operaator pole piisavalt tähelepanelik, võib ta väljastada ebaõigeid andmeid. Hageja esindaja väitel on viimane esitatud arve õige. Ümberarvestus tehti siis kui kostja teatas hagejale millisest ajast ta on korteri omanik. Ajavahemikul oktoober-november 1999 kuni oktoober 2001 pole laekunud ühtegi makset. Ülejäänud ajal tasud laekuvad. Hagi periood on alates novembrist 1999. Kostja esindaja selgitab, et kostja sai xxx korteri omanikuks 04. oktoobril 2004 ning lisab, et kostja oli arvel sotsiaalabi keskuses. Talle kompenseeriti korterikulud ja selleks, et saada kompensatsiooni, pidi kostja kõik arved tasuma. Kuni 2004 jaanuarini mingeid pretensioone ei olnud. Kostja esindaja väitel on hageja esitatud arved vastuolus. Kostjale esitati arve nr 336504, milles oli märgitud võlgnevus 7258,62 krooni. Kostja pöördus hageja arvelduskeskusesse ning sealt teatati talle, et võlgnevus on 7094,62 krooni. Aasta ja 10 päeva möödudes teatas sama operaator, et võlgnevus on 3184,21 krooni. See viis kostja segadusse. Aastal 2005, kui käis juba kohtuvaidlus, esitas sama operaator arve nr 17058, milles oli võla summaks märgitud 5689,02 krooni. Kostja esindaja ei oska selgitada, millest võis võlg tekkida, kui sama numbriga arvel 15. septembrist 2004 oli võla summaks märgitud 28,95 krooni ning et alates 11. detsembrist 2002 kuni
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korter asukohaga xxx Kohtla-Järve. Hageja varustas elumaja Aru 9 soojusenergiaga. Hageja ja kostja vahel soojusenergia tarbimiseks lepingut sõlmitud ei olnud. Alates aprillist 1999 kuni septembrini 2004 jättis kostja soojusenergia tarbimise eest 2(3)
tasumata arveid summas 6282 krooni. Hageja palub välja mõista alusetult saadud teenuse maksumuse 6202 krooni. Vastavalt tsiviilkoodeksi § 477 lg 1 isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on lepinguta tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse. Soojusenergia üleandmise tõendamiseks on hageja esitanud võlgnevuse arvestuse, arveldused keskkütte ja k.vee kasutamise eest 01.12.1993-30.10.2002, ülevaate kliendile väljastatud arvetest (tl 11, 9-10). Kostja ei eita soojusenergia tarbimist, kuid väidab, et hageja on erineval ajal esitanud erinevaid arveid ja see on ajanud kostja segadusse. Kostja esitas tõendina arveldused keskkütte ja k.vee kasutamise eest 01.12.1993-30.10.2002 ning võlateatise. Kohus leiab, et arvelduses toodud võlgnevuse summa 5905,67 seisuga 30.10.2002 erineb tõepoolest võlgnevuse summast 5995,69 krooni seisuga oktoober 2002, kuid erinevus ei ole märkimisväärne ja tuleneb tõenäoliselt 31. oktoobri tarbimisest. Võlateatisel on kostja võlgnevuseks märgitud 3184,21 krooni seisuga 31.01.2005. Kohus leiab, et kuigi see erineb tunduvalt nõutavast summast, ei õigusta see kostja tegevusetust ja seda et kostja ei ole tasunud isegi võlateatises märgitud summat. Kui kostja oleks soovinud vaidlustada soojavõlgnevuse arvestust, pidanuks ta välja nõudma lähteandmed Aru 9 maja soojamõõturi kohta ning genereerima ise võlgnevuse arvestuse. Praegusel juhul jäävad kostja väited pealiskaudseks, mistõttu ei ole võimalik neid kontrollida. Asjakohased ei ole tõendid, mis puudutavad korterit Kohtla-Järve, kuna selle korteri osas ei ole nõuet esitatud. Kohus leiab, et võlgnevuse arvestusega, arveldustega keskkütte ja k.vee kasutamise eest 01.12.1993-30.10.2002 ja ülevaatega kliendile väljastatud arvetest (tl 11, 9-10) on tõendatud soojusenergia tarbimise eest tasumata jätmine summas 6202 krooni ja nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRakS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 14. juunil 2005. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 700 krooni, omandiõiguse tõendi eest 40 krooni ja õigusabi kulu 224,20 krooni. Kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukulu 964,20 krooni.
Peeter Pällin Kohtunik 3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.