Tsiviilasi nr.2-05-15782
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.märts 2006.a. Valga Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-15782
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende
Korteriühistu X hagi K.F. ́i vastu tasumata maksete summas 6337.95 krooni nõudes Hageja: KÜ X
esindajad
Hageja volitatud esindaja: E.P. Kostja: K.F.
Kohtuistungi toimumise aeg
16.märts 2006.a.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AÕS §72 ja §75 lg.1; VÕS §76 ja §101, §113 ning MtÜS §7 lg.1 p.6 ja 12 lg.4 ning KÜS §4 lg.2, §7 ja §13 lg.4 ning TMS RakendS § 3 ja kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg.1 ning alates 01.01.2006.a. kehtivast TsMS § 434-436, 441, 442, 452, 453, 456, 630 ja 632, otsustas: Rahuldada Korteriühistu X hagi K.F. ́i vastu täies ulatuses. Välja mõista K.F. ́ilt elamu majandamiskulude, haldustasu ja kommunaalmaksete võlgnevus perioodi 01.08.2005.a. kuni 01.02.2006.a. eest summas kuus tuhat ükssada üheksakümmend kaheksa (6198) krooni 25 senti ning viivis summas ükssada kolmkümmend üheksa (139) krooni 70 senti ja kohtukuludena riigilõiv
summas kuussada seitsekümmend (670) krooni, Korteriühistu X kasuks. Edasikaebe kord ja tähtajad
Kohtuotsuse peale võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtu avalikult teatavakstegemisest (21.03.2006.a.). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Poolte poolt mittevaidlustatud asjaolud Kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum Valga linnas /tl.4/. Elamu haldamiseks moodustasid korteriomanikud korteriühistu “X” (asutatud 1997.a.; registrikanne 21.08.1997.a.) /tl.5/. 01.novembril 2003.a. sõlmis KÜ X elamu haldamiseks ja majandamiseks halduslepingu OÜ-ga Valga Elamu (õigusjärglane Y AS) /tl.15-17,19/. Hageja nõue Hageja esindaja selgitab, et hageja on kandnud elamu haldamise ja majandamisega seotud kulutused, sealhulgas tasunud kommunaalteenuste eest teenuseid osutanud ettevõtetele. Hageja vahendusel on haldus- ja kommunaalteenuseid osutatud ka kostja omanduses oleva korteri suhtes, kuid kostja on jätnud nõuetekohaselt tasumata halduskulud ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Hageja esindaja kinnitab, et perioodi 01.08.2005.a. kuni 01.02.2006.a. eest võlgneb kostja hagejale halduskulu ja kommunaalmaksed summas 6198.25 krooni. Lisaks on hageja arvestanud viivist summas 139.70 krooni. Seega palub hageja esindaja välja mõista kostjalt tasumata halduskulu ja tarbitud kommunaalteenuste eest võlgnevus summa 6198.25 krooni ja viivis summas 139.70 krooni. Kohtukuludena palub esindaja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 670 krooni. Kuna kostja ei ole kohtuistungile ilmunud, palub hageja asi lahendada sisuliselt. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjale väljastatud kohtukutse on tagastatud kohtule märkega, et adressaat on kohtukutse kätte saanud isiklikult 09.02.2006.a. /tl.50/. Seega loeb kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Kohtukutses oli kostjat hoiatatud, et tema mitteilmumisel võib kohus teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks või lahendada asja sisuliselt, ilma kostja osavõtuta. Vaatamata kätte saadud kohtukutsele ja hoiatusele, ei ilmunud kostja kohtuistungile ega teatanud kohtule enda ilmumata jäämisest ja selle põhjustest. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 26/05-197) §410 sätestab, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 414 lg.1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavat välja selgitatud. Arvestades asjas kogutud 2 (4)
materjalide piisavust ning hageja esindaja vastavat taotlust, lahendab kohus asja sisuliselt. Kostja on kohtule edastatud vastuses /tl.31/, avaldanud, et ta tunnistab korteriühistu X hagi enda vastu ja avaldab, et on osaliselt asunud võlgnevust likvideerima.
Kohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kohus, hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 sätestab, et tsiviilõigused ja kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega ja poolte seletustega on tõendatud, et kostja K.F. kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum Valga linnas /tl.4/. Eelnimetatud elamu korteriomanikud on elamu ühiseks haldamiseks ja majandamiseks asutanud korteriühistu “X” /tl.5/. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad kaasomandi valdamist ning korteriomandite majandamist puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Asjaõigusseadus” (AÕS) (RT 39/93-590; 44/99-509) §75 lg.1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. “Mittetulundusühingute seaduse” (MtÜS) (RT 42/96-811) §12 lg.4 sätestab, et mittetulundusühingu (s.h. korteriühistu) (KÜS §1 lg.2, §3 lg.1) liikmete varalised ja muud kohustused ühistu suhtes, määratakse kindlaks põhikirjaga. “Korteriühistuseaduse” (KÜS) (RT 61/95-1025; RT 42/99-498) §4 lg.2 kohaselt määratletakse korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise kord kindlaks põhikirjaga. KÜ X põhikirja punkt 20 alapunkt 4 sätestab liikme kohustuse tasuda osa- ja sihtotstarbelisi makseid ning osa võtma elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest /tl.6-14/. Kuna eelnimetatud õigusnormid reguleerivad KÜ ja selle liikme vahelisi õigusi ja kohustusi, on kostja korteriomanikuna kohustatud täitma kohustusi (kohustist) korteriühistu ees, sõltumata tema KÜ liikmeks astumise avalduse esitamise ajast ja/või eluruumi tegelikust kasutamisest, ning faktist, kas eluruumi omanik osales üldkoosolekul vastava otsustuse tegemisel. Asja materjalide /tl.3,39,43/ ja hageja esindaja seletustega on tõendatud, et kostja on jätnud nõuetekohaselt tasumata halduskulu ja tarbitud kommunaalteenuste eest ning perioodi 01.08.2005.a. kuni 01.02.2006.a. eest võlgneb kostja hagejale halduskulu ja kommunaalmaksed summas 6198.25 krooni. VÕS §76 lg.1 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Asja menetluses on tuvastatud, et kostja ei ole täitnud maksekohustusi KÜ ees ning kostja halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus hageja ees perioodi 01.08.2005.a. kuni 01.02.2006.a. eest on 6198.25 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud. VÕS § 113 annab õiguse tagada kohustise täitmine vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (trahv, viivis). KÜ põhikirja punkt 20 alapunkt 4 sätestab liikme kohustuse maksta sihtotstarbelisi makse ja/või elamu majandamiskulude mittetähtaegsel tasumisel viivist. KÜS § 7 kohaselt, on viivise määraks 0,07% iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast alates. Hageja poolt arvutatud viivis ei ületa eelpoolnimetatud
3 (4)
määra ning on arvutatud vastavat korda arvestades. Kuna kostja on kohustust rikkunud tuleb temalt välja mõista hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevuselt arvestatav viivis seisuga 01.02.2006.a. summas 139.70 krooni. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud oma maksekohustusi KÜ ees (rikkunud kohustust), on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjude hüvitamist, sealhulgas võlgnevuse ja viivise väljamõistmist kostjalt. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus perioodi 01.08.2005.a. kuni 01.02.2006.a. eest summas 6198.25 krooni ja viivis summas 139.70 krooni. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (RT 39/05-308) §3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 60 lg.1 kohaselt kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisel kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele kõik viimase kohtukulud. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 420 krooni /tl.21/ ja nõude suurendamisel 250 krooni /tl.45/. Seega tuleb kostjalt kohtukuludena välja mõista hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv kogusummas 670 krooni hageja kasuks.
Kohtunik Hele Ilisson 20.03.2006.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.