Võlaõigus › Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 24.03.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number: 2-05-15529/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 24.03.2006
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1887

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr. 2-05-15529

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Annemarie Gerassimov

Otsuse tegemise aeg ja

24.märtsil 2006.a. Valga kohtumaja

koht Tsiviilasja number

2-05-15529

Tsiviilasi

AS X hagi OÜ Y ja Z.F. vastu võla 162085 krooni ja 75 sendi nõudes Hageja : AS X Volitatud esindaja M.L.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja : OÜ Y Volitatud esindaja N.F.

Eel ja kohtuistungite toimumise aeg

Z.F. Volitatud esindaja N.F. 21.09.2005.a.; 27.09.2005.a.15.02.2006.a. ja 07.03.2006.a. Valga linnas

RESOLUTSIOON

Juhindudes TsÜS § 5 ning VÕS § 65 lg. 1, § 76 lg.1 ja 3, § 82 lg. 1 ja 7, § 100, §101 lg.1 pp.1,4, § 108 lg. 1, § 142 lg. 1 ja 3, § 145 lg. 1, § 396 lg.1, §399 lg. 1 p. 1, TsMS ja TMS RakendS § 3 ja kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg. 1 ning alates 01.01.2006.a. kehtivst TsMS § 217 lg. 6, § 322 lg. 1, § 410, § 414 lg. 1, §§-d 434-436,438, 441, 442, 446, 452, 456 ja 632 kohus otsustas:

Rahuldada AS X hagi OÜ Y ja Z.F. vastu täielikult. Välja mõista OÜ-lt Y ja Z.F. solidaarselt AS X kasuks laenuvõlgnevus seisuga 06.03.2006.a. summas ükssada kolmkümmend tuhat nelisada kakskümmend kaheksa krooni ja seitsekümmend viis senti ( 130428.75 ) ning riigilõiv summas kümme tuhat ( 10000.- ) krooni. Poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud kohtukulud jätta nende endi kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 24.03.2006.a. kohtu kantselei kaudu. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

erakorraliselt ülesöelduks ning hageja nõuab kogu krediidisumma ennetähtaegset tagastamist. Esindaja kinnitab, et vaatamata hageja korduvatele pretensioonidele ja pöördumistele kostja poole võlgnevuse tasumiseks ning hoiatusele lepingu ülesütlemiseks, pole kostjad tänaseni võlgnevusi likvideerinud. Hageja esindaja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt seisuga 06.03.2006.a. laenulepingu järgne võlasumma 130428.75 krooni. Kohtukuludena palub esindaja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 10000.- krooni solidaarselt kostjatelt. Kostja seisukoht hageja nõude osas Kostjad on kohtulikus eelmenetluses hagimaterjalid kätte saanud 28.07.2005.a. / tl. 36, 37 / ning teatanud kohtule, et on nõus hageja poolt esitatud hagiga summas 162085,75 krooni ning püüavad teha kõik võla likvideerimiseks. Kohtuistungitel 21.09.2005.a. ja 27.09.2005.a. esitati kohtule volikirjad, milliste kohaselt esindab nii OÜ Y kui ka Z.F. N.F. Kohtuistungile 07.03.2006.a. kostjad ega nende esindaja ei ilmunud. OÜ Y juhataja Z.F. edastas kohtule avalduse, et OÜ Y esindaja Z.F. ilmuda ei saa lähedase matuste tõttu / tl. 74 /. Kostjate esindajale N.F. on aga kutse edasiandmiseks kätte antud 16.02.2006.a. Z.F. kätte, kuid N.F. kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud oma mitteilmumise põhjustest / tl. 71 /. TsMS § 322 lg. 1 sätestab, et kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kohtukutse on antud edasiandmiseks N.F. abikaasale Z.F. , kes elab samal aadressil ja sellega loetakse kutse kätteantuks N.F. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 414 lg. 1 sätestab, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja esindaja taotles kohtuistungil asja sisulist läbivaatamist TsMS § 410 ja 414 kohaselt. Kohus leiab, et asja materjalid on piisava põhjalikkusega ette valmistatud ning asjaolud välja selgitatud ja kostjatele on antud piisavalt aega ja võimalusi oma menetlusõiguste teostamiseks. Kohtukutsed on kostjatele ja nende esindajale kätte antud, kuid kohtuistungile ei ilmunud ei kostjad ega nende esindaja, kes / s.t. N.F. / koguni 2-l korral ( 15.02.2006.a. ja 07.03.2006.a. kohtuistungid ) ei teatanud oma mitteilmumisest. TsMS § 217 lg. 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Samuti on kostjad kohtulikus eelmenetluses tunnistanud hagi ega vaidle selle

Tsiviilseadustiku üldosa ( edaspidi TsÜS ) § 5 sätestab, et tsiviilõigused ja – kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et 16.07.2004.a. sõlmiti FIE Z.F. ja AS X vahel käibekapitali laenuleping nr. 2004013013, mille alusel väljastati laen summas 750000.- krooni / tl. 6-10 /. 27.09.2004.a. võttis OÜ Y kohustuste ülevõtmise lepinguga üle FIE Z.F. laenulepingust tulenevad kohustused AS X ees summas 750000.- krooni, millele lisandus intress vastavalt laenulepingule / tl. 11-12 /. VÕS § 76 lg. 1 ja lg. 3 sätestavad, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule ja seadusele ning kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vastavalt VÕS § 82 lg.-le 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval ning lõike 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist ning kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 396 lg. 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 399 lg. 1 p. 1 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Asjas esitatud laenulepingutest nähtub, et kostja pidi laenu tagastama kahes osas: 16.01.2005.a. 375000.- krooni ja 16.07.2005.a. 375000.- krooni ja kogu laenu tagastamise kuupäevaks oli 16.07.2005.a. Laenu intressimäär oli

7,5 % aastas ja intressi maksmise tähtpäevaks iga kalendrikuu 16. päev. Laenumaksete tähtaegselt tasumata jätmise korral leppisid pooled kokku, et hagejal on õigus nõuda laenajalt viivist intressi kahekordses määras ja viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Laenu põhiosa võlgnevus tekkis juba laenu esimese osa 375000.- krooni tasumisel ning 19. aprilliks 2005.a. oli tasumata 190708,28 krooni, intress 3674,55 krooni ja põhiosa viivis 1018,81 krooni. Kostjatele tehti ettepanek tasuda solidaarselt võlg hiljemalt 05.maiks 2005.a. või loetakse laenuleping erakorraliselt ülesöelduks ning hageja nõuab kogu krediidisumma ennetähtaegset tagastamist. Siit nähtuvalt oli kostja ühe osa tagastamisega viivituses kauem kui kolm kuud. Hageja esindaja seletuste ja asja materjalidega aga ka kostja poolt kohtulikus eelmenetluses antud kirjaliku vastusega / tl. 42 / on tõendatud, et kostja pole saadud laenu hagejale täies ulatuses tagastanud ning võlgneb hagejale kokku seisuga 06.03.2006.a. 130428.75 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja § 108 lg. 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse, s.h. raha maksmise kohustuse täitmist ning vastavalt VÕS § 101 lg. 1 p. 4 võib lepingu üles öelda. Kuna kostja OÜ Y on kohustust rikkunud, siis seega on hageja õigustatud nõudma nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt lepingujärgsete maksete tasumist. Käendust kui kõrvalkohustust reguleerib VÕS 8. peatüki 1.jagu. VÕS § 142 lg. 1 ja 3 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku ( põhivõlgnik ) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ja käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg. 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Solidaarvastutuse põhimõtted on toodud VÕS § 65 ning selle lõike 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sellest järelduvalt on võlausaldaja, antud juhul hageja AS X õigustatud valima, kas esitada nõue võlgniku vastu, võlgniku ja käendaja vastu ühiselt või üksnes käendaja vastu. AS X on valinud nõude esitamise nii laenusaaja kui ka käendaja vastu korraga. 27.09.2004.a. alla kirjutatud käenduslepingu kohaselt vastutas käendaja Z.F. AS X ja OÜ Y’i vahelisest laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest pangale solidaarselt laenusaajaga kuni summas 500000.- krooni / tl. 15-17 /. Siit tulenevalt on Z.F. kohustatud vastutama OÜ Y laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kuni summas 500000.- krooni. Ülaltoodud motiveeringust lähtudes, leiab kohus, et kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista laenulepingujärgsed võlgnevused seisuga 06.03.2006.a. kogusummas 130428.75 krooni. 5 (6)