Tsiviilasi nr.2-05-17322
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.märts 2006.a.; Valga Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-17322
Tsiviilasi
OÜ X hagi V.M. vastu ostu-müügilepingu järgse võlgnevuse, summas 4 664 krooni, väljamõistmise nõudes. Hageja : OÜ X Hageja volitatud esindaja : A.P. /tl.8/ Kostja : V.M.
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,6, §113 ja §208 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada OÜ X hagi V.M. vastu täies ulatuses. Välja mõista V.M.’ilt ostu-müügilepingujärgne võlgnevus summas neli tuhat kolmsada viiskümmend kuus (4 356) krooni ja viivis summas kolmsada kaheksa (308) krooni ning menetluskuludena riigilõiv summas nelisada kakskümmend (420) krooni; OÜ X kasuks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (22.03.2006.a.).
Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et poolte vahel 28.05.2004.a. sõlmitud ostu-müügilepingu nr.840528 alusel müüs hageja kostjale pesumasina „Samsung“ hinnaga 4 719 krooni. Lepingu sõlmimisel tasus kostja kauba ostuhinnast 363 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja asja ostuhinna ja intressid järelmaksuna tasuma maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena – alates 28.05.2003.a. iga kuu 28.kuupäevaks 363 krooni. Hageja kinnitab, et kostja pole lepingut nõuetekohaselt täitnud, jättes hagejale tasumata kõik (v.a. esmane sissemaks) graafikujärgsed osamaksed kogusummas 4 356 krooni. Hageja märgib, et on pöördunud nii suuliste kui ka kirjalike pretensioonidega kostja poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid vaatamata korduvatele lubadustele kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja palub välja mõista kostjalt seisuga 21.29.2005.a. kauba eest võlguolev summa 4 356 krooni ja viivis summas 308 krooni; s.o. kokku 4 664 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 420 krooni Menetluse käik 31.01.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.22-23/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti
õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.4-5/ on tõendatud, et poolte vahel on 28.05.2004.a. sõlmitud ostu-müügilepingu nr.840528 alusel müüs hageja kostjale pesumasina „Samsung“ hinnaga 4 719 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul ost-müük) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) VÕS §208 lg.1 sätestab ostja kohustuse tasuda müüjale asja ostuhind. VÕS §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Ostu-müügileping sätestab ostja (kostja) kohustuse tasuda asja ostuhind ja intressid järelmaksuna maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena – alates 28.05.2003.a. iga kuu 28.kuupäevaks 363 krooni /tl.4/. Asja materjalidega /tl.3,4/ on tõendatud, et kostja on lepingujärgselt tasunud vaid esimese osamakse (lepingu sõlmimisel) ning võlgneb hagejale saadud kauba eest veel 4 356 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud. Kuna kostja ei ole hagejalt saadud kauba eest täielikult tasunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kauba eest võlguolev summa 4 356 krooni. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga (punkt 5.3.) /tl.5/ on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks seadusega kehtestatud määra. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest (VÕS §94 lg.1 ja §113 lg.1) ja viivisemäärast (0,25% võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest), saades seisuga 21.09.2005.a. viivise suuruseks 308 krooni /tl.3/. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 308 krooni. VÕS §101 lg.1 p.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja on kohustist rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kahjude hüvitamist ja viivise tasumist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kauba eest võlguolev summa 4 356 krooni ja viivis summas 308 krooni. Menetluskulud TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 420 krooni /tl.10/, väljamõistmist. TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 420 krooni. Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega nõudnud muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
A.Kaldma kohtunik 22.03.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.