Tsiviilasi nr.2-06-14
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.märts 2006.a.; Valga Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-14
Tsiviilasi
X hagi R.A. vastu ostu-müügilepingu järgse võlgnevuse, summas 2 730.75 krooni, väljamõistmise nõudes. Hageja : X Hageja volitatud esindaja : adv. Mart Sikut (OÜ Sikuti Advokaadibüroo; asuk. Tartu mnt.9, Viljandi linn; 71004) /tl.7/ Kostja : R.A.. Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §101 lg.1 pp.1,3 ja §208 ning TsMS §162, §175, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X hagi R.A. vastu täies ulatuses. Välja mõista R.A.’ilt ostu-müügilepingujärgne võlgnevus summas kaks tuhat seitsesada kolmkümmend (2 730) krooni 75 senti ning menetluskuludena riigilõiv summas kakssada kaheksakümmend (280) krooni ja esindaja kulud summas ükssada kolmkümmend kuus (136) krooni 55 senti; Anttila AS-i kasuks. Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (28.03.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et kostja tellis X AS-i Y kataloogist järelmaksuga kaupu, kohustudes tasuma saadud kaupade (2 „Jotose“ kuppeltelki, tekid, padjad, grill ja grillikomplekt) eest koos saatekulu ja intressiga kokku 3 548 krooni. Hageja kinnitab, et kostja pole lepingut nõuetekohaselt täitnud, jättes hagejale tasumata kõik graafikujärgsed osamaksed. Hageja täpsustab, et on pöördunud nii suuliste kui ka kirjalike pretensioonidega kostja poole nõudega võlgnevuse tasumiseks ning 22.06.2005.a. antud kirjaliku avaldusega lubas kostja võlgnevuse likvideerida 4 kuu jooksul; paraku kostja oma lubadust ei täitnud, tasudes 09.08.2005.a. vaid osa võlgnevusest. Hageja palub välja mõista kostjalt kauba eest võlguolev summa 2 730.75 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 280 krooni ja õigusabitasu summas 136.55 krooni. Menetluse käik 03.01.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.12-13/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus
“Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.3,4/ on tõendatud, et kostja tellis Anttila AS-i Y kataloogist järelmaksuga kaupu, kohustudes tasuma saadud kaupade (2 „Jotose“ kuppeltelki, tekid, padjad, grill ja grillikomplekt) eest koos saatekulu ja intressiga kokku 3 548 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul ost-müük) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) VÕS §208 lg.1 sätestab ostja kohustuse tasuda müüjale asja ostuhind. VÕS §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Ostu-müügileping (arved) sätestab ostja (kostja) kohustuse tasuda asja ostuhind ja intressid järelmaksuna maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena /tl.3,4/. Asja materjalidega /tl.5/ on tõendatud, et kostja on lepingujärgselt teostanud 09.08.2005.a. vaid ühe makse ning võlgneb hagejale saadud kauba eest veel 2 730.75 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud. Kuna kostja ei ole hagejalt saadud kauba eest täielikult tasunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt võlgnevuse tasumist. VÕS §101 lg.1 pp.1,3 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja on kohustist rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja kahjude hüvitamist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kauba eest võlguolev summa 2 730.75 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning TsMS §175 lg.1 sätestab kohtu õiguse välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetlusosalise esindaja või nõustaja kulud. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 280 krooni /tl.10/ ja esindaja kulu summas 136.55 krooni /tl.7/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 280 krooni ja menetlusväliste kuludena esindaja tasu summas 136.55 krooni. Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega nõudnud muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
A.Kaldma kohtunik 28.03.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.