lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-02-63/10

Võlaõigus › Muud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 17.03.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-02-63/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.03.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1280
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-02-63

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus) Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.märts 2006.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-02-63

Tsiviilasi

XXi Aktsiaseltsi hagi T.N.i vastu 300 000,00 krooni leppetrahvi väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

T.N.i vastuhagi XXi Aktsiaseltsi vastu 180 000,00 krooni lahkumishüvitise ja 50 400,00 krooni kasviku väljamõistmiseks hageja XXi Aktsiaselts (registrikood xxx; asukoht xxx hageja seadusjärgne esindaja Arne Õllek hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Velmar Brett kostja T.N. (isikukood xxx; elukoht xxx

Kohtuistungi toimumise aeg

21.veebruar 2006.a

Istungil osalenud isikud

hageja esindajad Arne Õllek ja vandeadvokaat Velmar Brett

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XXi Aktsiaseltsi hagi T.N.i vastu 300 000,00 krooni leppe-trahvi väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista T.N.ilt leppetrahv 300 000,00 (kolmsada tuhat) krooni XXi Aktsiaseltsi kasuks.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotamine Välja mõista T.N.ilt kohtukuludena riigilõiv 16 000,00 (kuusteist tuhat) krooni XXi Aktsiaseltsi kasuks. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

2-02-63 astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (17.03.2006.a). Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest. Kajas tuleb märkida mõjuv põhjus, mis takistas kostjat kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast. Mõjuva põhjuse olemasolu peab põhistama. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon 7750,00 (seitse tuhat seitsesada viiskümmend) krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, Harju Maakohtu viitenumber 3100057358.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XXi Aktsiaselts (edaspidi „hageja“) esitas Harju Maakohtule hagi T.N.i (edaspidi „kostja“) vastu 300 000,00 krooni leppetrahvi väljamõistmiseks. Kostja on kohtu-menetluse käigus esitanud hageja vastu vastuhagi 180 000,00 krooni lahkumishüvitise ja 50 400,00 krooni kasviku väljamõistmiseks. Asjas oli määratud kohtuistung 21.02.2006.a. Kostjale on kohtukutse 10.11.2005.a allkirja vastu kätte antud ja teda on hoiatatud kohtusse ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest, sh hagi tagaseljaotsusega rahuldamise võimalikkusest. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. 20.02.2006.a on kohtule laekunud kostja taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks seoses sellega, et tema tulevasel esindajal võtab materjalidega tutvumine aega. Hageja esindaja palus jätta kostja taotluse rahuldamata ja taotles kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kostja taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on kostja käesolevast tsiviilasjast teadlik juba alates 20.10.2001.a (toimiku lk 26). Seega on kostjal olnud piisavalt aega endale esindaja palkamiseks. Samuti võtab kohus arvesse asjaolu, et kostja viitab oma taotluses tulevasele esindajale. Ent kostja ei ole esitanud kohtule andmeid selle kohta, et tal käesoleval ajal esindaja üldse olemas oleks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 413 lg 1 kohaselt teeb kohus, juhul kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 413 lg 3 p-des 1-3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist takistavaid asjaolusid ei esine. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus

2-02-63 määratud rahasumma. Vastavalt VÕS § 161 lg-le 1 võib kahjustatud pool lepingu rikkumise korral nõuda leppetrahvi tegelikult kahjust sõltumata. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt oli kostja hageja juhatuse esimees 01.03.17.09.2001.a. Poolte vahel oli sõlmitud 01.03.2001.a juhatuse liikme ametileping (edaspidi „leping“). Vastavalt lepingu p.6.2 kohustus kostja kui hageja juhatuse liige hoidma ärisaladust ametisoleku ajal ja viis aastat pärast töösuhte lõppu. Ärisaladuseks on lepingu kohaselt informatsioon, mis on juhatuse liikmele üle antud seoses ametiülesannetega ja mille avaldamine võib tekitada hagejale, hageja aktsionäridele, hageja aktsionäride tütaräriühingule, hageja äripartnerile, hageja nõukogu liikmetele või töötajatele varalist kahju lauskahju või saamata jäänud tulu näol ja mille avaldamine ei ole kohustuslik vastavalt kehtivale seadusele, haldusaktile või kokkuleppele. 15.02.2002.a Äripäevas avaldatud artiklis avaldas kostja hageja raamatupidamisega seotud informatsiooni, mida hageja majandusaasta aruanne ei kajasta. Sellega on kostja rikkunud lepingu p-s 6.2 sätestatut. Kostja kohustus lepingu p.6.3 kohaselt täitma seaduses ja hageja põhikirjas ettenähtud konkurentsikeelu nõudeid. Vastavalt äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 312 lg 1 p-le 3 ei või juhatuse liige olla nõukogu nõusolekuta aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega. Kostja oli samaaegselt hageja juhatuse liikmeks olemise ajal OÜ Sportauto juhatuse liige. OÜ Sportauto tegevusalad on vastavalt äriregistri andmetele autode import-eksport, müük, komisjonimüük. Seega on tegemist hageja konkurendiga ÄS mõttes ja kostja, olles konkureeriva äriühingu juhatuse liige, on rikkunud lepingu p.6.3. Lepingu p.6.4 kohaselt kohustus kostja hageja juhatuse liikme ametikohal olemise ajal ja kuue kuu jooksul peale ametisoleku lõppemist mitte konkureerima hagejaga ja mitte osutama teenuseid või asuma töösuhetesse hageja konkurendiga, kuuluma hageja konkurendi organitesse või osalema hageja konkurendi kapitalis suuremas osas kui 10%. Lepingu kohaselt on hageja konkurendiks ettevõtjad ja ettevõtted, kes tegutsevad Opeli, Volkswageni, Fordi või Renault uute autode maaletoojate või müügiesindajatena. Kostja poolt väidetavalt on OÜ Sportauto müünud kaks uut sõiduautot Renault Megane (sõiduauto Renault Megane Classic 1,6 Aino Nootile ja sõiduauto Renault Megane Classic 1,6 A. Kahrole). Sõiduautode tootjad müüvad uusi autosid ainult läbi maaletoojate. Seega konkureeris OÜ Sportauto hagejaga. Sellest lähtuvalt on kostja rikkunud lepingu p-s 6.4 sätestatud konkurentsikeeldu. Lepingu p-de 6.1, 6.2, 6.3 ja 6.4 toodud kohustuste rikkumise korral on hagejal lepingu kohaselt õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist ja leppetrahvina 300 000,00 krooni.

2-02-63 Lisaks on kostja tekitanud hagejale kahju, mis seisneb järgnevas. Olles üheaegselt kahe äriühingu seaduslik esindaja, kusjuures ühtlasi OÜ Sportauto ainuosanik, sõlmis kostja hageja nimel OÜ Sportauto huvides ja hagejale kahju tekitades hagejale teadaolevalt järgmisi tehinguid:

1.OÜ Trans Best esitas OÜ-le Turunduskontor 28.05.2001.a arve nr 469 summas 9440,00 krooni, OÜ Turunduskontor esitas hagejale 29.05.2001.a arve nr R0005 summas 9440,00 krooni;
2.OÜ Turunduskontor esitas hagejale 09.07.2001.a arve nr R0016 summas 11 805,00 krooni, Sportauto OÜ esitas OÜ-le Turunduskontor 17.08.2001.a arve nr 0011/2001 summas 11 805,00 krooni,;
3.OÜ Turunduskontor esitas hagejale 15.06.2001.a arve nr R0011 summas 14 160,00 krooni, Sportauto OÜ esitas OÜ-le Turunduskontor 03.07.2001.a arve nr 0010/2001 summas 14 160,00 krooni. Tegemist oli arvetega, mille eest hageja tegelikult teenust või kaupa ei saanud. Kostja tädi, A. Noot, on esitanud hagejale järelmaksulepingu nr 2001/1011, mille sisuks on OÜ Sportauto poolt Renault Megane Classic 1,6 ostmine hagejalt. Nimetatud tehingu objektiks olev auto müüdi väidetavalt edasi A. Noodile, kusjuures kostja kinnitab, et OÜ Sportauto on A. Noodilt raha sõiduauto eest kätte saanud. Sportauto OÜ pole raha hagejale üle andnud, küll aga andis kostja A. Noodile auto üle. Analoogset skeemi kasutati ka sõiduauto Renault Megane Classic 1,6 müümisel V. Kahrole ja Opel Astra Caravan müümisel R. Alasile. Hageja ei ole niisuguseid tehinguid kunagi tunnustanud. Nimetatud tehingutega on kostja tekitanud hagejale kahju 430 000,00 krooni. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 300 000,00 krooni leppetrahv lepingu p-de 6.2, 6.3 ja 6.4 rikkumise eest. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Alates 01.01.2006.a kehtiva TsMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuluks on vastavalt TsMS § 46 p-le 1 riigilõiv. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 16 000,000 krooni ja esitanud taotluse kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõiv 16 000,00 krooni on vajalik ning põhjendatud kohtukulu ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja