Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.märtsil 2006.a. Paide

Tsiviilasja number

2-05-20656

Tsiviilasi

Galina Litvinova hagi Gennadi Litvinovi vastu eluruumi väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest

Menetlusosalised ja nende

Hageja: Galina Litvinova, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx xxxxx Esindaja Julia Tuštšenko Kostja: Gennadi Litvinov, isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx xxxxx

esindajad

Asja läbivaatamise aeg

23.veebruar 2006.a. eelmenetluses

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada täies ulatuses. Välja nõuda Gennadi Litvinovi ebaseaduslikust valdusest eluruum aadressil xxxxxxx xxxx xxxxx . Kohtukulude jaotus Välja mõista Galina Litvinovilt riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi a/arve nr 10220034796011 või 221023778606, viitenumber 2900072369) täiendav riigilõiv 140.00 (ükssada nelikümmend) krooni. Välja mõista Gennadi Litvinovilt riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi a/arve nr 10220034800017 viitenumber 2800049696 SEB Ühispangas) asja läbivaatamise kulu 99.00 (üheksakümmend üheksa) krooni. Nõue loetakse asja läbivaatamiskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui nõue tasutakse 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest, märkides tasumisel lisaks saajale, tema arveldusarvele ja viitenumbrile selgitusse lahendi numbri, isiku kelle eest tasutakse ning nõude liigi. Selgitada, et juhul kui kostja nõuetekohaselt asja läbivaatamiskulu ei tasu, tuleb tal kanda kohtuotsuse sundtäitmisega seotud kulud. Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada kaja tagaseljaotsuse peale otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Menetluse käik Kostjale on eelmenetluses antud tähtaeg hagiavaldusele vastamiseks, kuid kostja ei ole tähtaegselt vastanud, ka ei ole ta kahel korral ilmunud eelistungile, kuigi on kohtusse ilmumise kohustusest teadlik. Kostjat on hoiatatud hagiavaldusele mittevastamise ja kohtusse mitteilmumise tagajärgedest. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 alusel loetakse sel juhul hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning kohus võib teha hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Poolte abielu lahutati 15.aprillil 1994.a. (tl 9). Pärast abielu lõppemist on hageja ostnud korteri xxxxxxx xxxx xxxxx (tl 5-7). Seega on nimetatud eluruumi näol tegemist hageja ainuomandisse kuuluva varaga. Hagiavalduse ja hageja seletuse kohaselt elab kostja nimetatud korteris juba enne ostu-müügilepingu sõlmimist. Kuigi poolte vahel kirjalikku üürilepingut ei ole, leppisid pooled kokku, et kostja tasub nimetatud korteri kasutamisest tulenevaid kulutusi, kuid kostja ei ole seda teinud. Kuna kirjalik kokkulepe eluruumi kasutamise kulude hüvitamise kohta kostja poolt puudub, on hageja nõude esitamisel tuginenud kohtu arvates põhjendatult eluruumi tasuta kasutamise lepingule, mille lõpptähtaega ei ole määratud. Seda, et poolte vahel kehtib eluruumi tasuta kasutamise leping, ei ole kostja eitanud. Ka ei ole kostja eitanud, et eluruumi kasutusele andja on nõudnud eluruumi vabastamist, seega on üles öelnud pooltevahelise lepingu. Hagiavalduse alusel on kostja oma süülise käitumisega teinud võimatuks poolte elamise ühises korteris, seades ohtu hageja elu ja tervise ning väidetu kinnituseks on esitatud Lääne Politseiprefektuuri teatis kostja suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 121 tunnustel, kus kannatanuks on hageja (tl 10). Kuna tõendamist on leidnud pooltevaheline kestvusleping, siis VÕSRakS § 9 kohaselt kuuluvad kohaldamisele VÕS sätted. VÕS § 393 lg 3 alusel võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Ka AÕS § 80 lg 1 järgi on asja omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ning sama sätte lg 2 kohaselt võib omanik nõuda asja oma valdusesse. Arvestades hageja poolt lepingu ülesütlemist on põhjendatud hageja nõue kostjalt eluruumi hageja valdusesse tagasiandmiseks ning eluruumi vabastamisest keeldumise korral kostja eluruumist väljatõstmiseks Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Hageja ei ole kostja poolelt kohtukulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu mittevaralise nõude alusel 60.00 krooni. Nõude sisust nähtub, et tegemist on lepingu lõpetamise vaidlusega, mille riigilõiv 31.detsembrini 2005.a. kehtinud Riigilõivuseaduse alusel on 200.00 krooni. TsMS § 50 lg 3 mõtte kohaselt tuleb vähemmakstud riigilõiv välja mõista hagejalt. Kostjalt kuuluvad riigituludesse aga väljamõistmisele TsMS § 54 lg 4 alusel riigi vahendite arvelt asja läbivaatamiseks tehtud kulutused – 99.00 krooni posti kättetoimetamise kulusid. Ingrid Niinemägi Kohtunik