XxxxOÜ hagi XXXX OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 147 114,24 eurot.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Valter Võhma (epost [email protected] ja vandeadvokaat Urmas Kiik (epost [email protected]) Kostja: XXXX OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Kristjan Aava (e-post [email protected])
esindajad
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 1. veebruaril 2017. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XxxxOÜ hagi XXXX OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista XXXX OÜ-lt võlgnevus summas 73 557 (seitsekümmend kolm tuhat viissada viiskümmend seitse) eurot ja 12 senti XxxxOÜ kasuks.
3.Välja mõista XXXX OÜ-lt seisuga 06.01.2016. a sissenõutavaks muutunud viivis summas 73 557 (seitsekümmend kolm tuhat viissada viiskümmend seitse) eurot ja 12 senti XxxxOÜ kasuks.
4.Jätta rahuldamata XXXX OÜ 15.02.2017. a esitatud vastuväide kohtu tegevusele. Menetluskulude jaotus
5.Menetluskulud jätta täies ulatuses XXXX OÜ kanda.
6.Välja mõista XXXX OÜ-lt menetluskulud summas 6 212 (kuus tuhat kakssada kaksteist) eurot ja 50 senti XxxxOÜ kasuks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 1.Kohtule 02.09.2016. a esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja (endise ärinimega OÜ Xxxx) sõlmisid 06.03.2015 alltöövõtulepingu nr 2015-02/05, mille kohaselt kohustus hageja teostama Lepingus toodud tööd ning kostja maksma hagejale selle eest tasu summas 87 568 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ülesandeks oli kokkuvõtvalt ehitada valmis Poolas asuvale muuseumile Xxxx(edaspidi xxxx) interaktiivsed eksponaadid (digitaalse sisu kuvamiseks mõeldud seadmed) ning programmeerida nende kasutamiseks mõeldud tarkvara. Hageja selgitab, et kostja oli xxxx ees peatöövõtjaks ning hageja osutas kostjale omakorda alltöövõttu. Kostja ülesandeks oli varustada hagejat kogu informatsiooni, andmete ja dokumentidega, mida hageja lepingu täitmiseks vajas. Kokkuvõtvalt pidi kostja esitama hagejale sisu (ehk tekstid, graafika, pildid, videod, heli, jne), mida hageja saaks programmeerimistööde teostamiseks kasutada ning mida hageja ehitatavad eksponaadid pidid esitama. Tööde teostamine pidi algama 02.03.2015 ning valmis lahendus tuli kostjale üle anda hiljemalt 22.06.2015. Tööde teostamine oli jaotatud kuude erinevasse jakku, kusjuures programmeerimistööd pidid olema lõpetatud hiljemalt 11.05.2015. Tulenevalt Lepingu p-st 3.1.3 tähendas eeltoodu seda, et kostja pidi esitama hagejale kõik tööde tegemiseks vajalikud juhised ja materjalid ehk sisu (tekstid, graafika, pildid, videod, heli, jne) täielikul kujul hiljemalt 11.03.2015. Kostja aga seda ei teinud. Lepingu lisas 2 toodud eksponaatide näol on tegemist interaktiivsete seadmetega, mille ekraanil on võimalik kuvada ja läbi mille on võimlik esitada erinevaid tekste, graafikat, pilte, videoid ja heli (ehk sisu). Selleks, et vastaval seadmel sisu esitada, on vaja spetsiaaltarkvara, mis seda sisu esitab. Spetsiaaltarkvara programmeerimiseks (mis oligi hageja üheks ülesandeks) omakorda on vaja sisu ennast, mida see tarkvara peab seadmes esitama. Hageja selgitab, et kindla sisu esitamiseks mõeldud tarkvara loomine ei ole sisust eraldiseisvalt võimalik. Näiteks kui klient soovib seadmel kuvada teksti teatud suuruses, formaadis ning funktsionaalsuses, eeldab vastava tulemuse saavutamine programmi koodi kirjutamist, mis teksti nõutud suuruses, formaadis ja funktsionaalsuses kuvab. Kui programmeerijal puudub lähteülesanne (tekstid, pildid, funktsionaalsuse kirjeldus jne), ei ole tal võimalik kirjutada programmi koodi, mis sisu nõutud suuruses, formaadis ning funktsionaalsuses kuvaks. Kuivõrd käesolev nõue on väga IT spetsiifiline, kirjeldab hageja protsessi kuidas programmeerimistöid tavaliselt teostatakse: tellija annab programmeerijale lähteülesande, sealhulgas materjalid (pildid, videod, tekstid, helid vms) ning funktsionaalsuse kirjelduse (mida mis nupp peab tegema, mis järjekorras peavad pildid, videod jne avanema, kokkuvõtvalt mida peab olema võimalik selle programmiga teha ja mis moodi); pärast lähteülesande (materjalide ning kirjelduse) saamist asub programmeerija tööle ning kirjutab valmis koodi, mis materjale tellija soovitud viisil esitab; reeglina tõusetub programmeerimise käigus jooksvalt küsimusi, mida programmeerija tellija käest küsib ning millele tellija vastab; kui programmeerija on töö lõpetanud, laeb ta tehtud töö reeglina serverisse ning saadab kliendile lingi testimiseks; kui testimise käigus ilmnevad puudused, annab klient neist reeglina programmeerijale teada ning programmeerija parandab leitud vead, vajadusel täiendab koodi ning annab lõpliku programmi kliendile üle.
Asjaolu olulisust, et programmeerimistööde tegemiseks vajalikud materjalid peavad olema täielikul kujul olemas vähemalt kaks kuud enne programmeerimistööde valmimist, rõhutas hageja kostjale ka enne lepingu sõlmimist, saates kostjale 05.03.2015 kell 11:27 e-kirja, milles rõhutas, et: Programmeerimistööde juures peab olema kuskil lause, et “programmeerimistööde jaoks vajalikud materjalid peavad olema 2 kuud enne valmimist täielikul kujul olemas. Eeltoodud hageja kommentaari peale formuleeritigi Lepingu punkti 3.1.3 järgmine lause: programmeerimistööde jaoks vajalikud materjalid peavad olema 2 kuud enne valmimist täielikul kujul olemas. Hageja ja kostja vaheline suhtlus (kostja poolt hagejale juhiste andmine, kostja poolt hagejale materjalide edastamine, hageja poolt kostjale küsimuste esitamine, hageja poolt kostja küsimustele vastamine jne) toimus telefonitsi, suuliselt koosolekutel, e-kirja vahendusel kui ka Dropbox keskkonnas (pilvepõhine andmete salvestamise ja haldamise keskkond), kuhu kostja sisu (ehk hageja tööde teostamiseks vajalikke materjale) üles laadis. Kuivõrd kostja omakorda sai juhiseid ning materjale Xxxx, oli suhtlemine küllalt vaevarikas. Näiteks kui hageja esitas kostjale mingi küsimuse, pidi kostja seda sageli Xxxx käest täpsustama, mis tekitas täiendava ajakulu. Kokkuvõtvalt kokkulepitud ajaks materjale hagejale täielikul kujul ei esitatud. Kostja hakkas materjale esitama alles pärast kokkulepitud tähteaga ning poolikult. Hiljem kostja omakorda muutis materjale jooksvalt sellest tihti hagejat teavitamata ning hageja pidi eelmist ja uut faili võrdlema, avastamaks mida muudeti. Lisaks oli hageja kostjaga pidevalt ka telefonisuhtluses. Hageja esitab tõendina väljavõtted hageja juhatuse liikme Xxxxja hageja teise juhatuse liikme Xxxxkõneeristusest väljuvate kõnede osas. Kõneeristusest on näha, et mõlemad eeltoodud isikud on olnud alates 08.2015 pidevas suhtluses kostjaga. Telefonikõnedes selgitasid Xxxxja Xxxxkostjale korduvalt, et kostja poolt esitatud materjalid on puudulikud, samuti selgitati tööde teostamisega seonduvaid muid detaile. Kokkuvõtvalt informeeris hageja kostjat telefonitsi kogu aeg tööde teostamisest ning kostja oli väga hästi kursis sellega, et kostja poolt on kas materjalid esitamata või on need puudulikult esitatud. Kostja saatis 08.10.2015 hagejale leppetrahvi nõude summas 61 297,60 eurot ja tasaarvestuse avalduse summas 56 919,20 eurot. Kostja soovis tasaarvestada 56 919,20 eurot seni hagejale maksmata tasuga ning nõuda hagejalt täiendavalt 4378,40 euro tasumist. Hageja tegi kostjale lisatöid perioodil 16.06.2015 kuni 25.09.2015, mille eest esitas 09.10.2015 arve nr 215074 summas 9030 eurot. Kostja saatis hagejale 09.10.2015 e-kirja, milles soovis tasaarvestada lisatööde arve 6378,40 euro ulatuses. Hageja saatis 22.12.2015 kostjale vastuse, milles vaidles tasaarvestusavaldusele vastu ning nõudis kostjalt Lepingu alusel võlgnetava summa 73 857,12 eurot (koos käibemaksuga) tasumist hiljemalt 05.01.2016. Kostja vastas hagejale 26.01.2016 ning keeldus hageja nõutud summat tasumast. Hagi esitamise seisuga on kostjal Leping alusel teostatud tööde eest hagejale tasumata põhisummas 65 903,04 eurot (44 886,72 eurot + 21 016,32 eurot) ning lisatööde eest põhisummas 7654,08 eurot, kokku 73 557,12 eurot. Lisaks põhisummale nõuab hageja kostjalt ka viivise tasumist. Lepingu p 9.4 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist summas 0,5% tasumata summalt päevas. Kuigi hageja nõue muutus sissenõutavaks juba 2015. aastal nõuab hageja viivist alates 06.01.2016, kuivõrd andis kostjale nõudekirjas aega kuni 05.01.2016 nõude tasumiseks. 02.09.2016 seisuga moodustavad viivised 88 636,33 eurot (73 557,12 eurot*0,5%*241 päeva), millest hageja nõuab kostjalt sisse 73 557,12 eurot. Hageja ei ole Lepingut rikkunud, mistõttu puudus kostjal õigus esitada hageja vastu leppetrahvinõudeid ning tasaarvestuse avaldusi. Vastavalt Lepingu p 3.1.3 pidid programmeerimistööde jaoks vajalikud materjalid olema hagejale täielikul kujul kättesaadavad hiljemalt kaks kuud enne programmeerimistööde valmimist. Hageja lähtus töid teostades eeltoodud põhimõttest. Seda põhimõtet aktsepteeris ka kostja, kuivõrd on seda
ise oma leppetrahvi nõudes kinnitanud. Vastavalt eeltoodud kokkuleppele oleks kostja pidanud kõik programmeerimistööde teostamiseks vajalikud materjalid hagejale täielikul kujul esitama hiljemalt 11.03.2015 (kuna programmeerimistööd pidid olema lõpetatud 11.05.2015). Dropbox väljavõttest ja muudest hageja esitatud tõenditest aga nähtub, et kostja alustas materjalide üleslaadimist Xxxx alles 25.03.2015 ning seisuga 11.05.2015 oli kostja üles laadinud kõigest orienteeruvalt 18% kõikidest materjalidest, mida hageja programmeerimistööde teostamiseks vajas. Kostja jätkas materjalide üleslaadimiselt katkendlikult kuni 02.09.2015. Eeltoodust tulenevalt oleks hageja pidanud Lepingu p 3.1.3 kohaselt programmeerimistööd lõpetama alles 02.11.2015. Kostja seisukohad tööde teostamise ajagraafiku osas on olnud vastuolulised. Kostja märkis oma 21.07.2015 e-kirjas hagejale, et 27.07.2015 on absoluutne tähtaeg, samas 29.08.2015 e-kirjas juba, et 31.08.2015 on projekti tähtaeg. Seevastu oma 08.10.2015 leppetrahvi nõudes tugineb kostja 26.06.2016 kuupäevale (kostja on tõenäoliselt teinud oma kirjas lohakusvea). Eeltoodust tulenevalt on kostja Lepingu täitmise tähtaegu ise kogu aeg jooksvalt edasi lükanud. See on ka arusaadav. Kuna kostja laadis hagejale materjale üles kuni 02.09.2015 ning hagejal ei olnud võimalik programmeerimistöid ilma kõiki materjale omamata lõpetada, sai kostja ka ise aru, et tähtaegu tuleb edasi lükata. Arvestades Lepingu p 3.1.3 sätestatut ning kostja käitumist saab kokkuvõtvalt järeldada, et kuna kostja laadis viimased programmeerimistööde teostamiseks vajalikud materjalid Xxxx üles 02.09.2015, pikenes hageja poolt teostatavate programmeerimistööde teostamise tähtaeg kuni 02.11.2015. Samuti on kummastav kostja arusaam tööde vastuvõtmisest. Oma leppetrahvinõudes nendib kostja, et loeb tööd vastuvõetuks alates 02.10.2015. Hageja paigaldas kõik eksponaadid ning andis need kostjale üle juba 26.06.2015. Selleks ajaks olid valmis eksponaatide riistvaralised lahendused ning tarkvara ulatuses, milles seda oli võimalik hagejale esitatud materjalide pinnalt programmeerida. Vastavalt asjaoludes toodule oli kostja selleks ajaks esitanud hagejale orienteeruvalt 45% kõikidest materjalidest, mida hageja vajas. Hagejale on teada, et kostja andis kõik tööd Xxxx ehk nn lõpptellijale üle 04.09.2015, kes võttis tööd vastu, oli töödega rahul ning nõustus, et puudujäägid likvideeritakse garantiitöödena. Eeltoodust tulenevalt ei saa kuidagi loogiline olla, et kostja võttis hagejalt tööd vastu kuu aega pärast seda, kui kostja tööd enda tellijale ehk Xxxx üle andis. VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kuivõrd kostja täitis oma lepingust tulenevad kohustused laadida üles kõik programmeerimistööde teostamiseks vajalikud materjalid alles 02.09.2015, oleks hagejal olnud VÕS § 111 lg 1 alusel õigus tööde teostamisega alustamisest selle ajani keelduda. Hageja seda aga ei teinud ning tulles vastu kostjale tegi jooksvalt kogu aeg programmeerimistöid niipea kui kostja materjalid üles laadis. Hageja käitus kogu aeg heas usus ning tegi kõik endast oleneva, et programmeerimistööd valmis saada. Isegi kui kostjal oleks olnud õigus leppetrahvi nõuda, ei olnud tal seda õigust enam 08.10.2015. Kuna kostja lähtub põhimõttest, et kostja rikkus lepingut alates 26.06.2015, oleks kostja saanud Lepingu p 5.4.2 kohaselt esitada leppetrahvinõude hiljemalt 26.07.2015. VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja ei ole Lepingut rikkunud, mistõttu puudusid ja puuduvad kostjal jätkuvalt igasugused rahalised nõuded hageja vastu. Kuivõrd tasaarvestuse eeldused on täitmata (VÕS § 197), ei olnud kostjal õigust tasaarvestusi teostada. Kostja vastus 2.Kohtule 17.10.2016. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hageja ning kostja sõlmisid 06.03.2015. a alltöövõtulepingu nr 2015-02/05, mille esemeks oli xxxx püsiekspositsiooni projekti
„Xxxx“ programmeerimistööd ning elektroonika komponentide hankimine. Vaidlusaluste programmeerimistöödega pidi hageja alustama lepingu lisa 1 kohaselt 16.03.2015. a. Hageja on hagiavalduses asunud läbivalt seisukohale, et kostja ei andnud hagejale tähtaegselt üle programmeerimistööde lähteülesannet, mistõttu ei saanud hageja töödega tähtaegselt (s.o hiljemalt 16.03.2015. a) alustada. Kostja selgitab, et selline seisukoht on ebaõige. Kostja lisab käesolevale vastusele kostja e-kirja hagejale kuupäevast 11.06.2014. a, koos väljavõttega püsiekspositsiooni „Xxxx“ hankedokumentidest. Lisatud tõend on oluline seetõttu, et sellest nähtub, et juba juunis 2014. a, s.o üheksa kuud enne töödega alustamist oli hagejale teada, et kõik programmeerimistööd tuli teha selliselt, et hilisemalt oleks võimalik tarkvara ning selle sisu muuta, s.t lisada uusi filme ning animatsioone. Kostja hinnangul on tegemist käesoleva vaidluse seisukohast olulise asjaoluga, kuivõrd lisatud tõendist nähtub, et hageja pidi programmeerima tarkvara selliselt, et hilisemalt oleks võimalik programmide sisu muuta, seetõttu ei ole asjakohased hageja väited, et programmeerimistöid ei olnud võimalik teha põhjusel, et puudusid valmiskujul kujundused või animatsioonid, sest kujunduse lõppversiooni puudumine ei saanud mõjutada programmeerimistööde tegemist. Pooltevahelise lepingu p 3.1.3. sätestas, et programmeerimistööde jaoks vajalikud materjalid pidid olema hagejale kättesaadavad kaks kuud enne programmeerimistööde valmimise tähtaega. Kooskõlas alltöövõtulepingu lisaga 1, pidi hageja programmeerimistöödega alustama 16.03.2015. a ning tööd pidid olema valmis 11.05.2016. a. Tulenevalt eeltoodust pidi kostja hagejale vajalikud materjalid üle andma hiljemalt 11.03.2015. a, samal seisukohal on ka hageja hagiavalduse p-s 2.4. Kostja lisab käesolevale vastusele väljavõtte kostja xxxx infosüsteemist, millest nähtub, et kostja on hagejale, täpsemalt hageja juhatuse liikmele hr Xxxx02.03.2015. a teinud kättesaadavaks faili nimega xxxx. Kostja selgitab, et lisatud faili näol on tegemist graafika ja eksponaatide kirjeldusega, mille alusel sai programmeerimistöid teha. Kostja on käesoleva vastuse p-s 2.5. asunud seisukohale, et hagejal olid hiljemalt 02.03.2015. a olemas kõik vajalikud materjalid programmeerimistöödega alustamiseks. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on kostja pöördunud 10.10.2016. a XxxxOÜ (registrikoodiga xxxx, asukohaga Xxxx) poole, kelle põhitegevusalaks on programmeerimine. Kostja edastas XxxxOÜ-le disainidokumendi nimetusega xxxx, mis oli hagejale kättesaadavaks tehtud juba 02.03.2015. a ning „Xxxx“ projekti hankedokumendid, mis olid hagejale edastatud juba juunis 2014. a. Kostja palus XxxxOÜ-l kujundada seisukoht, kas edastatud failide alusel saab vaidlusaluse tarkvara valmis programmeerida, kui kaua programmeerimistööd aega võtaks ning kas programmeerimisega alustamiseks oleks tarvis täiendavalt materjale. XxxxOÜ poolt 14.10.2016. a edastatud vastusest nähtub, et kostja poolt 11.10.2016. a edastatud materjali alusel on võimalik luua tarkvara selliselt, et sisu asemel kasutatakse näidistekste ja sisuelemente saab vastavalt lähteülesandele muuta ja lisada jooksvalt. Tulenevalt eeltoodust on kostja seisukohal, et ta on hagejale teinud juba 02.03.2016. a kättesaadavaks kõik programmeerimistööde jaoks vajalikud materjalid, mistõttu ei ole kostja rikkunud pooltevahelise alltöövõtulepingu p-i 3.1.3. Puutuvalt hageja poolt hagiavaldusele lisatud xxxx logifaili soovib kostja esile tuua, et logifailis nähtuvast 590-st sündmusest on vaid 167 sündmust asjakohased, ülejäänud osas on tegemist failinimede muudatustega või selliste muudatustega mis ei mõjuta vähemalgi määral hageja poolt lepingu täitmist. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole kordagi kostja poole pöördunud nõudega lähteülesande täiendamiseks või teavitanud kostjat, et esinevad kohustuse täitmist takistavad asjaolud. Vastupidisel juhul oleks kostja kaasanud lepingu täitmisele täiendavaid alltöövõtjaid, et vältida võimaliku lepingu rikkumist. Käesolevaga avaldab kostja, et tellija Xxxxon esitanud XXXX OÜ-le, seoses programmeerimistööde mittetähtaegse valmimisega leppetrahvi
nõude suurusjärgus 97 000,00 eurot. Kostja on hagejale esitanud 08.10.2015. a leppetrahvi nõude summas 61 297,60 euro ulatuses. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja (endise ärinimega OÜ Xxxx) sõlmisid 06.03.2015 alltöövõtulepingu nr 2015-02/05, mille p 1.1. kohaselt kohustus hageja teostama interaktiivsed lahendused Xxxx(ul. Xxxx) püsiekspositsioonile projektis „Xxxx“. Lepingu p 1.3 ja lisa 2 kohaselt kostja pidi maksma hagejale selle eest tasu summas 87 568 eurot, millele lisandub käibemaks (I kd tl 16, 26-27, 193). Lepingu lisa 1 järgi oli hageja ülesandeks hankida kogu projekti tehnika ja elektroonikaga seotud komponendid ja materjalid, teostada eksponaatide programmeerimisega seotud tööd, disainida lahenduste jaoks, mida ei ole võimalik soetada ostutoodetena eraldi riist- ja tarkvara, teostada tehniliste komponentide, eksponaatide sisene kaabeldus ja elektrivõrku ühendamine projekti asukohas, teostada eksponaatide tehnika ja komponentide paigaldus ja montaaž mööbli külge vastavalt tellija poolt etteantud joonistele ning koostöös teiste eksponaatide tootjatega, esitama vajaliku projekti dokumentatsiooni komponentide, elektroonika ja programmeerimise tööde lõikes. Lepingu p 3.1.3. kohaselt pidi kostja tagama, et programmeerimistööde jaoks vajalikud materjalid on 2 kuud enne valmimist täielikul kujul olemas. Tööde teostamise ja komponentide soetamise algus ning tööde teostamise tähtaeg oli vastavalt lepingu lisale 02.03.2015. a kuni 26.06.2015. a. Perioodil 16.03.2015. a kuni 11.05.2015. a pidi olema valminud kogu projekti programmeerimistööd ning nii elektroonika tarkvara kui riistvara programmeerimine (I kd tl 24-25).
5.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue muutus kooskõlas VÕS § 637 lg 4 sissenõutavaks 26.06.2015. a, mil olid valmis eksponaatide riistvaralised lahendused ning tarkvara ulatuses, milles seda oli võimalik kostja poolt hagejale esitatud materjalide pinnalt programmeerida. Perioodil 16.06.2015. a kuni 25.09.2015. a teostas hageja kostjale lisatöid. 04.09.2009. a andis kostja tööd lõpptellijale, Xxxx, üle (II kd tl 109-110), kes asus eksponaate kasutama, seega on hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud (I kd tl 10-11). Hageja esitas kostjale 6.3.2015. a esimese faasi tööde ettemaksu arve summas 36 778,56 eurot, mille kostja tasus (I kd tl 81, 144). 29.06.2015. a esitas hageja kostjale teises faasis teostatud tööde eest arve nr 215044 summas 21 016,32 eurot, mille kostja jättis tasumata (I kd tl 144, 147). 22.12.2015. a esitas hageja kostjale kolmandas faasis teostatud tööde eest arve nr 215096 summas 44 886,72 eurot, mille kostja jättis tasumata (I kd tl 144, 145). 09.10.2015. a esitas hageja kostjale lisatööde teostamise eest arve nr 215074 summas 9 030 eurot, millest kostja tasus 1 375,92 eurot ning jättis tasumata 7 654,08 eurot (I kd tl 144, 146). Kostja on jätnud hagejale tasumata töövõtulepingu alusel teostatud tööde eest 65 903,04 eurot (44 886,72 + 21 016,32 eurot) ning lisatööde eest 7 654,08 eurot, kokku 73 557,12 eurot (I kd tl 10).
6.Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et tellija, Xxxx , on esitanud XXXX OÜ-le seoses programmeerimistööde mittetähtaegse valmimisega leppetrahvi nõude suurusjärgus 97 000,00 eurot. Kostja on hagejale esitanud 08.10.2015. a töövõtulepingu p
5.4.1.alusel leppetrahvi nõude tööde üleandmisega viivitamise eest summas 61 297,60 eurot (I kd tl 136). Kostja on tasaarvestanud oma leppetrahvinõude hageja tasunõudega. Kostja on tasaarvestanud ka hageja lisatööde eest esitatud tasunõude (I kd tl 141, 167, II kd tl 104-105).
7.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
8.Poolte vahel on vaidlus selles, kas Xxxxleppetrahvinõudes nimetatud lepingu nr SU/11622/51/2014 rikkumine oli tingitud hageja või kostja tegevusest. Kostja leiab oma 08.10.2015. a hagejale esitatud leppetrahvi nõudes, et kostja on perioodil 18.03.2015. a kuni 20.03.2015. a laadinud Xxxx kausta õigeaegselt kõik programmeerimistöödeks vajalikud materjalid. Kostja hinnangul pidid programmeerimistööd seega olema hageja poolt testimiseks üle antud hiljemalt 20.05.2015. a (I kd tl 136-137). Kõik programmeerimistööd pidi hageja tegema selliselt, et hilisemalt oleks võimalik tarkvara ja selle sisu muuta, s.t. lisada uusi filme ja animatsioone. Seetõttu ei ole kostja hinnangul asjakohased hageja väited, et programmeerimistööd ei olnud võimalik teha põhjusel, et puudusid valmiskujul kujundused ja animatsioonid (I kd tl 165). Oma väidete kinnituseks on kostja esitanud XxxxOÜ seisukoha, milles XxxxOÜ leiab, et edastatud materjali alusel on võimalik luua tarkvara selliselt, et sisu asemel kasutatakse näidistekste ja sisuelemente saab vastavalt lähteülesandele muuta ja lisada jooksvalt (I kd tl 177).
9.Hageja 22.12.2015. a vastuses kostjale leppetrahvinõuet ja tasaarvestust ei tunnista. Kostja ei täitnud lepingu punktist 3.1.3. tulenevat kohustust tagada, et programmeerimistööde jaoks vajalikud materjalid on 2 kuud enne valmimist täielikul kujul olemas. Tegelikkuses esitas kostja materjale osade kaupa jooksavalt kuni 2015. a juuli lõpuni, osaliselt isegi hiljem. Samuti tehti pidevalt materjalides muutusi, mis omakorda tingisid selle, et muudatusi oli vaja teha ka programmeerimistöödes. Hageja järgis kõiki lepingus toodud tähtaegasid ning ajavahemikul 08.06.2015 – 22.06.2015 paigaldati objektile kogu vajalik elektroonika ja muud komponendid nagu lepingus oli ette nähtud (I kd tl 143). Hageja leiab, et tehtud töö eest on tasu sissenõutavaks muutunud, kuna lepingus kokkulepitud tööd on teostatud, lisatööd on teostatud, eksponaadid on valmistatud ning lõpptellija on need 04.09.2015. a vastu võtnud ja neid kasutama asunud (I kd tl 10).
10.Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja väiteid selle kohta, et hageja pidi tarkvara programmeerima selliselt, et hilisemalt oleks võimalik programmide sisu muuta, kohus veenvaks ei pea. Pooltevahelise lepingu lisa 1 kohaselt pidi teostatud tööde faasis 2.1. olema valminud kogu projekti programmeerimistööd, nii elektroonika tarkvara kui riistvara programmeerimine (I kd tl 24). Kohus on seisukohal, et lepingu lisast 1 nähtub üheselt, et tarkvara pidi sisaldama
sisumaterjale ning lepingu p 3.1.3. kohaselt oligi kostja kohustus need sisumaterjalid hiljemalt 11.03.2015. a täielikul kujul hagejale üle anda. Sellisena mõistis lepingut ka hageja (I kd tl 183184). VÕS § 29 lg 5 p 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi. Käesoleval juhul on lepingu lisa 1 koostatud Xxxxhanketingimuste p 2.2.2 ja 2.2.8 lähtudes. Xxxxpoolt 24.09.2015. a kostjale esitatud leppetrahvi nõudest nähtub, et tellija luges nõuetekohasteks eksponaatideks üksnes neid eksponaate, mis on külastajatele täielikult kasutamiseks valmis (II kd tl 110). Eeltoodust nähtub, et lõpptellija ei aktsepteerinud tarkvara, millest puudusid korrektsed sisumaterjalid (animatsioonid, filmid, tekstid, tõlked, helid). TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule on esitatud Xxxx kausta väljavõte, kuhu kokkuleppeliselt hagejaga pidi kostja lepingu p
3.1.3.alusel üles laadima programmeerimistööde teostamiseks vajalikke materjale. Väljavõttelt nähtub, et kaust on loodud kostja graafilise disaineri Ragnar Markuse poolt 25.03.2015 a (I kd tl 6,49) ning kostja on materjale kausta üles laadinud kuni 02.09.2015. a (I kd tl 33). Poolte vahelisest e-kirja vahetusest nähtub, et kostja on pidevalt palunud hagejal sisumaterjalidesse lisada pilte, teksti, mänge, tõlkeid (I kd tl 63, 64, 66, 67, 69, 70, 71, 77, 78). Kohtuistungil kinnitas kostja, et kuni septembrikuuni tehti sisufaile (II kd tl 119). Kohtu hinnangul jättis kostja seega nõuetekohaselt täitmata lepingu p 3.1.3. ning programmeerimistööde teostamiseks vajalikud materjalid olid hagejale edastatud olulise hilinemisega ning kostja väited hagejapoolse lepingurikkumise kohta on jäänud käesolevas menetluses tõendamata. Riigikohus on lahendis 3-21-74-11 leidnud, et menetlusosaliseks mitteoleva isiku kiri on dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 2 tähenduses. Kohus on seisukohal, et XxxxOÜ hinnang ei tõenda kostjapoolset töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus selles, kas tarkvara pidi sisaldama lõpptellija jaoks korrektseid sisumaterjale või pidi programmeerimistööd üle andma ilma valmiskujul kujunduseta. Seega ei oma tähtsust asjaolu, kas ekspositsiooni loomist sai alustada või mitte. Lõpptellija ei aktsepteerinud hanketingimustes üksnes näidistekste, seega ei ole kohtu hinnangul selline XxxxOÜ järeldus adekvaatne ning üksnes kordab kostja tõlgendust töövõtulepingu lisale 1.
11.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kostja ei vaidlusta, et 20.06.2015. a e-kirjas märgitud tööd on hageja poolt teostatud, elektroonika ja tehnika komponendid soetatud (I kd tl 85, II kd tl 120). Töövõtulepingu p 6.1. alusel ei ole kostja hageja tööde osas pretensioone esitanud (II kd tl 119). Hageja teostas tööd vastavalt kostja tellimusele, kostja mõistliku aja jooksul pretensioone ei esitanud, kuid esitas 08.10.2015. a leppetrahvi nõude. Töövõtulepingu p 5.4.2 järgi pooled lepivad kokku, et tellija peab leppetrahvi nõude esitama täitjale kirjalikult hiljemalt ühe kuu jooksul alates päevast, millest arvates tellija soovib leppetrahvi nõuda. Tellijal on õigus eelviidatud leppetrahv tasaarveldada lepingu alusel täitjale tasumisele kuuluva hinnaga (I kd tl 19). Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõude esitamiseks. Leppetrahvi nõude on kostja esitanud tööde üleandmisega viivitamise eest perioodil 26.06.2016. a kuni 2.10.2015. a (I kd tl 136). Lepingu p 5.4.2. järgi oleks kostja pidanud leppetrahvi nõude esitama seega hiljemalt 26.07.2015. a. Leppetrahvi nõudes on kostja väitnud, et hageja tööd olid teostatud puudustega, mistõttu viimane projektiga seotud komponent anti üle 2.10.2015 (II kd tl 137). Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja pidi teostama eksponaadid E-00, E-01,
E-03, E-04, E-05, E-06, E-07, E-10, E15, E-18, E-19, E-20. Eksponaadi E-08 eest oli vastutav Xxxx ning eksponaatide E-12, E-13, E-14, E-02 eest oli vastutav kostja ise. Seisuga 18.09.2015. a ei olnud valmis eksponaat E-14. Seisuga 25.09.2015 ei olnud valmis eksponaadid E-13 ning E-02. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et just hageja tegevuse tulemusel anti viimane projektiga seotud komponent üle 2.10.2015. a.
12.Alternatiivselt leiab kostja, et tal on kahju hüvitamise nõue hageja vastu summas 63 478,72 eurot, mille kostja tasaarvestab hageja tasunõudega. Kostja kahju seisneb selles, et hageja jättis tähtaegselt üle andmata tarkvara, mille tulemusel on lõpptellija, xxxx, esitanud kostjale leppetrahvi nõude summas 63 478,72 eurot (II kd tl 104). VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 13.Kohtu hinnangul ei ole kostja käesolevas menetluses esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjale kahju tekitanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja peab seega tõendama, et just hageja rikkumise tõttu tekkis kostjal kahju. Xxxx esitas kostjale 14.09.2015. a leppetrahvi arvestamise ja kinnipidamise kinnituse, milles arvestab 16.08.2014. a sõlmitud lepingu nr SU/1162-2/51/2014 rikkumise eest perioodil 02.07.2015. a kuni 03.09.2015. a viivist 409 031,62 zlotti (II kd tl 108). 24.09.2015. a vähendas Xxxxleppetrahvi nõuet 277 560,69 zlotile (II kd tl 110). Kohtu hinnangul ei ole kostja käesoleval juhul tõendanud põhjuslikku seost kostjal tekkinud kahju ning hageja tegevuse vahel. Xxxx leppetrahvi nõuetest ei nähtu seos hagejaga. 24.09.2015. a leppetrahvi nõudes on välja toodud, et neli eksponaati on üle antud hilinemisega 04.09.2015. a. Kostja enda poolt koostatud tööde teostamise tabelist nähtub, et kostja ise oli vastutav nelja eksponaadi valmimise eest, millest kaks ei olnud valmis veel 25.09.2015. a (I kd tl 129). Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et kostja on meelevaldselt tõlgendanud Xxxx hankedokumendi punkte 2.2.2 ja 2.2.8 ning hageja ja kostja vahelise lepingu lisa 1. Hankedokumendi p 2.2.2. kohaselt pidid kõikide eksponaatide presentatsioonid sisaldama kõikide presentatsioonide loendi koos neile iseäraliku sisu täpsustusega ja loendi kõikidest kasutatud multimeedia teadetest, presentatsioonide graafilised kavandid, filmid, animatsioonid, kogu multimeedia tarkvara struktuur koos lülituste spetsifikatsioonidega konkreetse presentatsiooni osas (II kd tl 172). Pooltevahelise töövõtulepingu lisa 1 kohaselt pidid selliselt teostatud programmeerimistööd olema valmis 11.05.2015. a. Lepingus sätestatud programmeerimistööde teostamise eelduseks oli kostjapoolne lepingu p-st 3.1.3. tuleneva kohustuse täitmine. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et kostja oma lepingulist kohustust tähtaegselt ei täitnud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on töö lepingutingitustele mittevastavuse põhjustanud kostja ise ning VÕS § 652 lg 1 kohaselt on sellises olukorras töövõtjal õigus nõuda talle viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist.
14.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul täidetud tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused, s.t. kostjal puudub sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et hagejal on
sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud hagejapoolne töövõtulepingu rikkumine, samuti ei ole hageja kostjale kahju tekitanud, mistõttu ei ole kostjal tekkinud leppetrahvi ega kahju hüvitamise nõuet hageja vastu. Kohtu hinnangul puudub kostjal seega õigus keelduda lepingujärgse tasu ning lisatööde eest maksmisest ning hageja tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 73 557,12 eurot.
15.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja arvest nr 215044 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 5.07.2015. a, arvest nr 215074 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 11.10.2015. a, arvest nr 215096 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 06.01.2016. a. Hageja on arvestanud lepingu p 9.4. alusel viivist perioodil 06.01.2016. a kuni 02.09.2016. a summas 88 636,33 eurot. Hageja vähendab viivse nõuet põhinõudeni (I kd tl 10). Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.
16.Kostja on 15.02.2016. a esitanud vastuväite kohtu tegevusele, kuivõrd kohus ei ole täitnud selgitamiskohustust ning kostja poolt esitatud leppetrahvi nõuete osas ei ole hageja tuginenud sellele, et nendest ei nähtu seos hagejaga (II kd tl 127). Kohus jätab vastuväite rahuldamata. Kohus läks asja sisulise arutamise juurde poolte nõusolekul (II kd tl 118). Kohus on kohtuistungil selgitanud Riigikohtu lahendis 3-2-1-74-11 avaldatud seisukohta menetlusosaliseks mitteoleva isiku kirja kohta. TsMS § 236 lg 3 kohaselt tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. Riigikohus on lahendites 3-2-1-109-04 ja 3-2-1-141-13 leidnud, et kohus ei pea tõendist ise asjaolusid otsima, vaid pool peab viitama, millistele asjaoludele ta tugineb. Hageja on kostja leppetrahvi nõudele vastu vaielnud 15.11.2016. a menetlusdokumendi p-s 21 (I kd tl 187). Menetluskulud
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 18.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
19.Hageja menetluskulude nimekirja järgi (II kd tl 114) moodustavad õigusabikulud 3 867,50 eurot, millele lisandub esindajate osalemine kohtuistungil 1 tund ja 15 minutit, s.o. ning istungiks ettevalmistumine 2 tundi, s.o. 2x 422,50 eurot.
20.Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 147 114,24 eurot tasumisele riigilõiv 1 500 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 1 500 eurot.
21.TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kohtu hinnangul on käesoleva tsiviilasi keskmisest keerukam IT-valdkonna spetsiifilisuse tõttu. Hageja kasutas esindajate teenust hagiavalduse koostamiseks ning kohtule edastamiseks jne. Kokku on esindajate teenust kasutatud 29,65 h. Hageja esindajate toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud.
22.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud tunnihinnaga 130 eurot. Kohus on seisukohal, et selline tasu õigusteenuse eest ei ületa oluliselt õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 6 212,50 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 1500 eurot, lepinguliste esindajate 3 867,50 eurot, kohtuistungiks ettevalmitumine ja osalemine 2x422,50 eurot). Nimetatud summa tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.