Võlaõigus › Muud

ASJAOLUD

14.12.2005. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.11.2004. a ostu-müügilepingu nr 122, mille alusel hageja müüs ja kostja ostis tsementbetooni koos vastavate teenustega. Lepingu lisadena vormistati transpordi ja teenuste hinnakiri. 1(3)

Vastavalt kostja esitatud tellimusele tarnis hageja temale 22.11.2004. a kaupa, so. 74,7 m3 tsementbetooni kogumaksumusega 91 905,48 krooni. Hageja osutas kostjale samuti teenuseid (betooni kohalevedu ja betoonipumba teenus) kokku summas 16 578,52 krooni. Kauba ja teenuste vastuvõtmisel kirjutas kostja seaduslik esindaja alla kokku 15 saatelehele, millega kinnitas kauba ja teenuste vastuvõtmist vastavalt lepingu p-le 8.1, kokku summas 108 484 krooni. Pärast kauba tarnimist ja teenuste osutamist esitas hageja 26.11.2004. a kostjale tasumiseks kostja esindaja poolt allakirjutatud saatelehtede alusel koostatud kaks arvet: nr 241362 ja nr 540278, kokku summas 108 484 krooni. Lepingu p-ga 9.7 võttis kostja endale kohustuse saadud kauba ja teenuste eest tasuda 14 kalendripäeva jooksul pärast kauba kättesaamist. Nimetatud arvete tasumiseks maksis kostja kahe pangaülekandega hagejale 30.11.2004. a kokku vaid 15 904,65 krooni (11 814,90 + 4 089,75). Ülejäänud summa 92 579,35 krooni jättis kostja tasumata. Vastavalt ostu-müügilepingu p-le 9.3, kauba eest tasumisele kuuluvate või muude lepingust tulenevate maksete tasumisega viivitamise korral on ostja kohustatud tasuma viivist 0,1% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Lepingu sätte alusel pärast kostja võla maksmise lubaduse täitmata jätmist, väljastas hageja kostjale 2 arvet viiviste arvestusega: 30.04.2005. a arve nr 450024 summas 4 794 krooni – arve nr 241362 tasumisega viivitamise eest; 31.05.2005. a arve nr 650001 summas 10 079,20 krooni – arve nr 540278 tasumisega viivitamise eest. Kokku viivis summas 14 873,20 krooni. Ka need arved jättis kostja tasumata. Seega moodustab kostja võlgnevus hagejale kokku 107 452,55 krooni, millest 92 579,35 krooni – kauba ja teenuste eest ja 14 873,10 krooni viivis. Vaatamata hageja korduvatele suulistele kui ka kirjalikele pöördumistele ei ole kostja seniajani oma võlgnevust kustutanud. Kostja väljastas 05.04.2005. a hagejale võlakirja, millega kohustus kustutama võlgnevuse hiljemalt 20.04.2005. a, kuid kostja seda lubadust täitnud ei ole. Hageja esindaja esitas 28.07.2005. a ja 16.08.2005. a kostjale kaks pretensiooni, kus palus tasuda hageja pangaarvele võlgnevus 107 452,55 krooni, hoiatades, et kohustuse täitmata jätmisel pöördub hageja oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse. Need meetmed tulemusi andnud ei ole. Hageja palus vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 91 lg 3, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, lg 2, § 108, § 113 ja § 213 välja mõista kostjalt hageja kasuks 107 452,55 krooni ning kohtukulud 12 372,60 krooni, millest 7 000 krooni hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 5 372,60 krooni õigusabi eest. Ida-Viru Maakohtu 15.12.2005. a määrusega arestiti hagi tagamiseks kostja arvelduskontod Hansapangas, SEB Eesti Ühispangas, Sampo Pangas, Nordea Pangas ja Eesti Krediidipangas hagihinna 107 452,55 krooni ulatuses hageja kasuks. Hageja esindaja esitas 27.02.2006. a kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 3.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastamata. Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud, mida kinnitab oma allkirjaga. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2(3)

Kohus tutvunud hagiavaldusega, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. TMS ja TsMS rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 7 000 krooni, mis vastavalt kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kuulub väljamõistmisele kostjalt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele vastavalt TsMS § 61 hageja kasuks kohtuvälised kulud (õigusabikulud) 5 372,60 krooni. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 142 lg 2, § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega.

Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.