Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD

2-09-16534 06. mai 2009.a. määrusega määras kohus pankrotimenetluse alustamise otsustamiseks eelistungi 19. mail 2009.a. ja edastada materjalid ning kutsed võlgnikule ja võlausaldajale (tl.71-72 I kd). 18.05.2009.a. esitas võlgnik T N vastuväite pankrotiavaldusele (tl.77-78 I kd). Oma vastuväidetes tugineb võlgnik T N Tallinna Ringkonnakohtu otsusele tsiviilasjas nr.2-0822787. Võlgnik leiab, et ta ei ole maksujõuetu, tema maksujõuetus on tõendamata ja taotlus pankroti väljakuulutamiseks tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu otsusest tsiviilasjas nr. 2-08-22787 (tl.84-91 I kd ) nähtub, et Pärnu Maakohtu 17.09.2008.a. otsusega oli Cavere Õigusbüroo avalduse alusel tunnistatud T N maksejõuetust ja kuulutatud välja tema pankrot. Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2008.a. kohtuotsuse alusel nimetatud Pärnu Maakohtu 17.09.2008.a. otsus tühistati ja tehti uus otsus, millega jäeti Cavere Õigusbüroo OÜ avaldus T N pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata. 29. mai 2009.a. Harju maakohtu määruse alusel otsustati asi kohtualluvuselt saata Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetlusse (tl. 127-128 I kd)). Määrus jõustus 28.10.2009.a. (tl.160 I kd). Peale seda esitas võlgnik määruskaebuseid Harju Maakohtu määrustele aga ka Tallinna Ringkonnakohtu lahenditele, sh.29.05.2009.a. määrusele (tl.135-169)

2-09-16534 rahuldatav pankrotimenetluse väliselt täitemenetluse kaudu täies ulatuses lisaks on võimalik nõuda täiendavalt OÜ –lt SPRT Inkasso alusetult omandatud 106000 krooni (tl. 113-116 II kd). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA AJUTISE HALDURI ARVAMUS Pankrotiavaldus

2-09-16534

2-09-16534 asuks kohus Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsusega diametraalselt erinevatele seisukohtadele. TsMS § 94 lg2 kohaselt on samas asjas tehtud jõustunud kohtulahendi näol tegemist tõendamisest vabastamise asjaoluga. TsMS § 231 lg1 kohaselt võib kohus lugeda üldtuntuks asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. T N palub samadel asjaoludel jõustunud kohtulahendiga tuvastatud asjaolud-pankroti puudumine, jõustunud nõuete täitemenetluse käigus täitmise vajadus ja kohustus, vastastikuste nõuete tasaarvestamise võimalus jne. Tulenevalt asjas 2-08-22787 tehtud otsusest, jätta menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude hüvitamise nõue summas 303400 krooni sisaldas õigusabikulusid ja püsiva sissetuleku kaotusest tekkinud kahju). Võlgnik viitab oma vastuväites ka asjaolule, mille kohaselt olevat Justiitsministeerium tuvastanud oma 26.01.2009.a. otsusega , et pankrotihaldur Terje Eipre esitas menetluses 2-08-22787 võlgniku varalise seisukoha kohta teadvalt kohtule valeandmeid, suurendades teadlikult võlgniku kohustusi ja vähendades või jättes arvestamata vara. Halduri ebaseaduslik tegevus on põhjustanud tema materiaalset kahju, hagiavaldus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes on esitatud Kuressaare kohtumajale õiglase hüvituse summa määramiseks kohtu äranägemisel. T N on omandanud 16.05.2009.a. tunnustatud nõude Kuressaare kohtumaja menetluses olevas Haabresti Perespordikeskuse AS (pankrotis) vastu summaas 226492,87 krooni. Eeltoodud summade ulatuses on võlgniku vara hulk suurem võrreldes 19.12.2008.a. otsuses tooduga. Belesta Grupi nõuded olid menetluses ka asjas 2-08-22787 ja ta ei ole tõendanud uute nõuete tekkimist. Veel viitab võlgnik vastuväidetes pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja enda halvale majanduslikule olukorrale, kuna muuhulgas on raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtudeposiiti tasunud võlausaldaja eest kolmas isik. TsMS § 196 lõige 3 kohaselt võib kohus poole taotlusel määrata tagatise vastaspoole menetluskulude katteks. Seaduses sätestatud eeldus on Belesta Grupi OÜ osas täidetud, aastast 2005 toimuvas täitemenetluses ei ole suudetud nõuded Belesta Grupi vastu täita, täitmisel on T N jt nõuded jõustunud kohtuotsustest tulenevalt. Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2008.a. otsuse kohaselt ei ole T N maksujõuetu, mis vastavalt pankrotiseadusele välistab pankrotimenetluse läbiviimise või algatamise. Eeltoodu alusel taotleb T N jätta pankrotimenetlus algatamata ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. Juhul, kui kohus otsustab siiski pankrotimenetluse algatada, rahuldada T N taotlus Belesta Grupi OÜ-le tagatise määramiseks kohtu deposiiti menetluskulude katteks summas 350000 krooni T N TsMS kohaste õigusabikulude ja püsiva sissetuleku kaotuse katteks. Oma varade ja rahaliste kohustuste kohta on T. N esitanud nimekirja ajutisele haldurile ja kohtule 19.05.2010.a. Esitatud nimekirjas antud hinnangu kohaselt leiab võlgnik, et tema varad ületavad kohustusi enam kui 6-kordselt. Võrreldes selle ajaga, mil Tallinna Ringkonna kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-22787 tühistati tema pankroti väljakuulutamise otsus on varade väärtus kasvanud kordades. Nimetatud lahendis leidis Tallinna Ringkonnakohus, et kõik nõuded, s.h. Belesta Grupp OÜ nõuded on täidetavad täitemenetluses, milledes täiturid on teinud ka juba mõningad esialgsed toimingud (arestitud on tema kui võlgniku varad, varade arestimisest on koopiad lisatud toimikusse). Seni ei ole aga täiturite poolt korraldatud ühtegi enampakkumist. Võlgnik leiab, et tema maksejõulisust tõendavad järgmised faktid:

2-09-16534 väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduste kohaselt on võlgniku täitmata kohustused võlausaldaja ees summas 1 063 586 krooni, millest summas 579 353 krooni ulatuses on esitatud pankrotihoiatus. Pärnu Maakohus algatas võlgniku pankrotiavalduse ja PankrS § 15 (1) alusel pankrotimenetluse. Ajutise halduri aruanne on koostatud kogutud dokumentide alusel1. Aruanne on koostatud eeldusel, et esitatud dokumendid ja andmed vastavad tegelikult toimunule ja kajastavad andmeid õigesti. Aruande koostamisel on võetud aluseks võlgniku vastus ja selgitused, pankrotiavaldus, uuritud pankadest ja registritest saadud andmeid võlgniku kohta. Aruande koostamisel on tuginetud pankrotiseaduse ning pankrotiseadusega seonduvate seaduste sätetele.

2-09-16534 2.5 Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluses kohustused ja kulud. Ajutine haldur kasutab vara ja kohustuste hindamisel Raamatupidamise toimkonna juhendi nr 13 „Likvideerimis-ja lõpetamise aruanded” kehtestatud likvideerimisaruande koostamise varade ja kohustuste hindamise põhimõtteid. Antud juhul on tegemist küll füüsilise isiku osas algatatud pankrotimenetlusega, kuid halduri arvates sobivad järgnevad põhimõtted ka füüsilise isiku vara hindamiseks : (a) raha kajastatakse nominaalsummas; (b) nõuded, mis eeldatavasti laekuvad likvideerimisperioodi jooksul, kajastatakse nende tõenäoliselt laekuvas summas; (c) muud varad kajastatakse nende neto müügihinnas; (d) teadaolevad kohustused kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades; (e) vajadusel moodustatakse täiendavad eraldised kahjulike lepingute, koondamistasude, kohtuvaidluste ja muude likvideerimisega kaasnevate juriidiliste kohustuste suhtes; (f) kui informatsiooni ei jätku, jääb hinnang andmata, mis ei tähenda, et vara on väärtusetu. Nagu märgitud eelpool on võlgnik halduri järelepäringule vastanud ning andnud hinnangu vara ja kohustuste kohta võlgniku poolt vaadatuna. 2.6.1 Võlgniku vara (i) Harju Maakohtu kinnistusosakonna ja kinnisturaamatu väljatrüki kohaselt kuulub võlgnikule järgnev kinnisvara: kinnisasi, kinnistu nr 5 , elamumaa asukohaga K vald, Lküla, K alevik, M 1 737 m2, elumaja suurus ca 181 m2. Ühisvara abikaasaga N. Võlgniku Kinnistu on koormatud III jaos käsutamise keelumärkega Belesta Grupp AS kasuks. IV jaos on 1. järjekoha hüpoteek Belesta Grupp AS (10325468) kasuks summas 500 000 krooni ja kõrvalnõuded summas 165 000 krooni; 2. järjekohal kohtulik hüpoteek Belesta Grupp AS (10325468) kasuks summas 331 000 krooni. Võlgnik hindab vara väärtuseks 3 200 000 krooni. Kinnisvara portaalis www.kvm.ee müüb võlgnik kinnistut ca 22 099kr/ m2. Juuresolevad pildid lubavad eeldada heas olukorras olevat elamut. Kinnisvara portaalis city24.ee on K vallas Lkülas müügis majad hinnaga ca 12 000 krooni/ m2 kuni 20 000 krooni/ m2. Võlgniku enda selgituste kohaselt on kindlustuse hinnang ca 2 763 000 krooni, mis teeb elamu ruutmeetri hinnaks ca 15 265 krooni. Arvestades eeltoodut ning elamu asukohta ja pilte sisemiselt, kuna maja on valminud 2001 aastal ning olnud kasutuses juba ca üheksa aastat võib elamu ruutmeetrihinnaks märkida 15 000 kuni 16 000 kr/ m2, mis teeb elamu (kinnistu väärtuseks) ca 2 900 000 krooni. Tegemist on konservatiivse hinnanguga ja arvestatud pikka (kuni aasta) müügiperioodi. (ii) Äriühingu OÜ Sportauto (10592160) osad nominaal summas 340 000 krooni. Võlgnik peab suurimaks varaks osaühingus OÜ SPRT Inkasso osasid. Võlgnik hindab lähtuvalt heast raamatupidamistavast osade väärtuseks summas 1 200 000 krooni. OÜ Sportauto viimane aastaaruanne on esitatud aastal 2006. 2006 aasta majandusaasta tulem on ca 34 564 krooni. Võlgnik väidab, et OÜ SPRT Inkasso osad on oluline väärtus. OÜ SPRT Inkasso andmed on äriregistris seisuga 31.12.2007, mille kohaselt oli aastakahjum summas 178 566 krooni ja 40 000 omakapital miinuses summas 138 566 krooni. Võlgnik on selgitanud, et olukord on muutunud mõlemas äriühingus, kuid ei saa veel esitada andmeid, kuna omas ärikeeldu ajavahemikus 2008/2009.

2-09-16534 Antud juhul ei ole võimalik kontrollida võlgniku hinnangut osadele ning ajutine haldur ei anna hinnangut osade väärtusele, kuna puuduvad objektiivsed andmed äriühingu kohta hinnangu andmiseks. Võlgnik on lubanud andmeid täpsustada. (iii) Maanteeameti 03.03.10 nr 9-1/10/3573 väljavõtte kohaselt on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto esmase registreerimisaastaga 1987, registrimärgiga n, (käsutamise keeld kahe kohtutäituri), autoportaali auto24.ee kohaselt väärtus ca 6 000 kuni 8 000 krooni. (iv) Varalised nõuded (lähtuvalt võlgniku seisukohast): Tsiviilasi nr 2-06-18073, nõue Belesta Grupp vastu summas 120 064 krooni. Kohtlahendite registrist saadud lahendi kohaselt on Tallinna Ringkonnakohus 17.03.2008 tühistanud Harju Maakohtu 14.03.2007 otsuse T N ́i hagis Belesta Grupp AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamises, hüpoteegi hageja nimele kandmiseks ja tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks ja saatnud tsiviilasja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Võlgniku nõuet võlausaldaja vastu lahendiga tuvastatud ei ole, kuigi võlgnik väidab, et omab nõudeid jõustunud lahendite alusel. Ajutisel haldurile võlgnik mingit teist lahendit ei esitanud. Ajutine haldur jätab informatsiooni puudusel nõude väärtusele hinnangu andmata. Varaline nõue Land OÜ vastu summas 57 280 krooni. Menetluskulude hüvitamise nõue OÜ Cavere Õigusbüroo vastu summas 324 000 krooni, aluseks 19.12.2008 Tallinna Ringkonna kohtu lahend 19.12.2008. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tsiviilasjas nr 2-0822787 Ringkonnakohus tühistas Pärnu Maakohtu 17.09.2008 lahendi võlgniku pankroti väljakuulutamise osas. Menetluskulud on jäeti lahendiga Cavere Õigusbüroo OÜ kanda, kuid võlgnikule midagi välja ei ole mõistetud. Kui võlgnik on esitanud eraldi taotluse menetluskulude osas, siis ajutisele haldurile taotlust esitatud ei ole. Ajutine haldur ei soovi informatsiooni puudusel nõudele hinnangut anda. Tsiviilasjas nr 2-06-727 nõue AS Reval Auto vastu summas 11 530 322,20 krooni (põhinõudes ca 7 580 000 krooni). 28.01.2010 on Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilasjas nr 2-06-727, tühistanud Harju Maakohtu 01.07.2009 otsuse ja saatnud asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks (nõude aegumise vaheotsus). Uut kohtuistungi aega ei ole määratud, võlgnik on esitanud päringu põhjendamatu venimise pärast. Võlgnik on väitnud AS Arco Vara huvist nõude omandamiseks summas 5 000 000 krooni. Ajutine haldur on saatnud päringu AS-le Arco Vara. AS Arco Vara esindaja kinnituse kohaselt on arutatud võlgnikuga nõude loovutamise küsimusi, hinnapakkumist pole tehtud, kuid võib huvi tekkida. AS ReVal Auto on vähemalt seisuga 30.09.2008 ca 86,6 miljoni kroonise varade mahu ja ca 86,7 miljoni kroonise kohustuste mahuga ning ca 4,5 miljoni krooni tegevuskahjumiga tegutsev ettevõte. Positiivse kohtulahendi korral võib eeldada vähemalt osalist nõude rahuldamist. Nõude väärtus on hinnatav konservatiivselt ca 4 000 000 -5 000 000 krooni, kuid tegemist on eeldusega, et kohtuvaidlus lõppeb positiivselt võlgniku kasuks ja lahend on täidetav reaalselt. Kohtuistungi aega ei ole määratud. Võimalik vara väärtus tulevikus ca 4 000 000 krooni. Tsiviilasi nr 2-09-19240 Harju Maakohtus, võlgniku nõue varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks haldur Terje Eipre vastu summas 880 000 krooni. 20.01.2010 keeldus Harju Maakohus nõude menetlusest.

2-09-16534 Tsiviilasi nr 2-09- 45025 Harju Maakohtus, võlgniku varaline nõue L A vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Võlgniku selgituste kohaselt kirjalik menetlus. Võlgnik hindab väärtuseks 70 000 krooni. Tsiviilasi nr 2-10-3306 Harju maakohtus, võlgniku varaline nõue AS Äripäev vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Võlgniku selgituste kohaselt pole istungi aega veel määratud. Võlgnik hindab väärtuseks 70 000 krooni. (v) arvelduskontol Nordea Bank Finalad Plc Eesti Filiaalis ja Danske Bank A/S Eesti filiaal vahendid puuduvad; (vi) puudub töötasu. Võlgniku vara on seisuga 08.03.2009 võib hinnata konservatiivselt ca 2 908 000 krooni (kinnisvara väärtus võib kujuneda suuremaks) ning varaliste nõuete realiseerumisel kas või osaliseltki võib vara eelduslikult suureneda ca 4 000 000 kuni 5 000 000 krooni väärtuses (positiivsed kohtulahendid ja lahendi täitmise võimalikkus, eelkõige AS Reval Auto vastu). Kuna tegemist on abieluvaraga, tuleb arvestada, et pool kuulub abikaasale. Samas on võlgnik esitanud selgituse , et 14.02.2002 on abikaasa on andnud nõusoleku kogu vara käsitlemiseks võlgniku varana. 2.6.2 Võlgniku teadaolevad kohustused - Belesta Grupi OÜ (10325468), Ülemiste tee 1, 11415 Tallinn, nõue pankrotiavalduses 1 063 585, 70 krooni; - AS SEB Pank, Tornimäe 2 Tallinn, nõue summas 332 302,45 krooni; - AS Ühendatud Kapital, nõue summas 62 161,84 krooni; - Eesti Vabariik, nõue summas 13 255, 50 krooni; - Auto ja Karavan OÜ, nõue summas 9 691, 60 krooni; - Aleksander Garmas, nõue summas 106 000 krooni; - Ostera OÜ, nõue summas 270 000 krooni; - Tallinna Politseiprefektuuri nõue summas 2 250 krooni, (täitur Veiko Kaasik teade ca 6 914 krooni); - Saksa Auto AS (10195513), Mustamäe tee 6 10621 Tallinn, nõue summas 926 612, 90 krooni; - Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu, Endla 8 15177 Tallinn, nõue summas 7 066,00 krooni. Seisuga 08.03.2010 on kohustusi teada summas ca 2 797 586,00 krooni. Võlgnik hindab oma kohustuste suuruseks ca 1 797 939 krooni. Haldur Terje Eipre on hinnanud kohustuste suuruseks ca 4 750 671, 48 krooni. Erinevus nõuete suuruse määratlemisel on Belesta Grupi AS nõudes ja OÜ Cavere Õigusbüroo nõudes. Nõuete suurus on muutuv, kuid ajutine haldur piirneb enda poolt tuvastatuga. 2.6.3 Hinnang varalise seisundi kohta Tuginedes eeltoodule ja võttes arvesse, et võlgnikul puudub pidev sissetulek (palk või äritulu) võib vara väärtuseks konservatiivselt hinnates ca 2 908 000 krooni, mis võib eelduslikult suureneda ja teadaolevaid kohustusi hinnata ca 2 797 586 krooni. Tulenevalt eeltoodust on võlgnikul eeldatavalt varaline kate teadaolevate kohuste katteks ning puudub iseloomulik seisund maksejõuetusele pankrotiseaduse mõttes. Samas on oht kohustuste suurenemisele ning pole välistatud eelduslikult vara suurenemine. Võlgnikul puuduvad sissetulekud tavapärasel viisil oma kohustusi täita. Samas on toimumas mitmed kohtuvaidlused ning käesoleval ajal saab ainult ennustada võimalikku tulemit, ajutine haldur loodab vara suurenemist.

2-09-16534 Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku varaline seisund ei ole iseloomulik maksejõuetusele, kuid makseraskused võivad tulevikus saabuda, kui näiteks ebaõnnestub kohtuvaidlus AS-ga Reval Auto või alates 14.03.2010 ei laeku võlgnikule sissetulek ca 40 000 krooni kuus, mis võimaldaks hakata oma kohustusi täitma osaliseltki. Kohe ja kõiki sissenõutavaks muutunud nõudeid võlgnik täita ei suuda. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik ja võlausaldaja võiksid sõlmida kokkuleppe kohustuste täitmiseks pankrotimenetluse väliselt, mis võimaldaks võlgnikul vähemalt osaliselt täita oma kohustusi vabatahtlikult, vara müüa või koormata ka teiste võlausaldajate huvides. Võlgnik on juba 5.03.2010 võlausaldajale ettepaneku teinud, kuid see on alles algus kokkuleppe saavutamiseks. Antud juhul on võimalus lahendada võlausaldajaga seisund kokkuleppel. Kui aga kokkulepet ei ole võimalik saavutada, tuleks kaaluda pankroti välja kuulutamist eesmärgiga selgitada välja kohustuste suurus ja pakkuda kompromissi pankrotimenetluses. Võlgnik omab kompromissi pakkumiseks häid välja vaateid.

2-09-16534 likviidsed vahendid kohustuste täitmiseks tavapärasel viisil. Antud juhul kui pooled ei saavuta kokkulepet kohustuste täitmiseks pankrotimenetluse väliselt, tuleks kohustuste fikseerimiseks kuulutada välja pankrot ning pankrotimenetluses pakkuda kompromissi, kuna kompromissi ajaks on eelduslikult lahenenud vaidlus AS-ga Reval Auto, mis võimaldab kas täita kompromissi või lõpetada menetluse kohustuste täitmisega. Pankroti välja kuulutamine peatab kohustustelt intressi, viiviste ja trahvide arvutamise. Kompromissi kinnitamisel lõppeb pankrotimenetlus ning võlgnikul on võimalus uuesti alustada ilma pidevate kohtuvaidlusteta. Nagu juba punktis 2.6.3 märgitud on võlgnik ettepaneku juba teinud võlausaldajale läbirääkimiste alustamiseks. PankrS 11 peatükis §-id 169 kuni 177 on sätestatud võimalus taotleda füüsilisest isikust võlgnikul pankrotimenetluse kaudu kohustustest vabastamist. See eeldab pankroti väljakuulutamist. Nimelt PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Selleks peab võlgnik esitama kohustustest vabastamise avaldus kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks (PankrS 170). Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma. Nimetatud tulust võib võlgnik endale jätta 15 protsenti, juhul kui võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud üks aasta, 20 protsenti, kui sellest on möödunud kaks aastat ja 25 protsenti, kui sellest on möödunud kolm aastat. Samas võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 171 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §des 380–382 (äritegevusega seotud teod) nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo;4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 174 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku

2-09-16534 vastu on tekkinud pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ei saa menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele. PankrS § 175 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Antud juhul kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos;2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma kohustuste vabastamise menetluse ajal oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 176 sätete alusel, kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. PankrS § 177 kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Enne võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tühistamise otsustamist kuulab kohus ära võlgniku ja usaldusisiku. Antud juhul on võlgnikul head väljavaated taotleda kokkulepet pankrotimenetluse väliselt, selle mitte saavutamisel on mõistlik pakkuda kompromissi pankrotimenetluses või kohustuste sissenõudmise ebaõnnestumisel kohustustest vabastamise menetlust pärast pankrotimenetluse lõppu.

2-09-16534 (3) kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlgniku ajutine haldur palub kohtul rakendada tunnitasu määraks 1 400 krooni. Töötunde ajutise halduri ülesannete täitmiseks ja aruande kirjutamiseks on kulunud kokku alljärgnevalt : Pankadele ja registritele järelepärimiste esitamine 2 (kaks) tundi; äriregistrist teabe hankimine 2 (üks) tundi; võlgniku esindajaga kohtumine kokku 1,5 (üks) tund, kogutud dokumentide ja andmete läbitöötamine ning ajutise halduri aruande koostamine kokku 14 tundi. Kokku 21,5 töötundi. Ajutise haldur tasuks kujuneb 27 300 krooni (21,5 x 1 400), millest arvatakse maha tulumaks 21% (27 300 x 21% = 5 733; 27 300 – 5 733 = 21 567) ja arvestatakse juurde sotsiaalmaks summas 9 009 krooni ning kaetakse kulud, mis on tehtud halduriga seotud transpordile. Ajutise halduri kulud seoses pankrotimenetlusega on 2 472,00 krooni (bürookulud, telefon, paljundus, äriregister, side, paber) ja palun välja mõista OÜ-le Konkurss Roosikrantsi 23-5 10119 Tallinnas , arvelduskonto Swedbank nr. 1120023445. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes PankrS § 23 lg 1 ja 2, § 31 lg 3 on ajutine haldur teinud esialgses aruandes ettepaneku Pärnu Maakohtule ja esitanud palve :

2-09-16534 - vara ja kohustuste suurus seisuga 07.05.2010; - deponeerida arveldusteks kasutatavas pangas rahalised vahendid summas 70 000 krooni (võlgnik esitas dokumendid, et on saanud seotud äriühingutelt töötasu ca 116 000 krooni); - abikaasa kinnitus ja seisukoht lahus-ja ühisvara kohta seisuga 07.05.2010; - esitada aprillis 2010 omandatud äriühingu ostu-müügi leping (OÜ Maxitrans); - kolme omanduses olevate äriühingute bilanss ja kasumiaruanne ajavahemikus 01.01.2010 kuni 01.05.2010; -võimalusel lahendus oma kohustustele; -andmed pidi võlgnik esitama hiljemalt 13.05.2010. 13.05.2010 esitas T N alljärgnevad dokumendid : -kaaskiri (ühel lehel); - vara ja kohustuste täpsustatud nimekirja asjas nr 2-09-16534 ja põhistatud arvamus maksejõuetuse puudumise kohta ( 8 lehel); -T N vastase nõude loovutamine 8.05.2010 poolt OÜ-le SPRT Inkasso, summas 15 000 krooni (ühel lehel koopia); - A G 8.05.2010 nõude loovutamise teade (ühel lehel koopia); - 19.12.2008 Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-08-22787 (8 lehel koopia); - SPRT Inkasso OÜ kassa sissetuleku order summas 106 000 krooni, makstud 09.05.2010 T Noodi poolt viitega 08.05.2010 lepingule kohtuotsus nr 1-1462/03 (ühel lehel); -K N kinnitus 05.05.2010, et on jätkuvalt nõus ühisvara, kinnistu Harjumaal K vallas K alevikus, kasutamiseks võlgniku nõuete rahuldamiseks (ühel lehel); - 30.03.2010 A S ja SPRT Inkasso OÜ vaheline Maxitrans OÜ (10748490) osa müügileping (5 lehel koopia); - SPRT Inkasso OÜ bilanss ja kasumiaruanne seisuga 01.05.2010 (2 lehel); - Sportauto OÜ bilanss ja kasumiaruanne seisuga 01.05.2010 (2 lehel); - nimetu bilanss seisuga 01.01.2010 (ühel lehel). - 12.05.2010 kohtuistungi protokoll tsiviilasjas nr 2-06-727 (2 lehel, e-postiga); - N N ülekanne Rahandusministeeriumile tagatisena summas 25 000 krooni tsiviilasjas nr 209-45025 (ühel lehel e-postiga). Võrreldes palutud ja esitatud dokumente, esitas T N dokumendid osaliselt, mida talt tegelikult paluti : -ei esitanud äriühingute aruandmeid vahemikus 01.01.2010 kuni 01.05.2010, vaid ainult seisuga 01.05.2010, mis ei anna võimalust võrrelda äriühingute seisundi muutust; -ei tasunud pangadeposiiti rahalisi vahendeid summas 70 000 krooni, vaid esitas hoopis kohustuste täitmise dokumendi OÜ-le SPRT Inkasso summas 106 000 krooni; -abikaasa pidi kinnitama notariaalselt oma seiskohta ühisvara osas, kuid esitas ainult lihtkirjaliku kinnituse, millest on võimalik taganeda; -võlgniku alaealise lapse, N N, vahendusel tehtud ülekanne ei puutu käesolevasse tsiviilasja. Kokkuvõtvalt võlgnik esitab dokumente, kuid mitte kokkulepitult, vaid oma äranägemise kohaselt, mis raskendab tema tegeliku seisundi hindamist ja on teinud ilma ajutise halduri nõusolekuta tehingu summas 106 000 krooni. Taoline tehing on üht võlausaldajat eelistav ja teiste võlausaldajate huve riivav ja kahjustav.

2-09-16534 mures, et pole toimunud enampakkumisi, kuna võlgnik on täituri tegevuse ja nõuete täitmise vaidlustanud. Võlgnik väidab, et nõuded võlausaldaja vastu on tasaarvestatavad läbi kohtuvaidluste . Võlgnik esitab maksejõuetuse puudumise faktid : - Võlgnikul on riigimaksude osas ettemaks; - Võlgnik on tõendanud alates maist 2010 juhatuse liikme tasu; - Võlgnik on tasunud kohustuse seotud äriühingule summas 106 000 krooni; - Võlgnik on 2010 täitemenetluses tasunud kohustusi riigi ees summas 2400 krooni. - Võlgniku varad ületavad kohustusi enam kui viis korda. 2.2 Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluses kohustused ja kulud. Ajutine haldur kasutab vara ja kohustuste hindamisel Raamatupidamise toimkonna juhendi nr 13 „Likvideerimis-ja lõpetamise aruanded” kehtestatud likvideerimisaruande koostamise varade ja kohustuste hindamise põhimõtteid. Antud juhul on tegemist küll füüsilise isiku osas algatatud pankrotimenetlusega, kuid halduri arvates sobivad järgnevad põhimõtted ka füüsilise isiku vara hindamiseks : (g) raha kajastatakse nominaalsummas; (h) nõuded, mis eeldatavasti laekuvad likvideerimisperioodi jooksul, kajastatakse nende tõenäoliselt laekuvas summas; (i) muud varad kajastatakse nende neto müügihinnas; (j) teadaolevad kohustused kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades; (k) vajadusel moodustatakse täiendavad eraldised kahjulike lepingute, koondamistasude, kohtuvaidluste ja muude likvideerimisega kaasnevate juriidiliste kohustuste suhtes; (l) kui informatsiooni ei jätku, jääb hinnang andmata, mis ei tähenda, et vara on väärtusetu. Nagu märgitud eelpool on võlgnik halduri järelepäringule vastanud ning andnud hinnangu vara ja kohustuste kohta võlgniku poolt vaadatuna. 2.6.1 Võlgniku vara (ii) Harju Maakohtu kinnistusosakonna ja kinnisturaamatu väljatrüki kohaselt kuulub võlgnikule järgnev kinnisvara: kinnisasi, kinnistu nr , elamumaa asukohaga K vald, Lküla, K alevik, M 1 737 m2, elumaja suurus ca 181 m2. Ühisvara abikaasaga K N. Võlgniku Kinnistu on koormatud III jaos käsutamise keelumärkega Belesta Grupp AS kasuks. IV jaos on 1. järjekoha hüpoteek Belesta Grupp AS (10325468) kasuks summas 500 000 krooni ja kõrvalnõuded summas 165 000 krooni; 2. järjekohal kohtulik hüpoteek Belesta Grupp AS (10325468) kasuks summas 331 000 krooni. Võlgnik hindab vara väärtuseks 3 200 000 krooni. Kinnisvara portaalis www.kvm.ee müüb võlgnik kinnistut ca 22 099kr/ m2. Juuresolevad pildid lubavad eeldada heas olukorras olevat elamut. Kinnisvara portaalis city24.ee on K vallas Lkülas müügis majad hinnaga ca 12 000 krooni/ m2 kuni 20 000 krooni/ m2. Võlgniku enda selgituste kohaselt on kindlustuse hinnang ca 2 763 000 krooni, mis teeb elamu ruutmeetri hinnaks ca 15 265 krooni. Arvestades eeltoodut ning elamu asukohta ja pilte sisemiselt, kuna maja on valminud 2001 aastal ning olnud kasutuses juba ca üheksa aastat võib elamu ruutmeetrihinnaks märkida 15 000 kuni 16 000 kr/ m2, mis teeb elamu (kinnistu väärtuseks) ca 2 900 000 krooni. Tegemist on konservatiivse hinnanguga ja arvestatud pikka (kuni aasta) müügiperioodi.

2-09-16534 (ii) Äriühingu OÜ Sportauto (10592160) osad nominaal summas 340 000 krooni. Võlgnik peab suurimaks varaks OÜ Sportauto OÜ SPRT Inkasso osasid. Võlgnik hindab lähtuvalt heast raamatupidamistavast osade väärtuseks summas 1 200 000 krooni. OÜ Sportauto viimane aastaaruanne on esitatud aastal 2006. 2006 aasta majandusaasta tulem on ca 34 564 krooni. OÜ SPRT Inkasso andmed on äriregistris seisuga 31.12.2007, mille kohaselt oli aastakahjum summas 178 566 krooni ja 40 000 omakapital miinuses summas 138 566 krooni. Võlgnik on selgitanud, et olukord on muutunud mõlemas äriühingus. Võlgnik esitas Sportauto OÜ bilansi ja kasumiaruande seisuga 01.05.2010, mille kohaselt on äriühingul justkui vara 1 024 152 krooni ja kohustusi summas 121 101 krooni, aastaraunde kasum 708 950 krooni, mis on teenitud peamiselt intressitulu ja erakorralise tulu alusel. Võlgnik esitab andmeid 01.05.2010 hetkeseisuga, samas viisil, et puudub alus võrrelda mingi varasema seisuga, ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik jättis eelduslikult meelega esitamata andmed seisuga 01.01.2010 kuni 01.05.2010. OÜ Sportauto kuuluv äriühing OÜ SPRT Inkasso osas on võlgnik samuti esitanud bilansi ja kasumiaruande seisuga 01.05.2010. Aruannete kohaselt on äriühingul justkui vara 726 346 krooni ja kohustusi summas 124 964 krooni, aastaraunde kasum 272 916 krooni, mis on teenitud peamiselt ärikasumina. Võlgnik esitab andmeid 01.05.2010 hetkeseisuga, samas viisil, et puudub alus võrrelda mingi varasema seisuga, ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik jättis eelduslikult meelega esitamata andmed seisuga 01.01.2010 kuni 01.05.2010, et mitte võimaldada hinnata OÜ Sportauto osakute tegelikku väärtust. 30.03.2010 on OÜ SPRT Inkasso omandanud Aleksandr Savtšenkolt Maxitrans OÜ osad hinnaga summas 40 000 krooni. Võlgnik on väitnud, et omab kolme äriühingu osasid, tegelikkuses omab võlgnik ainult OÜ Sportauto osasid, mille tütarettevõtte on OÜ SPRT Inkasso ja mille tütarettevõte alates 30.03.2010 on Maxitrans OÜ. Võlgnik esitas lisaks veel nimeta äriühingu bilansi seisuga 01.01.2010. Kokkuvõtvalt omab võlgnik ainult OÜ Sportauto osasid arvestusliku väärtusega 340 000 krooni, mitte kolme erineva äriühingu osasid nagu võlgnik väidab. Antud juhul ei ole võimalik kontrollida võlgniku hinnangut OÜ Sportauto osadele summas vähemalt 3 200 000 krooni ning ajutine haldur piirdub väidetava nominaalväärtusega summas 340 000 krooni. (iii) Maanteeameti 03.03.10 nr 9-1/10/3573 väljavõtte kohaselt on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto esmase registreerimisaastaga 1987, mark Audi 80 sedaan, (käsutamise keeld kahe kohtutäituri), autoportaali auto24.ee kohaselt väärtus ca 6 000 kuni 8 000 krooni. (iv)Varalised nõuded (lähtuvalt võlgniku seisukohast): - Tsiviilasi nr 2-06-18073, nõue Belesta Grupp vastu summas 120 064 krooni. Kohtlahendite registrist saadud lahendi kohaselt on Tallinna Ringkonnakohus 17.03.2008 tühistanud Harju Maakohtu 14.03.2007 otsuse T N ́i hagis Belesta Grupp AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamises, hüpoteegi hageja nimele kandmiseks ja tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks ja saatnud tsiviilasja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Võlgniku nõuet võlausaldaja vastu lahendiga tuvastatud ei ole, kuigi võlgnik väidab, et omab nõudeid jõustunud lahendite alusel. Ajutisel haldurile võlgnik mingit teist lahendit ei esitanud. Ajutine haldur jätab informatsiooni puudusel nõude väärtusele hinnangu andmata. Varaline nõue Land OÜ vastu summas 57 280 krooni. Menetluskulude hüvitamise nõue OÜ Cavere Õigusbüroo vastu summas 324 000 krooni, aluseks 19.12.2008 Tallinna Ringkonna kohtu lahend 19.12.2008. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tsiviilasjas nr 2-08-22787 Ringkonnakohus

2-09-16534 tühistas Pärnu Maakohtu 17.09.2008 lahendi võlgniku pankroti väljakuulutamise osas. Menetluskulud on jäeti lahendiga Cavere Õigusbüroo OÜ kanda, kuid võlgnikule midagi välja ei ole mõistetud. Kui võlgnik on esitanud eraldi taotluse menetluskulude osas, siis ajutisele haldurile taotlust esitatud ei ole. Ajutine haldur ei soovi informatsiooni puudusel nõudele hinnangut anda. Tsiviilasjas nr 2-06-727 nõue AS Reval Auto vastu summas 11 530 322,20 krooni (põhinõudes ca 7 580 000 krooni). 28.01.2010 on Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilasjas nr 2-06-727, tühistanud Harju Maakohtu 01.07.2009 otsuse ja saatnud asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks (nõude aegumise vaheotsus). Uut kohtuistungi aega ei ole määratud, võlgnik on esitanud päringu põhjendamatu venimise pärast. Võlgnik on väitnud AS Arco Vara huvist nõude omandamiseks summas 5 000 000 krooni. Ajutine haldur on saatnud päringu AS-le Arco Vara. AS Arco Vara esindaja kinnituse kohaselt on arutatud võlgnikuga nõude loovutamise küsimusi, hinnapakkumist pole tehtud, kuid võib huvi tekkida. AS Reval Auto on vähemalt seisuga 30.09.2008 ca 86,6 miljoni kroonise varade mahu ja ca 86,7 miljoni kroonise kohustuste mahuga ning ca 4,5 miljoni krooni tegevuskahjumiga tegutsev ettevõte. Võlausaldaja esindaja on teavitanud AS Reval Auto likvideerimisest. Võlgniku poolt esitatud 12.05.2010 kohtuistungi protokollis väljendatu ei anna võimalust väita, võlgnik eraisikuna esitatud nõude rahuldatud saab. Protokolli kohaselt on võlgnik omandanud nõude AS , olles omandanud nõude AS Reval Auto vastu, mis on täidetud vastavalt kokkulepetel AS Reval Auto, Fairmont Holdig ja Hyndai Balti AS vahel. Võlgnik on andnud tehingutele teistsuguse tõlgenduse ja püüab selle abil saavutada rahalise nõude tunnustamist. Kohtulahend tehakse teatavaks 11.06.2010, ilmselt võlgnik või vastaspool on valmis kaebama vaidluse kuni Riigikohtuni. Tsiviilasi nr 2-09-19240 Harju Maakohtus, võlgniku nõue varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks haldur Terje Eipre vastu summas 880 000 krooni. 20.01.2010 keeldus Harju Maakohus nõude menetlusest. Tsiviilasi nr 2-09- 45025 Harju Maakohtus, võlgniku varaline nõue L A vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Võlgniku selgituste kohaselt kirjalik menetlus. Võlgnik hindab väärtuseks 70 000 krooni. Tsiviilasi nr 2-10-3306 Harju maakohtus, võlgniku varaline nõue AS Äripäev vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Võlgniku selgituste kohaselt pole istungi aega veel määratud. Võlgnik hindab väärtuseks 70 000 krooni. (v) arvelduskontol Nordea Bank Finalad Plc Eesti Filiaalis ja Danske Bank A/S Eesti filiaal vahendid puuduvad; (vi) väidetav töötasu OÜ-st Sportauto ja SPRT Inkasso summas 116 000 krooni (võlgnik näitas 04.05.2010 ainult dokumente), mis on summas 106 000 krooni makstud tagasi, ilma ajutise halduri nõusolekuta OÜ-le SPRT Inkasso nõude katteks. Võlgniku vara on seisuga 17.05.2010 võib hinnata konservatiivselt ca 2 908 000 krooni (kinnisvara väärtus võib muutuda realiseerimisel, eelduslikult kujuneda suuremaks). Ajutisel halduril puuduvad vastuväited varaliste nõuete realiseerumise osas, mis võimaldab kas või osaliseltki vara eelduslikult suureneda, kuid ajutine haldur ei soovi hinnangut anda kuna tegelik realiseerumine on aastate pikkune protsess ja antud juhul pole realiseerunud ükski varaline nõue. 2.6.2 Võlgniku teadaolevad kohustused

2-09-16534 Belesta Grupi OÜ (10325468), Ülemiste tee 1, 11415 Tallinn, nõue pankrotiavalduses 1 063 585, 70 krooni, (koos intresside ja viivistega kuni 2 127 170 krooni); - AS SEB Pank, Tornimäe 2 Tallinn, nõue summas 332 302,45 krooni; - AS Reval Auto, nõue summas 98 476, 84 krooni; - AS Ühendatud Kapital, nõue summas 62 161,84 krooni; - Eesti Vabariik, nõue summas 13 255, 50 krooni; - Auto ja Karavan OÜ, nõue summas 9 691, 60 krooni; - Ostera OÜ, nõue summas 270 000 krooni; - Tallinna Politseiprefektuuri nõue summas 2 250 krooni, (täitur Veiko Kaasik teade ca 6 914 krooni); - Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu, Endla 8 15177 Tallinn, nõue summas 7 066,00 krooni. Seisuga 17.05.2010 on kohustusi teada summas ca 1 858 786, mis koos intresside ja viivistega ainult Belesta Grupi OÜ osas võib kasvada kuni 2 922 371,00 krooni, kõigi võlausaldajate osas veelgi rohkem . Võlgnik ise hindab oma kohustuste suuruseks ca 1 394 296,60 krooni. -

2.6.3 Hinnang varalise seisundi kohta Tuginedes eeltoodule ja võttes arvesse, et võlgniku sissetulek on küsitav ja ilmselt mitte pidev võib vara väärtuseks konservatiivselt hinnates ca 2 908 000 krooni, mis võib eelduslikult suureneda ja teadaolevaid kohustusi hinnata ca kuni 1 858 786, mis samuti suureneb intresside ja viiviste osas pidevalt. Tulenevalt eeltoodust on võlgnikul eeldatavalt varaline kate teadaolevate kohuste katteks ning puudub iseloomulik seisund maksejõuetusele pankrotiseaduse mõttes. Samas on oht kohustuste suurenemisele ning pole välistatud eelduslikult vara suurenemine, samas võlgnik on vara vähendanud oma saadud töötasu osas eelistatult tasumisega seotud äriühingule omandatud nõude eest. Võlgniku on viinud ennast olukorda, milles tal puuduvad sissetulekud tavapärasel viisil oma kohustusi täita. Samas on toimumas mitmed kohtuvaidlused ning käesoleval ajal saab ainult ennustada võimalikku tulemit, ajutine haldur loodab vara suurenemist. Nagu juba eelpool märgitud on Võlgnik vähemalt esitatud dokumentide põhjal tasunud deponeerimise asemel võla ilma ajutise halduriga kooskõlastamata summas 106 000 krooni. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku varaline seisund ei ole iseloomulik maksejõuetusele, kuid makseraskused võivad tulevikus saabuda, kui võlausaldajad arvestavad intressi ja viivist. Samuti suurenevad kohustused kui näiteks ebaõnnestuvad kohtuvaidlused AS-ga Reval Auto või teistega ning lisanduvad menetluskulud ja täituri tasud kui täitemenetlused jätkuvad. Samas vara võib suureneda õnnestunud kohtuvaidluste tagajärjel. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik ja võlausaldaja võiksid sõlmida kokkuleppe kohustuste täitmiseks pankrotimenetluse väliselt, mis võimaldaks võlgnikul vähemalt osaliselt täita oma kohustusi vabatahtlikult, vara müüa või koormata ka teiste võlausaldajate huvides. Võlgnik on kohtuistungitel korduvalt väitnud, et las täiturid täidavad nõuded, samal ajal võlgnik on vähemalt võlausaldaja täitetoimingud vaidlustanud. PankrS tähenduses jätkub võlgnikul vara võlausaldaja ja kõigi teadaolevate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub igasugune soov oma kohustusi vabatahtlikult täita ning ta on alustanud erinevaid kohtuvaidlusi. Tekkinud on olukord, milles võlgnik on alles muutumas maksejõuetuks. OÜ Belesta Grupp nõue on põhisummas kokku 1 026 209 krooni, millest summas 816 000 krooni on hüpoteegiga tagatud. Võlausaldaja nõuete aluseks on jõustunud kohtulahendid. Antud olukorras tuleks jätta esitatud avaldus rahuldamata, kuna võlausaldajal on võimalik oma nõue rahuldada kas pankrotimenetluse välise kokkuleppe või täitemenetluse kaudu võlgniku vara arvel täies ulatuses.

2-09-16534 Arvestades asjaolu, et võlgnik on abielus tuleb vaadelda vara abielu kestel soetatud ühisvarana. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 18 lg1 kohaselt võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga (PkS § 18 lg 2). Kuna pole teada ühisvara tegelik suurus ja ajutine haldur on ainult eeldanud ühisvara. Nimelt PkS § 18 lg 5 kohaselt jagab vaidluse korral kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. PkS § 19 lg 1 kohaselt loetakse ühisvara jagamisel abikaasade osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. PkS § 19 lg 2 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi, samuti kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel või ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel, arvestab kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. Abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena (PkS § 19 lg 3). PkS § 19 lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Tähelepanuta ei tohi jätta asjaolu, et PkS § 20 lg 1 kohaselt oma varalise kohustuse eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. Samas perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Kokkuvõtvalt on osale võlgniku varast õigus ka võlgniku abikaasal, mistõttu võib tekkida küsimusi nii vara jagamise, kohustuste võtmise puhul abikaasa teadmise või mitte teadmise ning kokkulepete sõlmimisel peaks olema kaasatud ka võlgniku abikaasa. Nagu eelpool märgitud on abikaasa andnud nõusoleku vara kasutamiseks võlgniku võlaküsimuste lahendamiseks. Tegemist on 05.05.2010 lihtkirjaliku kinnitusega varasema notariaalse kinnituse kohta, kuid oleks pidanud olema samuti notariaalne. 3.2 Kompromiss Nagu juba eelpool märgitud on võlgniku hea välja vaade kompromissi pakkumiseks. Võlgniku vara katab teadaolevaid kohustusi, kuid puuduvad likviidsed vahendid kohustuste täitmiseks tavapärasel viisil. Antud juhul kui pooled ei saavuta kokkulepet kohustuste täitmiseks pankrotimenetluse väliselt, tuleks kohustuste fikseerimiseks võlgnikul kaaluda kuulutada välja pankrot ning pankrotimenetluses pakkuda kompromissi. Pankroti välja kuulutamine peatab kohustustelt intressi, viiviste ja trahvide arvutamise. Kompromissi kinnitamisel lõppeb pankrotimenetlus ning võlgnikul on võimalus uuesti alustada ilma pidevate kohtuvaidlusteta. Samas on võlgnik käitunud pidevalt kõike vaidlustavalt ja ebamõistlikul viisil, mille tulemusena on raske saavutada kokkulepet võlausaldajatega. 3.3 Makstud summa tagasinõudmine 04.05.2010 näitas võlgnik kassaordereid kohtusaalis, et on saanud töötasu summas ca 116 000 krooni. 04.05.2010 kohtuistungil palus ajutine haldur deponeerida pangas 70 000 krooni. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt 08.05.2010 Aleksandr Garmaš on loovutanud oma nõude võlgniku vastu summas 106 000 krooni SPRT Inkasso OÜ-le hinnaga 15 000 krooni. Juba 09.05.2010 on T N täitnud oma kohustuse SPRT Inkasso OÜ-le summas 106 000 krooni tasumisega sularahas. Ajutise halduri nõusolek tehinguks puudub. PankrS § 109 (2) kohaselt loetakse toiming eelduslikult võlausaldajate huve kahjustavaks, kui see on tehtud ajavahemikus ajutise halduri nimetamisest pankroti väljakuulutamiseni. Antud juhul on OÜ

2-09-16534 SPRT Inkasso rikastunud alusetult teiste võlausaldajate huve kahjustades ning võlgnik on tekitanud võimaluse võlausaldajale veel ühe kohtuvaidluse alustamiseks. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes PankrS §§ 15 (3) 7); 23 lg 1 ja 2; § 31 lg 2 on ettepanek Pärnu Maakohtule ja palve :

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus olles ära kuulanud võlausaldaja ja võlgniku selgitused kohtuistungitel, tutvunud ajutise halduri aruande ja täiendava aruandega ning ajutise halduri poolt kohtuistungil antud selgitustega, kohtulikus menetluses esitatud kirjalike tõenditega (võlgniku poolt esitatud tõendid tl. 81-109 II kd) ning ajutise halduri poolt aruannete lisadena esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et esitatud avaldus T N pankroti väljakuulutamiseks tuleb jätta rahuldamata. Pankrotiseaduse §1 kohaselt pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 3 lg2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. PankrS § 5 kohaselt pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel. PankrS § 10 lg1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksujõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Belesta Grupp OÜ võlausaldajana on esitanud võlgniku T N vastu pankrotiavalduse tuginedes PankrS §-le 10 lg2 p1, mille kohaselt võlgniku maksujõuetuse põhistamiseks saab võlausaldaja tugineda asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Toimiku materjalidest nähtub, et võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb jõustunud kohtulahenditest tulenevatel nõuetel (lahendite koopiad lisatud pankrotiavaldusele), millised on muutunud sissenõutavaks nende lahendite jõustumisega. Pankrotiavalduse esitamiseks aluse andnud nõuete kogusumma on 579352.59 krooni (390473.59+188879) millele lisanduvad intressid ja viivised. PankrS § 10 lg3 kohaselt võib PankrS § 10 lg2 p1 nimetatud asjaoludel esitada pankrotiavalduse võlausaldaja, kelle nõue on muutunud sissenõutavaks. PankrS § 10 lg5 kohaselt, kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Seega on võlausaldaja tõendanud oma nõuete olemasolu. Võlausaldajal on võlgniku vastu ka muid nõudeid, kui pankrotiavalduse esitamise aluseks olevad kohtulahendid. Vastavalt võlausaldaja selgitustele ja toimikus olevatele tõenditele on võlausaldaja 03.02.2009.a. esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse, millise hoiatuse on võlgnik kättesaanud 17.02.2009.a. (tl.63-65 I kd). Pankrotihoiatuse kättesaamist on võlgnik tunnistanud ka oma vastuväidetes pankrotiavaldusele. Asja materjalidest , sh. võlausaldaja esindaja selgitustest eelistungil kohtus nähtub, et T N ei ole

2-09-16534 pankrotihoiatuse saamisest 10 päeva jooksul võlgnevusi tasunud ega ole seda teinud viimase kohtuistungi päevani. Samas ei saa kohus jätta tähelepanuta võlgniku väidet selle kohta, et pankrotihoiatus tehti temale ajal, mil ei olnud jõustunud veel 19.12.2008.a. Tallinna Ringkonnakohtuotsus tsiviilasjas nr.2-08-22787, millega tühistati Pärnu Maakohtu 17.09.2008.a. kohtuotsus võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta, ning seega oli pankrotihoiatuse tegemise ajal võlgniku seaduslikuks esindajaks pankrotihaldur ning ilma temata ei olnud võlgnikul võimalik rahalisi makseid teha ja 10 päeva jooksul pankrotihoiatuse saamisest ettekirjutist täita. Võlgniku suhtes on käimas mitmeid täitemenetlusi, sh. ka võlausaldaja Belesta Grupi OÜ pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete osas ja seetõttu on täitemenetluste käigus arestitud võlgniku vara (ka kinnisvara) et läbi selle vara realiseerimise saaks täidetud võlgniku rahalised kohustused. Jõustunud Tallinna Ringkonnakohtuotsusega 19.12.2008.a. tsiviilasjas nr 2-08-22787 (Cavere Õigusbüroo OÜ avaldus T N pankroti väljakuulutamiseks) on kindlaks tehtud, et võlgniku vara väärtus ületas tolle aja seisuga, so. ligi poolteist aastat tagasi, ligi kolme kordselt võlgniku kohustusi, välja ei olnud kuulutatud kohtutäituri poolt võlgniku vara suhtes enampakkumisi, seega ei olnud tõendatud selle hetke seisuga võlgniku maksujõuetus. Enim nõudeid selle aja seisuga kuulus võlausaldaja Belesta Grupi OÜ- le. Käesolevas menetluses on võlausaldaja põhiline väide võlgniku maksujõuetuse kohta olnud asjaolu, et võlgnik ei ole pankrotihoiatuse saamisest 10 päeva jooksul tema nõudeid rahuldanud ja ei ole seda krooni võrragi teinud kogu kohtumenetluse kestel. Võlgnik vaidleb ja vaidlustab kõike, mis on seotud tema rahaliste kohustuste täitmisega. Kohus leiab, et selline väide ainuüksi ei anna alust võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Ajutine haldur Urmas Tross on käesolevas tsiviilasjas andnud arvamuse (täiendav arvamus), mille kohaselt seisuga 17.05.2010.a. võib võlgniku vara hinnata konservatiivselt ca 2 908 000 krooni (kinnisvara väärtus võib realiseerimisel muutuda, eelduslikult suuremaks). Seisuga 17.05.2010.a. on võlgnikul kohustusi teada summas ca 1 858 786 krooni, mis koos viiviste ja intressidega võib ainult Belesta Grupi OÜ osas kasvada kuni 2 922 371 krooni. Tulenevalt eeltoodust on ajutise halduri aruande ja ajutise halduri selgituste kohaselt võlgnikul eeldatavalt varaline kate seni teadaolevate kohuste katteks ning puudub iseloomulik seisund maksejõuetusele pankrotiseaduse mõttes. Samas on oht kohustuste suurenemisele ning pole välistatud eelduslikult vara suurenemine, samas võlgnik on vara vähendanud oma saadud töötasu osas eelistatult tasumisega seotud äriühingule omandatud nõude eest. Võlgnik on viinud ennast olukorda, milles tal puuduvad sissetulekud tavapärasel viisil oma kohustusi täita. Samas on toimumas mitmed kohtuvaidlused ning käesoleval ajal saab ainult ennustada võimalikku tulemit, ajutine haldur loodab vara suurenemist. Nagu juba eelpool märgitud on võlgnik vähemalt esitatud dokumentide põhjal tasunud deponeerimise asemel võla ilma ajutise halduriga kooskõlastamata summas 106 000 krooni. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku varaline seisund ei ole iseloomulik maksejõuetusele, kuid makseraskused võivad tulevikus saabuda, kui võlausaldajad arvestavad intressi ja viivist. Samuti suurenevad kohustused kui näiteks ebaõnnestuvad kohtuvaidlused AS-ga Reval Auto või teistega ning lisanduvad menetluskulud ja täituri tasud kui täitemenetlused jätkuvad. Samas vara võib suureneda õnnestunud kohtuvaidluste tagajärjel. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik ja võlausaldaja võiksid sõlmida kokkuleppe kohustuste täitmiseks pankrotimenetluse väliselt, mis võimaldaks võlgnikul vähemalt osaliselt täita oma kohustusi vabatahtlikult, vara müüa või koormata ka teiste võlausaldajate huvides. Võlgnik on kohtuistungitel korduvalt väitnud, et las täiturid täidavad nõuded, samal ajal võlgnik on vähemalt võlausaldaja täitetoimingud vaidlustanud. PankrS tähenduses jätkub võlgnikul vara võlausaldaja ja kõigi teadaolevate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub igasugune soov oma kohustusi vabatahtlikult täita ning ta on alustanud erinevaid kohtuvaidlusi. Tekkinud on olukord, milles võlgnik on alles muutumas maksejõuetuks. OÜ Belesta Grupp nõue on põhisummas kokku 1 026 209 krooni, millest summas 816 000 krooni on hüpoteegiga tagatud. Võlausaldaja nõuete aluseks on jõustunud kohtulahendid. Antud olukorras tuleks jätta esitatud avaldus rahuldamata, kuna võlausaldajal on võimalik oma nõue rahuldada kas

2-09-16534 pankrotimenetluse välise kokkuleppe või täitemenetluse kaudu võlgniku vara arvel täies ulatuses. Vaatamata kohtu poolt korduvalt antud võimalustele ei ole pooled senises kohtulikus menetluses saavutanud kokkulepet (kompromissi). Võlgniku varalise olukorra hindamise käigus on kindlaks tehtud, et lisaks kinnisvara olemasolule on tema nimel mitmeid tegutsevaid äriühinguid, samas ei ole võlgnikul tema enda poolt esitatud tõendite alusel võlgnevusi riigi ees. Võlgnikul olevate äriühingute majandusaasta aruannete esitamise tähtajad on alles ees. Senises menetluses ei leidnud tõendamist, et seni alustatud ja läbiviidavad täitemenetlused oleks lõpetatud võlgnikul vara puudumise tõttu võlausaldajate nõuete täitmiseks. Võlgnikule kuulub ühisvarana kinnistu, mille kohta on võlgniku abikaasa K N teatanud kirjalikult, et annab oma nõusoleku kinnistu realiseerimiseks tsiviilhagide katteks ( vt. Tallinna Ringkonnakohtu19.12.2008.a. otsus). K N on oma varasemas menetluses antud kirjalikku nõusolekut kinnitanud ka käesolevas menetluses esitatud kirjalikus avalduses. Ülaltoodu alusel ei ole leidnud tõendamist võlgniku püsiv maksejõuetus PankrS § 10 lg2 tähenduses. Kuna ei ole leidnud tõendamist , et võlgnik on maksujõuetu, siis puudub alus esitatud võlausaldaja avalduse rahuldamiseks (PankrS § 31). Kohus on seisukohal, et senise pankrotimenetluse käigus kindlaks tehtud võlgniku varaline seisukord, ei anna alust väita, et võlgniku maksujõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline ning seetõttu ei esine ka PankrS §-s 31 lg3 nimetatud alus pankroti väljakuulutamiseks. Kohus ei saa rajada oma otsustust oletustele, et võlgnik kaotab tulevikus kõik pooleli olevad kohtuvaidlused, käimasolevad täitemenetlused lõppevad varatuse tõttu, hüpoteeke ei ole võimalik täita ja võlgnikul olevad äriühingud lähevad pankrotti või likvideeruvad, abikaasa ütleb oma kirjalikult antud nõusolekust lahti, jne. Menetluskulud. PankrS § 150 lg3 kohaselt, kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbivaatamata, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. PankrS § 23 lg1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur on esitanud taotluse määrata ajutise halduri, Urmas Trossi ( ), tasuks 27 300 krooni. Tasu palutakse välja maksta koos sotsiaalmaksuga kohtudeposiidi ja võlausaldajalt, Urmas Tross arvelduskontole nr 17000177489 Nordea Pangas. Välja mõista bürookulud summas 2 472,00 krooni, OÜ-le Konkurss, Roosikrantsi 23-5 10119 Tallinn (Tähe 104B 51013 Tartu), arvelduskonto Swedbank nr 1120023445. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletud tasu summas 27300 krooni ning kulutused summas 2472 krooni on vajalikud ja põhjendatud. Arvestatud ajutise halduri tasu ja menetluskulud tuleb jätta võlausaldaja kanda. Kohtulikus menetluses on võlausaldaja tasunud kohtu määruse alusel kohtu eelarveväliste vahendite (deposiiti) arvele 25000 krooni. Tasutud summa tuleb kanda deposiidist ajutise halduritasu ja menetluskulude katteks. Puudujääv osa summas tuleb võlausaldaja tasuda ajutise halduri poolt aruandes näidatud arveldusarvele.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.