Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.märtsil 2006.a. Paides

Tsiviilasja number

2-05-17535 (vana nr 2-264/2005)

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi hagi Kaie Kõva ja Marguse Leppiku vastu 58 433.12 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende

Hageja: Eesti Vabariik Esindaja: Urmas Tammiksaar, Advokaadibüroo Amos OÜ, Rävala pst 6, 10143 Tallinna Kostjad: 1.Kaie Kõva, isikukood xxxxxxxxxxxx, xxxxx x xxxxxxxx 2.Margus Leppik, isikukood xxxxxxxxxxxx, xxxx xxxx x xxxxxxxx Esindaja Ingrid Vinnal

esindajad

Eelistungi aeg

02.märts 2006.a.

RESOLUTSIOON

Rahuldada Eesti Vabariigi hagi. Välja mõista Kaie Kõvalt ja Margus Leppikult solidaarselt 58 433.12 (viiskümmend kaheksa tuhat nelisada kolmkümmend kolm krooni ja 12 senti) krooni, sealhulgas põhivõlg 50 903.57 krooni ja intress 7529.55 krooni, Eesti Vabariigi kasuks (Rahandusministeeriumi kaudu, a/arve 10220002255018 Eesti Ühispangas). Kohtuotsus tunnistada viivitamata täidetavaks. Kohtukulude jaotus Välja mõista Kaie Kõvalt ja Margus Leppikult solidaarselt 4000.00 (neli tuhat) krooni Eesti Vabariigi kasuks ja 1200.00 (üks tuhat kakssada) krooni õigusabikulude katteks (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu, a/arve 10220027689012 Ühispangas, viitenr 1200002250). Välja mõista Kaie Kõvalt ja Margus Leppikult solidaarselt asja läbivaatamise kulu 179.10 (ükssada seistekümmend üheksa krooni ja 10 senti) krooni riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034800017 viitenumber 2800049696).

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik Algselt oli hagiavaldus esitatud ka kostja Ervin Kõo vastu, kuid seoses kostja surmaga on hageja nõudest Ervin Kõo vastu loobunud. Kaie Kõva, samuti Margus Leppiku esindaja on hagi õigeks võtnud. TsMS 440 lg 3 kohaselt võib asjas teha eelmenetluses hagi rahuldamise otsuse. Tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused Kostja Kaie Kõva sõlmis 08.septembril 1997.a. õppelaenu saamiseks AS-ga Hoiupank õppelaenulepingu nr S000014848 (tl 8), mida täiendati 15.septembril 1998.a. lisaga 1 (tl 7). Lepingu alusel laenutas pank laenusaajale 53 000.00 krooni, mis kanti laenusaaja kontole üle viies osas: 08.septembril 1997.a. – 10 000.00 krooni; 15.septembril 1998.a. – 6500.00 krooni; 02.veebruaril 1999.a. – 6500.00 krooni; 18.septembril 1999.a. – 15 000.00 krooni ja 26.septembril 2000.a. 15 000.00 krooni (tl 9). Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenussummalt pangale intressi 5 % aastas. Tulenevalt Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse §-st 30 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist sõlmitud õppelaenulepingutele Haridusseaduse (HaS) sätteid. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagab käendusega vastavalt HaS § 361 lg-le 5 Margus Leppik ja Ervin Kõo, kellega on pangal 08.oktoobril 1997.a. sõlmitud käenduslepingud (tl 10-11). Laenusaaja eksmatrikuleeriti Tartu Meditsiinikoolist (tl 12) ning tulenevalt nimetatud asjaolust ning juhindudes HaS §-st 364 tekkis laenusaajal kohustus hakata laenusummat pangale tagasi maksma. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank tuginedes HaS § 362 lg-le 1 hagejalt riigitagatise rakendamist 50 903.57 krooni suuruses summas (tl 13-14) ning hageja tasus pangale nõutud summa (tl 15), millest tulenevalt on hagejana riigil HaS § 362 lg 2 alusel nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Haridus- ja Teadusministeerium on teavitanud 06.mail 2005.a. laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palunud tal laen 18.maiks 2005.a. tasuda (tl 16), kuid tulemusteta. Haridus- ja Teadusministeerium on pöördunud käendajate poole nõudega täita laenusaaja kohustus (tl 17-18), kuid ka käendajad ei ole oma käenduslepingut tulenevat kohustust täitnud. VÕS RakS § 11 alusel kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne 01.juulit 2002.a., enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Seega tulevad antud juhul kohaldamisele TsK sätteid. TsK § 173 alusel tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 222 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist ja tekitatud kahjude hüvitamist. TsK §-st 207 tuleneb käendaja vastutus. Seega on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on arvestanud lisaks põhivõlale ka HaS § 362 lg 3 alusel intressi 5 % aastas, mis ajavahemiku eest 26.juuli 2002.a. kuni 20.mai 2005.a. moodustab 7529.55 krooni. TsMS § 60 lg 1 alusel on hageja nõudnud kostjatelt kohtukulude tasumist. Nii on põhjendatud kostjatelt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv ning kulud õigusabi eest. Tsiviilasja menetlemisel tegi kohus riigi vahendite arvelt kulutusi protsessiosalistele kohtumaterjalide ja -kutsete kättetoimetamiseks kokku 179.10 krooni. Nimetatud kulutus on käsitletav asja läbivaatamiskuluna TsMS § 52 p 5 mõttes, milline tuleb kostjatelt riigituludesse välja mõista. Ingrid Niinemägi Kohtunik