2-02-63
(tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.märts 2006.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-02-63
Tsiviilasi
XXi Aktsiaseltsi hagi T.N.i vastu 300 000,00 krooni leppetrahvi väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
T.N.i vastuhagi XXi Aktsiaseltsi vastu 180 000,00 krooni lahkumishüvitise ja 50 400,00 krooni kasviku väljamõistmiseks hageja XXi Aktsiaselts (registrikood xxx; asukoht xxx hageja seadusjärgne esindaja Arne Õllek hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Velmar Brett kostja T.N. (isikukood xxx; elukoht xxx
Kohtuistungi toimumise aeg
21.veebruar 2006.a
Istungil osalenud isikud
hageja esindajad Arne Õllek ja vandeadvokaat Velmar Brett
2-02-63 astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (17.03.2006.a). Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest. Kajas tuleb märkida mõjuv põhjus, mis takistas kostjat kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast. Mõjuva põhjuse olemasolu peab põhistama. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon 7750,00 (seitse tuhat seitsesada viiskümmend) krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, Harju Maakohtu viitenumber 3100057358.
XXi Aktsiaselts (edaspidi „hageja“) esitas Harju Maakohtule hagi T.N.i (edaspidi „kostja“) vastu 300 000,00 krooni leppetrahvi väljamõistmiseks. Kostja on kohtu-menetluse käigus esitanud hageja vastu vastuhagi 180 000,00 krooni lahkumishüvitise ja 50 400,00 krooni kasviku väljamõistmiseks. Asjas oli määratud kohtuistung 21.02.2006.a. Kostjale on kohtukutse 10.11.2005.a allkirja vastu kätte antud ja teda on hoiatatud kohtusse ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest, sh hagi tagaseljaotsusega rahuldamise võimalikkusest. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. 20.02.2006.a on kohtule laekunud kostja taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks seoses sellega, et tema tulevasel esindajal võtab materjalidega tutvumine aega. Hageja esindaja palus jätta kostja taotluse rahuldamata ja taotles kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist.
Kohus leiab, et kostja taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on kostja käesolevast tsiviilasjast teadlik juba alates 20.10.2001.a (toimiku lk 26). Seega on kostjal olnud piisavalt aega endale esindaja palkamiseks. Samuti võtab kohus arvesse asjaolu, et kostja viitab oma taotluses tulevasele esindajale. Ent kostja ei ole esitanud kohtule andmeid selle kohta, et tal käesoleval ajal esindaja üldse olemas oleks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 413 lg 1 kohaselt teeb kohus, juhul kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 413 lg 3 p-des 1-3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist takistavaid asjaolusid ei esine. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus
2-02-63 määratud rahasumma. Vastavalt VÕS § 161 lg-le 1 võib kahjustatud pool lepingu rikkumise korral nõuda leppetrahvi tegelikult kahjust sõltumata. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt oli kostja hageja juhatuse esimees 01.03.17.09.2001.a. Poolte vahel oli sõlmitud 01.03.2001.a juhatuse liikme ametileping (edaspidi „leping“). Vastavalt lepingu p.6.2 kohustus kostja kui hageja juhatuse liige hoidma ärisaladust ametisoleku ajal ja viis aastat pärast töösuhte lõppu. Ärisaladuseks on lepingu kohaselt informatsioon, mis on juhatuse liikmele üle antud seoses ametiülesannetega ja mille avaldamine võib tekitada hagejale, hageja aktsionäridele, hageja aktsionäride tütaräriühingule, hageja äripartnerile, hageja nõukogu liikmetele või töötajatele varalist kahju lauskahju või saamata jäänud tulu näol ja mille avaldamine ei ole kohustuslik vastavalt kehtivale seadusele, haldusaktile või kokkuleppele. 15.02.2002.a Äripäevas avaldatud artiklis avaldas kostja hageja raamatupidamisega seotud informatsiooni, mida hageja majandusaasta aruanne ei kajasta. Sellega on kostja rikkunud lepingu p-s 6.2 sätestatut. Kostja kohustus lepingu p.6.3 kohaselt täitma seaduses ja hageja põhikirjas ettenähtud konkurentsikeelu nõudeid. Vastavalt äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 312 lg 1 p-le 3 ei või juhatuse liige olla nõukogu nõusolekuta aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega. Kostja oli samaaegselt hageja juhatuse liikmeks olemise ajal OÜ Sportauto juhatuse liige. OÜ Sportauto tegevusalad on vastavalt äriregistri andmetele autode import-eksport, müük, komisjonimüük. Seega on tegemist hageja konkurendiga ÄS mõttes ja kostja, olles konkureeriva äriühingu juhatuse liige, on rikkunud lepingu p.6.3. Lepingu p.6.4 kohaselt kohustus kostja hageja juhatuse liikme ametikohal olemise ajal ja kuue kuu jooksul peale ametisoleku lõppemist mitte konkureerima hagejaga ja mitte osutama teenuseid või asuma töösuhetesse hageja konkurendiga, kuuluma hageja konkurendi organitesse või osalema hageja konkurendi kapitalis suuremas osas kui 10%. Lepingu kohaselt on hageja konkurendiks ettevõtjad ja ettevõtted, kes tegutsevad Opeli, Volkswageni, Fordi või Renault uute autode maaletoojate või müügiesindajatena. Kostja poolt väidetavalt on OÜ Sportauto müünud kaks uut sõiduautot Renault Megane (sõiduauto Renault Megane Classic 1,6 Aino Nootile ja sõiduauto Renault Megane Classic 1,6 A. Kahrole). Sõiduautode tootjad müüvad uusi autosid ainult läbi maaletoojate. Seega konkureeris OÜ Sportauto hagejaga. Sellest lähtuvalt on kostja rikkunud lepingu p-s 6.4 sätestatud konkurentsikeeldu. Lepingu p-de 6.1, 6.2, 6.3 ja 6.4 toodud kohustuste rikkumise korral on hagejal lepingu kohaselt õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist ja leppetrahvina 300 000,00 krooni.
2-02-63 Lisaks on kostja tekitanud hagejale kahju, mis seisneb järgnevas. Olles üheaegselt kahe äriühingu seaduslik esindaja, kusjuures ühtlasi OÜ Sportauto ainuosanik, sõlmis kostja hageja nimel OÜ Sportauto huvides ja hagejale kahju tekitades hagejale teadaolevalt järgmisi tehinguid:
Hannes Olev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.