AS-i Kohtla-Järve Soojus hagi S. V. vastu 24 936.53 krooni väljamõistmise nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
21. veebruar 2006.a
Istungist osavõtnud isikud
AS-i Kohtla-Järve Soojus (registrikood X) esindaja V. V. (isikukood X);
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista S. V.’lt (isikukood x, elukoht X) AS-i KOHTLA-JÄRVE SOOJUS (registrikood X, asukoht X) kasuks võlgnevus 24 816.53 (kakskümmend neli tuhat kaheksasada kuusteist) krooni ja 53 senti ning menetluskulud 1 850 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
08. detsembril 2004.a esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas elukohas. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Kostjale
1 (3)
2-04-1810 on välja saadetud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolust ja selle tasumata jätmise tagajärgedest. Kostja võlgnevust ei ole tasunud.
2.Hageja palus vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 26, elamuseaduse (ES) § 37, tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 välja mõista kostjalt seisuga 01.12.2004.a alusetult säästetud 24 936.53 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 750 krooni, kinnistusosakonna tõenditasu 40 krooni ja õigusabikulud 224,20 krooni.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kirjalikku vastust hagiavaldusele saadud ei ole. Hagiavaldust koos lisadega ei olnud võimalik kostjale kätte anda. Hagiavalduses toodud kostja elukoha aadressile postasutuse kaudu saadetud hagimaterjalid tagastati kohtule märkega „ei ela sellel aadressil“. Rahvastikuregistri andmetel on kostja registreeritud aadressil X. Ida Politseiprefektuuri 15.03.2005.a tõendi järgi ei õnnestunud kostja asukoha tuvastada, kuna korteri kontrollimisel aadressil X, ust keegi ei avanud.
PROTSESSIOSALISTE SELETUSED KOHTUISTUNGIL
4.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagiavalduses toodud põhjenduste juurde. Seoses kostja eelistungile ilmumata jäämisega palus esindaja hagi rahuldada tagaseljaotsusega ning palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 24 936.53 krooni ja kohtukulud 1 850 krooni, millest 1 750 krooni hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 100 krooni kohtukutsete ja kohtuotsuse avaldamise eest.
5.Kostja eelistungile ei ilmunud, ei teatanud kohtule ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse esinemisest ega palunud kohtuistungi edasi lükata. Kohtukutse on kostja isiklikult saanud kätte 16.01.2006.a.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
7.Vastavalt TsMS §410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kuna hageja arvestused ei ole selged ja kohtuistungil ei osanud hageja esindaja seletada, mis on kostja võlgnevuse suuruseks. Sellepärast jättis kohus esindaja taotlust tagaseljaotsuse tegemiseks rahuldamata ja lahendab asja sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
8.Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna 22.11.2004.a tõendi kohaselt kuulub kostjale omandiõiguse alusel kinnisasi - korteriomand asukohaga X (registriosa nr 1970) üldpinnaga 61.4 m2.
9.Võlgnevuse tõenditest nähtub, et kasutanud korteri omanikuna, ei ole kostja hageja poolt osutatud teenuste eest korrapäraselt tasunud. Seisuga 31.10.2003.a arvestas hageja kostjale soojusenergia eest 41 459.75 krooni, s.h kuni 30.09.2002.a 35 067.60 krooni aja ajavahemikul 01.07.2002.a-31.10.2003.a eest 6 392.15 krooni. Sellest kostja on tasunud 9 913.22 krooni (t.lk.
2 (3)
2-04-1810 9-13). Hageja arvestuste ning hageja esindaja seletuste kohaselt arvestuste sees on 6 730 krooni, mis on juba kohtuotsusega väljamõistetud. Seega tegelikult on kostjal tekkinud võlgnevus 24 816.53 krooni (41 459.75 - 9 913.22 - 6 730). Hageja aga nõuab kostjalt 24 936.53 krooni, mis on põhjendamata.
10.Alates 27.03.1999.a kuni 01.07.2001.a kehtinud EES §151 lg2 teisest lausest ning korteriühistuseaduse §151 lg1 teisest lausest lähtudes lisaks hooldus- või majapidamiskuludele pidi eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest. Kuni 01.07.2002.a kehtinud AÕS §26 lg1 alusel asjast kasu saamiseks õigustatud isik pidi kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. Alates 01.07.2001.a kehtima hakanud korteriomandiseaduse §13 lg1 alusel tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Nendest sätetest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma hagejale tegelikult osutatud teenuste eest.
11.Poolte vahel ei olnud sõlmitud lepingut soojusenergia tarnimise kohta. Samas antud asjaolu ei välista hagi rahuldamist. Jättes tarbitud soojusenergia eest tasumata, ilma aluseta säästis kostja hageja arvelt raha. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK §477 sätestas alusetult säästetud vara tagastamise kohustuse. Vastavalt TsK §477 lg6 kuulus tagastamisele vara, milline oli säästetud või omandatud teise isiku arvel ilma seaduse või tehingu aluseta. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud VÕS §1027 alusel peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.
12.Kuna kostja ei esitanud kirjalikku vastust hagile, ei ilmunud kohtuistungile ega teatanud kohtule istungile mitteilmumiseks seadusliku takistuse esinemisest, asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vastuväiteid hagile. Sellepärast rahuldab kohus hagi tegelikult tekkinud võlgnevuse 24 816.53 krooni ulatuses.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätestatut. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1 750 krooni ning 100 krooni kostja ajalehekuulutusega kutsumise eest, mis vastavalt TsMS § 162 lg 1 kuulub väljamõistmisele kostjalt. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid 224.20 krooni õigusabikulude ja 40 krooni kinnistusosakonna tõendi tasu tasumise kohta. Kohtuistungil nende kostjalt väljamõistmist, hageja esindaja ei taotlenud.
14.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.