Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-05-1238
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. märts 2006, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi I S vastu 2 612,40 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
15. märts 2006
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx, asukoht: xxx)
Hageja esindaja:
P P (volikirja alusel)
Kostja:
I S (IK xxx, elukoht: xxx)
Resolutsioon
AS Kohtla-Järve Soojus hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista I S`lt AS Kohtla-Järve Soojus kasuks 128 (ükssada kakskümmend kaheksa) krooni 70 senti ning menetluskulud summas 56 (viiskümmend kuus) krooni 40 senti. Ülejäänud osas, s.o. 2483,70 rahuldama.
krooni nõudes,
jätta hagi
Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks 28. märtsil 2006 kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule
päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Hageja esitas kohtusse hagi kostja vastu teenustasu 2 612,40 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja poolt on kostjale välja saadetud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolu ja tagajärgi, mis saabuvad võlgnevuse tasumata jätmisel. Kostja võlg hagejale seisuga 01.03.2005.a moodustab 2 612,40 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista alusetult säästetud 2 612,40 krooni, riigilõivu 280 krooni, kinnistusosakonna tõendi eest 40 krooni ning õigusabi eest 224,20 krooni.
Kostja oma 19.05.2005 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, kuna antud korteris on 30.06.2003.a üle mindud alternatiivküttele. Asjakohased dokumendid on hagejale esitatud.
Eelistungil jäi hageja esindaja hagiavalduses toodud põhjenduste juurde ning palus hagi rahuldada. Esindaja seletuste kohaselt on võlgnevus tekkinud alates 2003 novembrist. Tasumata on ajavahemiku november 2003 kuni veebruar 2004 eest esitatud 4 arvet. Ülejäänud arved on kostja tasunud. Peale kostjapoolsete tõendite esitamist hakkas hageja tegema ümberarvestusi. Igakuine esitatud arve koosneb kahest osast, s.o. tasust tarbitud soojusenergia eest, mis on muutuv ja 10,80 kroonist soojusenergia jaotuse eest, mis on pidev summa. Kostja nõustus igakuise soojusenergia jaotuse summaga. 10,80 krooni. Samuti tunnistas kostja hagi osaliselt arvestusega 2,3 ruutmeetrilt. Radiaatorid on kostja korterist välja lõigatud 30.06.2003.a. Alates 2003 oktoobrist kuni jaanuar 2004 tarbis kostja soojust arvestusega 2,3 m2 , kuna püstakud olid isoleeritud. Arved esitati ilma ümberarvestuseta. Kohtuistungil, mis toimus vahetult eelistungile, jäid menetlusosalised eelistungil öeldu juurde.
Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korter asukohaga xxx (tl 7). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et elumaja kütab hageja. Hageja on kostjale saatnud arved, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta ning mis on arvestatud korteri pinna 69,1m2 alusel (tl 7, 8, 25). Korterist asukohaga xxx on radiaatorid välja lõigatud 30. juunil 2003.a BuroFF OÜ poolt (tl 14). Kohtla-Järve Linnavalitsus on antud toiminguks andnud nõusoleku 06.01.2004.a (tl 15). Hageja palub välja mõista 06.11.2003; 04.12.2003; 07.01.2004; ja 05.02.2004 arvete alusel arvestatud võlgnevuse, mis kokku moodustab 2612,40 krooni (tl 8, 25). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Antud sätete kohaselt peab ka isik, kes on tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse.
Kohtla-Järve 06. jaanuari 2004 nr 22 korraldusega on väljastatud kasutusluba korterile aadressil xxx linnaosas ja lubatud kasutada korteris gaasikütet ja kaugkeskkütet – jääkpind 2,3 m2. Kostja tunnistab hagi teenustasu ulatuses, mis on arvestatud jääkpinnalt 2,3 m2 ning igakuise soojusenergia jaotuse eest summas 10.80 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Antud põhimõttest tulenevalt ei pea kostja õigeksvõtul põhineva otsuse põhjendavas osas märkima kostja poolt tunnistatud asjaolusid ning kohus loeb, et võlgnevuse summas 128 ,70 krooni ( 285,05+611,55+843,75+872,05=2612,40- 43,20 /4 x 10,80/ = 2569,20 : 69,1 m2 =37,18 x 2,3 m2 = 85,50 + 43,20) üle poolte vahel lahkarvamusi ei eksisteeri. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kuna asjas on tõendamist leidnud, et kostja on juunis 2003.a läinud üle alternatiivküttele, mistõttu hageja poolt nõutud soojusenergia tasu arvestamisel tuleb korteri pinna 69,1 m2 asemel aluseks võtta 2,3m2 ning kostjalt on põhjendatud hageja kasuks võlgnevuse 128,70 krooni väljamõistmine. Ülejäänud ulatuses ei ole kostja hageja arvel alusetult säästnud, mistõttu hagi tuleb 2483,70 krooni nõudes jätta rahuldamata. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 18. veebruaril 2005. Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdselt rahuldatud nõuete suurusega. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 krooni, omandiõiguse tõendi eest tasutud 40 krooni ning õigusabikulu 224,20 krooni. Kooskõlas TsMS § 60 lg1 kuulub kostjalt hageja riigilõivukulude katteks väljamõistmisele 50 krooni. Hageja ei ole kohtule esitanud omandiõiguse tõendi eest tasumist kinnitavaid tõendeid. Seega puudub kohtul alus kostjalt hageja menetluskulude katteks 40 krooni väljamõistmiseks. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Hagi rahuldati summas 128,71 krooni ning millest 5% moodustab 6,40 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele 56,40 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS § 1028, § 1032 lg 2, TsMS § 434, § 442, § 444, § 632 rahuldab kohus hagi osaliselt. Helgi Vinni Kohtunik: /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.