Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

ASJAOLUD

Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on esitanud kohtule hagiavalduse A T vastu 2 552.36 krooni soojavõla ja 320.- krooni kohtukulude nõudes põhjusel, et A T olles, vastavalt Ida – Viru Maakonna Hooneregistri tõendile nr.6553 23.detsembrist 2002.a., korteriomandi, asukohaga: xxx, omanik on jätnud tasumata A T poolt korteris tarbitud soojusenergia eest. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on saatnud A T igakuuliselt arved, millel on näidatud ära kogu võlgnevuse suurus, aga samuti ka jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa. Seisuga „22“jaanuar 2003.a. moodustub A T võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees 2 552.36 krooni, mis on A T poolt jäetud õigeaegselt tasumata. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus hagiavalduses seisukohale, et Asjaõigusseaduse §26 kohaselt peab asja omanik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. A T seda teinud ei ole ning A T on säästnud ilma seadusliku aluseta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt 2 552.36 krooni. Palub hagi rahuldada. Menetluse kestel esitas Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus kohtule kirjaliku taotluse (tl.35-38), milles Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus loobus osaliselt hagist A T vastu ning palus A T välja mõista 582.01 krooni soojavõlga ja 320.- krooni kohtukulu, kuna kostja, A T, on tasunud oma võlast 1 970.35 krooni Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus vabatahtlikult. Palus hagist osalise loobumise vastu võtta.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikus vastuses kohtule (tl.14) kostja, A T, vaidleb hagile vastu osaliselt. A T selgitas kohtule, et tema ja Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus vahel ei ole sõlmitud soojatarbimise lepingut. Seisuga 22.jaanuar 2003.a. moodustub A T võlg 1 700.- krooni. A T on sõlminud Aktsiaseltsiga Kohtla – Järve Soojus (esindaja pr. L. Niitsoo isikus) lepingu kogu soojavõla tasumiseks osade kaupa alates 13.detsembrist 2001.a. koormusega 1 968.- krooni aastas.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja V V palus tsiviilasja lahendada sisuliselt ilma kostjata. Palus vastu võtta hageja poolt esitatud hagist loobumise kirjalik avaldus. Palub hagi rahuldada osaliselt ja mõista A T välja tema poolt veel tasumata võlgnevus summas 582.01 krooni ning kohtukulud summas 320.- krooni. Kostja, A T, kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse käes allkirja vastu „29“novembril 2005.a.. Kohtuistungil 07.novembril 2005.a. vaidlustas A T hageja poolt vähendatud hagisumma suurust summas 582.01 krooni. Kirjaliku määrusega 28.novembrist 2005.a. kohustas Ida – Viru Maakohus A T esitama hiljemalt 22.detsembriks 2005.a. omapoolse kirjaliku arvestuse võlasumma suuruse kohta. A T kohtu kirjalikku korraldust ei täitnud ning tähtaegselt omapoolset kirjalikku arvestust võlasumma suuruse kohta ei esitanud, mille tõttu pidas kohus vajalikuks jätta A T vastuväited võlasumma suuruse kohta tähelepanuta ning võtta otsuse tegemisel aluseks Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatud arvestuse A T võlasumma suuruse kohta. Et A T teisi asjaolusid ei ole vaidlustanud ja kohus ei pidanud vajalikuks A T isiklikku osavõttu kohtuistungist, kuna A T oli kohtu poolt ära kuulatud 07.novembril 2005.a. toimunud kohtuistungil, siis pidas kohus õigeks ja vajalikuks rahuldada Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus lepingulise esindaja V V taotluse lahendada tsiviilasi sisuliselt ilma A T kohalolekuta.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: Ida – Viru Maakonna Hooneregistri tõendiga nr.6553 A T kuuluva korteri omandiõiguse kohta (tl.3). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatud maksekorraldustega (tl.4-5) kohtukulude kandmise kohta. Väljavõttega A T isikukontost nr.459832 (tl.6) võlasumma suuruse kohta seisuga 30.oktoober 2002.a.. A T võla kirjaliku arvestusega (tl.7-8). A T ja Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus vahel sõlmitud kirjaliku lepinguga võla osade kaupa tasumiseks (tl.17). A T kirjaliku vastusega hagile (tl.14). A T poolt kohtule esitatud tõenditega võlasumma suuruse kohta (tl.18-22). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatud hagist osalise loobumise kirjaliku avaldusega ning A T järelejäänud võlaosa suurust, 582.01 krooni, tõendava kirjaliku arvestusega (tl.35-38). Kohtuistungi protokolliga 07.novembrist 2005.a. (tl.39-40). Kohtumäärusega 28.novembrist 2005.a. (tl.41.42), milles A T kohustati 22.detsembriks 2005.a. esitama omapoolne võlasumma kirjalik arvestus.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §11 sätteid, mille kohaselt rakendatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust. Aga samuti kuuluvad rakendamisele „Elamuseaduse“ §6 sätted, mille kohaselt peab eluruumi omanik tagama talle kuuluva eluruumi korrashoiu vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse normatiivaktidele. Eluruumi korrashoiu kohustuse täielik või osaline üleandmine teisele isikule (sh. üürnikule) ei vabasta omanikku selle kohustuse täitmise tagamisest ning ES §37 lg.3 sätted, mille kohaselt, lisaks üürile eluruumi kasutamise eest, peab üürnik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest, katma üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele, ja tasuma hoonekindlustusest üürilepingu esemeks olevatele ruumidele vastava osa. Vastavalt TsK §477 sätetele on vara alusetust omandamisest või säästmisest tulenev kohustis õigussuhe, mille järgi üks subjekt – omandaja (säästja) – on kohustatud tagastama (üle andma) teisele subjektile – kannatanule – viimase arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandatud (säästetud) vara, kannatanul on aga õigus nõuda omandajalt (säästjalt) selle vara tagastamist (üleandmist) temale. Samuti kuuluvad rakendamisele Kaugkütteseaduse §8 lg.1 ja lg.2 sätted, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §3 p.3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse §1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. §1032 lg.1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse §1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja, A T, kanda tuleb täies ulatuses panna kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et A T, olles korteriomandi, asukohaga: xxx, omanik on kohustatud kandma nimetatud korteri kütmise kulu.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.