Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunikuabi Katrin Lell
Määruse tegemise aeg ja koht
16.märts 2006. a Rakvere Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-5023
Tsiviilasi
KD taotlus riigi õigusabi saamiseks, isiku esindamiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks.
Menetlustoiming
Kirjalikus menetluses taotluse läbivaatamine
Menetlusosalised ja nende
Taotleja: K D (i.k. xxxxx) asukohtxxxx
esindajad
Kohaldatud õigusnormid
Riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 2 ja 8; § 7 lg 1 p 5; § 15 lg 2 ja Lg 8; TsMS § 16 lg 2; § 475 lg 1 p 16; § 477 lg 2; § 478 lg 1 ja
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtu kaudu.
Kohtumäärus saata Kalju Dubro’le tähitult allkirja vastu. Asjaolud ja avaldaja nõue K D esitas 08.03.2006.a. Viru Maakohtule avalduse, milles taotles riigi õigusabi saamist isiku esindamiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Taotleja soovib saada riigi õigusabi seoses asjaoluga, et teda süüdimõistnud kohtunik M V on hiljuti ise süüdi mõistetud. Taotluse kohaselt on riigi õigusabi vajalik motiveeritud pettuste lahendamiseks, kuna õigusabi taotleja hingel puudub igasugunegi süü ja kohtunik V on teda alusetult 15.aastaks kinni pannud. Pettustest kriminaalasja uurimisel oli K. D koheselt kirjutanud, et mis tegi uurija N ja mida tegi V. Ja kõike seda oli kohtunik M V nõudnud uurija N.
Asjast taotlejale tulenev võimalik kasu oleks taotluse kohaselt õiguse võit, pättide paljastamine, tapjale teenitud palk ja taotleja au ning väärikuse taastamine. Kohtumääruse põhjendused ja selgitused Kohtunikuabi, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule 08.03.2006.a. esitatud riigi õigusabi taotluse, taotleja majanduslikku seisundit käsitlevad andmed ning hinnanud neid kogumis, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt Riigi õigusabi seaduse § 9 lõikele 2 ning Riigilõivuseaduse § 37 lõikele 8 tasutakse riigi õigusabi taotluse esitamise eest riigilõivu 200 krooni. Riigilõiv on tasumata. Taotlusest selgub, et K D viibib xxxxvanglas, kandes 15.aasta pikkust karistust. Tutvunud kriminaalasja nr. 1-590/2000 toimikuga selgus, et K D on kohtusüsteemi kõigis kolmes astmes nimetatud kriminaalasjas süüdi mõistetud. Riigikohus on 28.01.2004.a. K D teistmisavalduse otsustanud jätta menetlusse võtmata. Samuti on 17.03.2004.a. Riigikohus otsustanud jätta K D teistmisavalduse menetlusse võtmata. Mõlemad avaldused on Riigikohus lugenud põhjendamatuteks. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §-le 366 on teistmise aluseks; kohtuotsuse või määruse ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb teise kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, teadvalt valest eksperdiarvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumendi võltsimisest või tõendi kunstlikust loomisest; kohtuniku kuritegu, mille ta on toime pannud teistetavat kriminaalasja arutades või läbi vaadates ja mis on tuvastatud kohtuotsusega; kohtueelse menetleja ametniku või prokuröri kuritegu, mille ta on toime pannud kriminaalasja kohtueelses menetluses ja mis on tuvastatud kohtuotsusega, kui see kuritegu võis mõjustada kohtuotsust teistetavas kriminaalasjas; teistetavas kriminaalasjas kohtuotsuse või -määruse tegemisel üheks aluseks olnud teise kohtuotsuse või -määruse tühistamine, kui sellega kaasneks teistetavas kriminaalasjas õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine või süüdimõistetu olukorra kergendamine; kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis ei olnud teistetavas kriminaalasjas otsust või määrust tehes kohtul teada ja mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega tooks kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse või süüdimõistetu olukorra kergendamise; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtuotsus või -määrus teistetavas kriminaalasjas. Esitatud taotlusest ei nähtu ühtki eelpool loetletud asjaolu, millega saaks teistmisavalduse Riigikohtule esitada. Asjaolu iseenesest, et kohtunik M V on süüdi mõistetud muus asjas, ei ole aluseks K D’le riigi õigusabi osutamiseks teistmisavalduse esitamisel Riigikohtule oma kriminaalasjas. Vastavalt Riigi õigusabi seaduse § 7 lõike 1 punktile 5 ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohtunikuabi: Ärakiri õige Kohtunikuabi
/allkiri/
Katrin Lell Katrin Lell
Kohtumäärus jõustus 02.mail 2006 Viru Ringkonnakohtu määrusega. Kohtunikuabi Katrin Lell
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.