Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

arvelduskontodel 0 krooni, Danske Bank AS Eesti filiaali arvelduskontol 0,70 krooni., Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontol 29,08 krooni, Marfin Pank Eesti AS omab võlgnik arvelduskontot, mille saldo 15.07.2008 seisuga on 8 krooni. S. OÜ osade nominaalväärtus on 340 000 krooni. Võlgniku osa nominaalväärtus äriühingus on 300 000 krooni, 40 000 krooni suurune osa kuulub K. N.. Samas ei ole haldurile osa omandamise dokumente esitatud. Registris puudus 2007 majandusaasta aruanne. Võlgnik on esitanud S. OÜ panga väljavõtted, nõuete nimekirja ning OÜ L. ja OÜ P. T. osade omandamise ostu-müügi eellepingud. Esitatud andmete alusel ei saanud ajutine haldur koostada ülevaadet äriühingu osa väärtuse kohta. Andmeid ettemaksude kohta võlgnik esitanud ei ole. Haldurile teadaolevalt on võlgnikul järgmised nõuded:

3(8)

3 284 267,49 krooni. Haldur on kinnistuga kohapeal tutvunud ning hindab kinnistu väärtuseks pigem 3 284 267,49 krooni. Kinnistu on soetatud võlgniku ja tema abikaasa K. N. abielu kestel ning moodustab nende ühisvara. Võlgnik on esitanud haldurile K. N. kirjaliku nõusoleku ühisvara kasutamiseks tagamaks T. N. vastu esitatud tsiviilhagi kriminaalasjas 1-1462/03. Kuna haldurile ei ole esitatud abikaasa nõusoleku notariaalset kinnitust, ei saa haldur selle olemasolu kinnitada. Kinnistu K. suhtes ei ole võlgnik ja tema abikaasa sõlminud abieluvaralepingut, seetõttu saab võlgniku põhivarana käsitleda poolt sellest kinnistust, so. 1 641 337,75 krooni. Võlgniku erinevatest täitemenetlustest tulenevaid kohustusi on kokku summas 1 638 104,50 krooni. Lisaks on võlgnikul kohustused OÜ Cavere Õigusbüroo ees summas 105 000 krooni, F. I. OÜ ees summas 131 404,80 krooni. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on tuvastatud AS T. nõue ca 800 000 krooni. Tallinna Linnakohtu otsusega kriminaalasjas 1-1462/03 mõisteti T. N.lt välja O. OÜ kasuks 270 000 krooni, A. G. kasuks 106 000 krooni ja B. G. AS kasuks 430 000 krooni. Halduri hinnangul võib T. N.l olla veel võlausaldajaid. Aruandes lähtus ajutine haldur kohustuste üldsumma määratlemisel siiski üksnes käesolevas menetluses haldurile antud infost. T. N.l on nõuded B. G. OÜ (endine AS) vastu summas 120 665,43 krooni. Võlgnik on nõuete tasaarvestamise eesmärgil tasunud B. G. OÜ-le 27 980 krooni, samuti on võlgniku abikaasalt nimetatud nõude täitmiseks kinni peetud 1710 krooni. Seega saab B. G. OÜ nõude võlgniku vastu tasaarvestada 150 356 krooni ulatuses. Eelnevalt nimetatud kriminaalasjas on T. N. kohustused kokku 767 103,49 krooni. Kuna K. N. on andnud võlgniku abikaasana nõusoleku võlgnevuse eest ka oma varaga vastutada, siis on võlgniku isiklik kohustus 383 551,75 krooni. Ülejäänud B. G. OÜ nõuded, mis moodustavad kokku 437 256 krooni on tagatud kinnistule nimega K. seatud hüpoteegiga. Kuna hüpoteek on seatud ühisvaraks olevale kinnistule, siis võlgnikku abikaasa vastutab oma ühisvara osaga. Seega võlgniku isiklik vastutus B. G. OÜ ees on 218 628 krooni. Võlgnikul on seega teadaolevaid isiklikke kohustusi kokku vähemalt 2 297 973,56 krooni. Võlgniku vara suuruseks on 1 689 375,03 krooni. Võlgnikul puudub likviidne vara ja sissetulek. Käesolevaks hetkeks ei ole olukord paranenud, seega on tegemist alalise maksejõuetusega. Esimese astme kohtu otsus Pärnu Maakohus 17.09.2008 otsusega rahuldas avalduse ja tunnistas T. N. maksejõuetuks ja kuulutas välja pankroti. Puudub vaidlus selles, et võlgnik T. N. võlgneb Ü. V.le Harju Maakohtu 30.08.2006 kohtuotsusega välja mõistetud 105 000 krooni. Võlausaldaja on oma nõude loovutanud avaldajale Cavere Õigusbüroo OÜ. Võlgnik oma kohustust ei ole täitnud ja kohtuotsus on antud täitmiseks Tallinna kohtutäitur Elin Vilippusele. Täitmise võimatus on tõendatud täituri ja ajutise halduri esitatud andmete põhjal. Võlgnikul on küll vara, kuid enamus sellest on koormatud erinevate nõuete tagamiseks. Sellist vara, millele probleemideta nõuet pöörata, sisuliselt ei ole v.a. S. OÜ osak. Kuna nimetatud äriühingu tegevus on viimaste aastate jooksul olnud suhteliselt tagasihoidlik, on väheusutav, et osaku müük selle nominaalväärtusega oleks võimalik. Võlgnik on talle kuuluva kinnistu väärtuseks hinnanud 4 000 000 krooni, jättes seejuures tähele panemata, et kinnistu on koormatud hüpoteekidega AS B. G. kasuks. Võlgnik on sundtäitmise vaidlustanud, kuid ei ole pankrotimenetluses esitanud ühtki seda nõuet põhistavat dokumenti. Tõeseks kinnistu väärtuseks saab pidada 3 284 267,49 krooni. Kuna kinnistu on abikaasade ühisvara ja abikaasad ei ole sõlminud abieluvara lepingut, siis saab T. N.le

4(8)

kuuluvaks lugeda poolt sellest kinnistust väärtusega 1 641 337,75 krooni. Põhjendatuks ei saa pidada väidet, et kuna tema abikaasa andis nõusoleku kogu ühisomandisse kuuluva kinnistu kasutamiseks tagamaks konkreetset tsiviilhagi kriminaalmenetluses, siis tulebki kogu kinnistu arvata võlgniku vara hulka. Võlgnik on taotlenud kohtu deposiiti makstud ettemaksude summas 74 000 krooni arvestamist tema varade hulka. Kuna võlgnik ei ole ei ajutisele haldurile ega kohtule esitanud oma nõuete põhistatust tõendavaid dokumente, ei saa tehtud ettemakse ka varana arvesse võtta rohkem, kui ajutine haldur on pidanud võimalikuks, e. 48 000 krooni. Võlgniku nõue AS R. A. vastu summas 11 530 322,20 krooni on ajutise halduri hinnangul perspektiivitu ning seda ei saa arvestada võlgniku vara hulka. Reaalselt olemasolevat vara, mille arvel võlgniku vastu suunatud nõudeid oleks võimalik täita, on kokku väärtuses 1 689 375,03 krooni. Võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud täielikke andmeid oma kohustuste kohta. Ajutise halduri poolt võlausaldajate kaudu väljaselgitatu kohaselt on võlgnikul teadaolevalt isiklikke kohustusi kokku vähemalt 2 297 973,56 krooni, mis ületab olemasoleva võlgnikku vara väärtuse. Kohtutäituri esitatud andmetega on tõendatud, et võlgniku suhtes on käimas ligikaudu 20 erinevat täitemenetlust ja tema olemasolevast varast enamus on koormatud võlausaldajate kasuks hüpoteekide või käsutamise keelumärgetega, seetõttu ei ole täitur suutnud kaheksa kuu jooksul täita avalduse esitanud võlausaldaja nõuet. Võlgnikul jäi tõendamata pankrotiavalduse aluseks oleva nõude loovutanud Ü. V. vastu summas 75 000 krooni. Kohus on võlgnikule teinud ettepaneku maksta avaldajale ära avalduse aluseks olevast võlgnevusest vähemalt osa, mida ta ei loe tasaarvestuse objektiks, kuid võlgnik ei ole seda teha soovinud. Eeltoodust tulenevalt on T. N. püsivalt maksujõuetu ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning võlausaldajate huvide kaitseks kuulutas kohus välja T. N. pankroti. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus T. N. palub tühistada Pärnu Maakohtu 17.09.2008 otsuse täies ulatuses. 15.09.2008 esitas T. N. vastuväite kohtu tegevusele pankrotimenetluse algatamiseks, mille kohus oleks pidanud lahendama määrusega, millega mittenõustumisel oleks apellandil olnud võimalus esitada määruskaebus ringkonnakohtusse. Maakohus on võtnud sellega T. N.lt kaebeõiguse. Kohus ei põhjenda oma seisukohta, miks ei oleks kohtu arvates täitemenetluses olnud võimalik müüa võlgnikule kuuluvat vara. Seega puudub pankrotimenetluse algatamiseks seaduslik alus. Võlgnikul on vara, mille müüki või müügi ebaõnnestumist ei ole täitemenetluses tõendatud. Seega väide, et täitemenetluses ei ole õnnestunud nõudeid 3 kuu jooksul vara puudumise tõttu täita, on ümber lükatud. Ajutine haldur on oma aruandes esitanud tõendamata võlgniku kohustused ja valeandmed. Haldur ei ole tõendanud AS T. nõuet summas 800 000 krooni. Sellest tulenevalt on nii haldur kui kohus suurendanud alusetult võlgniku kohustust 800 000 krooni võrra. Võlgnik on esitanud haldurile koopiad hagiavaldusest B. G. AS vastu asjas 2-02-63 kui oma vara summas 230 500 krooni. Kohus ja haldur loevad seda nõuet kui võlgniku kohustust, vaatamata sellele, et võlgnik on sellele korduvalt tähelepanu juhtinud. Eeltoodust arvestab kohus võlgniku kohustusi alusetult suuremaks 230 500 krooni võrra. Kohus loeb alusetult võlgniku kohustuseks ka S. OÜ kohustuse täiteasjas nr 025/2006/4541 summas 24 838,23 krooni, suurendades sellega võlgniku kohustusi nimetatud summa võrra. Eeltoodust nähtub, et kohus loeb võlgniku kohustusi alusetult suuremaks summas 1 055 338,23 krooni ja jätab põhjendamatult võtmata võlgniku vara.

5(8)

T. N. hinnangul on pankrotimenetluse algatamise ja pankroti väljakuulutamise eesmärgiks kontrolli saamine võlgniku omanduses oleva nõude üle AS R. A. vastu summas 11 530 322 krooni. Haldur keeldus andmast võlgnikule nõusolekut nõude müügiks hinnaga 8 000 000 krooni, ehkki haldur ise oma aruandes peab seda nõuet aegunuks, perspektiivituks. Haldur on kohustatud tegema kõik pankrotivara suurendamiseks. Haldur on asumas PankrS kohaselt hageja asemel protsessi tsiviilasjas 2-06-727 ja teadaolevalt võib plaanida hagiavaldusest loobumist. Vastused apellatsioonkaebusele Pankrotihaldur Terje Eipre jääb maakohtus antud arvamuse juurde. Cavere Õigusbüroo OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 17.09.2008 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Asjas on võimalus teha apellatsioonimenetluses uus otsus, millega jätta võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldamata. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlausaldaja tugines pankrotiavalduses PankrS §-le 10 lg 2 p 2 mille kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Vaidlus puudub tõesti selles, et võlausaldaja nõuet ei ole võlgniku täitemenetluses kolme kuu jooksul täidetud. Võlausaldaja on avalduses tuginenud vaid asjaolule, mille kohaselt on täitemenetlus võlgniku suhtes kestnud üle 8 kuu, kuid vaatamata sellele ei ole olnud võimalik nõuet täita (t.l.3 viimane lõik). Seega tulnuks maakohtul tuvastada PankrS § 10 lg 2 p 2 kohaselt, kas võlausaldaja nõuet summas 105000,00 kr ei olnud võlgniku täitemenetluses võimalik täita seetõttu, et võlgnikul puudub vara. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu otsus nimetatud nõuetele ei vasta, kuna otsuses ei ole antud hinnangut võlgniku vastuväidetele. Maakohus on jätnud tähelepanuta, mis põhjusel ei ole kohtutäiturid saanud võlausaldaja nõuet täita kolme kuu jooksul. Maakohus on ka ise otsuses märkinud, et täitemenetlus võlgniku suhtes on peatatud kohtuvaidluste tõttu. Kohtutäitur on selgitanud välja piisavas koguses võlgniku vara, kuid ühtki enampakkumist ei ole välja kuulutatud ka sellele varale, mille suhtes võõrandamise keelud puudusid (t.l.35). Võlausaldaja ei ole tõendanud, et täitemenetlus viibis seetõttu, et võlgnikul puudus vara võlausaldaja nõude täitmiseks. Maakohus on tuvastanud, et võlgnikule kuulub ühisvarana kinnistu väärtusega 3 284 267,49 kr. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt on maakohus ebaõigesti arvestanud võlgniku vara hulka kuuluvaks vaid poole kinnistu väärtusest. Maakohtule on esitatud K. N. avaldus, milles ta kinnitab, et annab nõusoleku kinnistu realiseerimiseks tsiviilhagi katteks (t.l.137, lisatud ka apellatsioonkaebusele koos notar H. Mõttuse kinnitusega). Nimetatud nõusolekust ei nähtu, et see oleks antud vaid mingi kindla nõude rahuldamiseks. Seega on maakohus ebaõigesti kindlaks määranud võlgniku vara suuruse. Kolleegium leiab, et kinnistu väärtusega 3 284 267,49 krooni tuleb arvesse võlgniku varana.

6(8)

Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks on arvestanud, et võlgnikule kuuluva S. OÜ osa väärtus on null. Ka ajutine haldur ei ole osa tegelikku väärtust välja selgitanud. Aruandest nähtub, et ajutine haldur on andnud hinnangu vaid äriregistris leiduvate andmete alusel. Võlgnik on kogu menetluse kestel vaielnud ajutise halduri hinnangule vastu ja leidnud, et osa minimaalseks väärtuseks on vähemalt osakapitali suurus 340 000 krooni (t.l.102). Võlgnik ise leiab, et osa väärtuseks on 1 200 000 krooni. Võlgniku vastuväiteid ei ole ümber lükanud hageja ega pole seda teinud ajutine pankrotihaldur oma hilisemas aruandes (t.l.129). Nii eelmenetluses kui ka apellatsioonkaebuses on võlgnik märkinud, et osaühingule kuulub liiklusvahendeid ja veesõidukeid ning nõudeid teiste äriühingute vastu. Ajutise halduri poolt vastupidist välja selgitatud ei ole. Maakohus on ülaltoodu alusel põhjendamatult pidanud OÜ S. osaku väärtuseks null. Põhjendatud on võlgniku väide, mille kohaselt ei ole täitemenetluse käigus nimetatud osakut müüki pandud. Ka võlausaldaja esindaja möönab, et osaku väärtus ehk ei ole 1 200 000 krooni, vaid kordi väiksem. Seega ei pea võlausaldaja nimetatud osaku väärtust nulliks. Samuti on maakohus tuvastanud, et majandustegevus siiski toimub. Toimiva äriühingu osa väärtuseks ei ole kindlasti null. Ajutine haldur ei ole oma arvamuses isegi põhjendanud, miks ta S. OÜ osa väärtusetuks peab ja kahtlustavalt suhtub isegi asjaolusse, et ka 2008 on osaühing tasunud töötajatele töötasu ja esitanud vastavad deklaratsioonid ka maksu- ja tolliametile. Ajutise halduri arvamuse kohaselt ei tähenda see, et töötajad ka tegelikult tasu on saanud. Oma väiteid ei ole ajutine haldur millegagi põhistanud. Põhjendatud on ka kaebuses toodud väide, mille kohaselt on ajutine haldur võlgniku kohustuste hulka arvanud võlgniku enda nõue B. G. AS-i vastu summas 230 400 krooni ts.asjas 2-02-63 (t.l. 117,132). Seega ei tule nimetatud nõue arvata mitte võlgniku kohustuste hulka vaid pigem tema vara hulka. Maakohus ei ole nimetatuga arvestanud, kuigi võlgnik on maakohtu tähelepanu sellele juhtinud oma vastuväidetes ajutise halduri aruandele (t.l.103). Seega on võlgnikul olemas vara kokku 3 670712, 70 krooni väärtuses, millele lisandub ka 230 400 kroonine nõue B. G. AS-i vastu. Võlgniku suhtes on küll täitmisel 20 erinevat nõuet. Paljudes on aga menetlus peatatud, kuna võlgnik on vaidlustanud B. G. AS nõuded ja palunud täitemenetluse neis lubamatuks tunnistada, kuna on nimetatud nõuded tasaarvestanud. B. G. AS-i nõudeid on aga võlgniku vastu kõige rohkem täitmisel. Võlgniku kohustused ei ole ajutise halduri poolt välja selgitatud õigesti. Maakohus pidanuks ajutise halduri aruandele hinnangu andma ja välja selgitama, kas seal toodud andmed vastavad tegelikkusele. Siis poleks maakohus arvanud võlgniku kohustuste hulka võlgniku enda nõuet B. G. AS-i vastu ja pidanud võlgniku kohustuseks nõuet summas 24 838,23, mis on aga S. OÜ võlg. Põhjendatud on võlgniku apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt on ajutine haldur alusetult suurendanud tema kohustusi 800 000 krooni võrra. Eelmenetluses on võlgnik kinnitanud, et AS-il E. T. ei ole tema vastu nõuet, on selle kinnituseks esitanud tõendeid, millele ei ajutine haldur ega ka maakohus hinnangut andnud ei ole. Ringkonnakohtu istungil kinnitas ajutine haldur kui ka võlgnik, et AS E. T. ei ole ka võlgniku pankrotimenetluses sellist nõuet esitanud. Maakohtul puudus igasugune alus suurendada võlgniku kohustusi 800 000 krooni võrra. Eeltoodust nähtub, et nii ajutine haldur kui ka maakohus on võlgniku kohustusi alusetult suurendatud kokku summas 1 055 338, 23 krooni võrra. Kohustusi on võlgnikul ülaltoodu alusel kokku summas 1242635,30 krooni ulatuses. Enim nõudeid kuulub B. G. AS-ile. Ajutise halduri aruande kohaselt kokku 748215 krooni ulatuses. Samas on just nimetatud B. G. AS nõuete osas võlgnik esitanud juba 2006 hagi kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kohtutäitur Marek Laanemetsa menetluses olevates täiteasjades 014/2006/313 ja 014/2006/312, kuna võlgnik on nõuded tasaarvestanud, st kohutused on täidetud. Seega võivad võlgniku kohustused veelgi oluliselt väheneda.

7(8)

Ülaltoodu alusel ületab võlgniku vara ligi kolm korda tema kohustusi, välja ei ole kuulutatud kohtutäituri poolt võlgniku vara suhtes enampakkumisi, mistõttu ei ole tõendatud võlgniku püsiv maksejõetus PankrS § 10 lg 2 alusel. Võlausaldaja pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata. PankrS § 150 lg 3 kohaselt, kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kolleegium leiab, et ajutise halduri tasu summas 17000 kr ja kulutused summas 4598 krooni on vajalikud ja põhjendatud. Ülaltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada. Kuna võlausaldaja pankrotiavaldus jääb rahuldamata, siis tuleb tühistada ka Pärnu Maakohtu 17.09.2008 määrus, milles kohus leidis, et ajutise halduri tasu summas 17000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 4598 krooni, kuulub väljamõistmisele T. N. pankrotiavarast. Ajutise halduri kulud tuleb jätta võlausaldaja OÜ Cavere Õigusbüroo kanda.

R. Allikvere

M. Klaar

M. Merimaa

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.