lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-16356/1

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 07.03.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-05-16356/1
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.03.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1324
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-05-16356

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohtu nimi

Harju Maakohus

Otsuse kuupäev

Tallinn, 07.märts 2006

Kohtukoosseis

kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi

HK hagi AS-i Antalis (likvideerimisel, registrikood 10710620, asukoht: Betooni t 6 Tallinnas) vastu hüvitiste saamiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev

09.veebruaril 2006 avalikul kohtuistungil

Istungil osalenud protsessiosalised

hageja ja hageja esindaja H.O kostja esindaja A.O

Kohtuotsuse resolutsioon Jätta hagi rahuldamata. Mõista HK ́lt välja AS Antalis (likvideerimisel) kasuks kohtukulud suuruses 20 000.00 (kakskümmend) tuhat krooni. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt töötas HK (edaspidi hageja) AS-s Antalis (likvideerimisel) (edaspidi kostja) 25.04.2001 määramata tähtajaks sõlmitud töölepingu alusel Balti regiooni ärijuhi ametikohal. Algselt töötas hageja Soomes, kuid vahetult pärast lepingu sõlmimist asus tööle Eestisse, kuna Soome äriühing andis hageja kostjale üle. Ajavahemikul 15.05.2003 – 18.02.2005 oli hageja kostja juhatuse liige. Juhatuse liikme lepingut pooled ei sõlminud. 27.06.2005 lõpetas kostja hagejaga töölepingu seoses kostja likvideerimisega. Hagejal on nimetatud töölepingu järgi õigus saada hüvitist töölepingu lõpetamisel 12 kuu keskmise palga suuruses summas ja eritasu

konkurentsi ja konfidentsiaalsuse nõude järgimise eest 12 kuu keskmise palga suuruses summas, kokku 24 kuu keskmise palga suuruses summas. Kostja tasus hagejale hüvitist ainult 2 kuu keskmise palga ulatuses. Eeltoodu alusel palus hageja kostjalt välja mõista hüvitis summas 1 386 000.00 krooni ja riigilõiv. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, seletades, et tööraamat täideti Eestis ja, et kõik töölepingu tingimused pidid jõus olema ka Eestis. Töötasu sai hageja kostjalt. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Nii kirjalike vastuväidete kui istungitel antud esindaja seletuste kohaselt ei ole pooled kunagi sõlminud lepinguid, millede sisuks oleks hageja poolt kostja kasuks töö tegemine või teenuste osutamine. Kuni likvideerimise alustamiseni oli poolte vahel äriseadustikul põhinev käsundussuhe. Pärast kostja likvideerimismenetluse alustamist jätkusid poolte vahelised suhted uuel õiguslikul alusel. Kostja kasutas hageja abi likvideerimismenetluse läbiviimisel ning käsitas taolist suhet õiguslikult 01.02.2005 alanud töösuhtena. Kostja maksis hagejale tööülesannete täitmise eest igakuiselt palka, mis võrdus tasuga, mida kostja oli varem maksnud hagejale juhatuse liikme kohustuste täitmise eest. 22.06.2005 esitas kostja hagejale töölepingu lõpetamise kirjaliku teate koos ettevalmistatud töölepingu projektiga, mis sisaldas tingimusi, mida hageja töösuhtele likvideerimise käigus tegelikult kohaldati. Hageja keeldus töölepingut allkirjastamast, suuline tööleping jäi kirjalikult vormistamata. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud töölepingut ei ole aga sõlminud kostja, kuna kostja ärinimi pole kunagi olnud Antalis OÜ ning kostja pole kunagi olnud registreeritud Soomes. Seega ei ole nimetatud tööleping kostjale siduv. Isegi kui poolte vahel olnuks sõlmitud tööleping samasugustel tingimustel nagu hagile lisatud töölepingus, lõppenuks taoline tööleping hageja valimisel kostja juhatuse liikmeks. Samuti puuduks hagejal alus nõuda kostjalt hüvitist konkurentsikeelu ja konfidentsiaalsuse nõude järgimise kohustuse täitmise eest, kuna käesoleval juhul ei soovi kostja ega saagi likvideerimise tõttu soovida hagejale panna kostja äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustust ega konkurentsipiirangut, mis laieneks töölepingu lõpetamisejärgsele perioodile. Hageja pole ka esitanud nõuet likvideerimismenetluses, kuigi oli teadlik nõuete esitamise vajadusest. Lisaks on hageja nõuded aegunud, mistõttu taotleb kostja aegumise kohaldamist. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagiavaldus rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtuistungil jäi kostja esindaja oma seisukohtade juurde ja lisas, et kui konkurentsikeelust tulenevat hüvitist ei maksta, siis ei ole töötajal ka kohustust konkurentsikeeldu järgida. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused ja hageja vande all antud seletuse ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Hageja nõue on esitatud 25.04.2001 tema poolt allkirjastatud töölepingu (t lk 9-17, 60) punktide 13.2 ja 13.3 alusel. Punkti 13.2 kohaselt makstakse töötajale lepingu lõpetamisel, välja arvatud juhul, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on töötajapoolne rikkumine, hüvitust tema 12 kuu keskmise palaga suuruses summas. Punkti 13.3 kohaselt makstakse lepingu lõppemisel või lõpetamisel töötajale lepingu punktides 11 ja 12 sätestatud konkurentsikeelu ja konfidentsiaalisuse nõude järgimise kohustuse täitmise eest eritasu summas, mis võrdub töötaja 12 kuu keskmise palgaga.
2.Kohus on seisukohal, et menetluses ei leidnud tõendamist nõude aluseks olev töölepingu siduvus kostjale. Lepingu punktist 1 nähtub üheselt, et tööandjana on selle sõlminud Antalis OÜ aadressiga

Niittyvillankuja 3, 01510 Vantaa. Poolte vahel puudub vaidlus, et sellenimeline äriühing tegutses tol ajal ja tegutseb senini ning on registreeritud Soomes Vabariigis. Ka puudub vaidlus, et tööandja esindajana lepingu allkirjastanud J.N oli tol ajal Soome äriühingu Antalis OÜ juhatuse liige. Seega nimetatud äriühingu seaduslik esindaja, kes omas õigust nimetatud äriühingu nimel töölepinguid sõlmida. Lepingus puuduvad viited, millede kohaselt oleks leping sõltumata punkti 1 sisust sõlmitud tegelikkuses Eesti äriühingu nimel. Leping sisaldab küll kokkulepet töö tegemise koha --- Tallinn, Eesti --- kohta, kuid ei sisalda punkte seotuse kohta kostjaga, s o Eestis registreeritud äriühinguga AS Antalis. Asjaolu, et sama isik oli samaaegselt ka Eestis registreeritud AS-i Antalis juhatuse liige, ei tõenda konkreetse lepingu sõlmimist nimelt Eesti äriühingu nimel. Hageja loogikat edasi arendades võiks ta samasisulise nõude esitada ka Lätis registreeritud AS-i Antalis vastu, mille juhatuse liige hr Norilo samuti samaaegselt oli. Iga eelpool nimetatud äriühing oli/on iseseisev juriidiline isik ning seda asjaolu ei muuda ka nende kuulumine keskusega Pariisis asuvasse kontserni. Ka hageja oma vande all antud seletuses ei kinnitanud nagu oleks ta lepingu sõlmimisel saanud üheselt aru, et tema tööandjaks saab Eestis registreeritud äriühing. Hageja seletuse kohaselt ei olnud töölepingu sõlmimise hetkel tema jaoks oluline, kas tööandjaks on Soome või Eesti äriühing. Küll aga oli temaga seotud kulukohaks mõeldud Soome ning tal oli otsene alluvussuhe Soome äriühingu suhtes.

2.Ka on kohus asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et tõendamist ei leidnud tööandja kohustuste üleminek lepingu sõlminud Soome äriühingult kostjale. Sellist üleminekut ei tõenda töötasu saamine kostjalt, tööraamatu täitmine kostja poolt ega kostja poolt liisitud sõiduauto kasutamise õigus, kuna vastavalt lepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) §-le 175 oli lubatud lepingust tuleneva kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt. Tõendamist leidnud asjaolude alusel saab eeldada, et Soome ja Eesti äriühingute vahel oli vastav kokkulepe teatud tööandja kohustuste täitmise kohta Eesti äriühingu poolt, mis aga ei tõenda veel kogu lepingu üleandmist Eesti äriühingule.
3.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja näol ei ole tegemist antud nõude osas kohase kostjaga ning hagi rahuldamiseks kostja vastu puudub alus.
4.Kuigi eelpool jõudis kohus järeldusele, et hagi antud kostja vastu rahuldamisele ei kuulu, esitab kohus siinkohal oma seisukoha kostja väitele, et juhul kui 25.04.2001 leping oleks olnud tõepoolest sõlmitud hageja ja kostja vahel, oleks see lõppenud seoses hageja nimetamisega kostja juhatuse liikmeks. Kohus nõustub kostja sellise seisukohaga. Kehtivas kohtupraktikas on üheselt asutud seisukohale, et äriühingu juhatuse liikme ja äriühingu vahelisi suhteid ei saa samaaegselt juhatuse liikme käsundussuhtega reguleerida ka töösuhe, kui selle sisuks on selliste tööülesannete täitmine, millised kuuluvad juhatuse liikme pädevusse, s o juhtorgani juhtimis- ja esindusülesannete täitmisele suunatud tegevus. 25.04.2001 sõlmitud lepingu punkti 3.1 kohaselt oli hageja võetud tööle Balti regiooni ärijuhi ametikohale, kuid tema põhiülesandeks oli teostada firma igapäevast juhtimist ning muid tegevusi, mis on vajalikud firma normaalseks funktsioneerimiseks. Sellest nähtub, et sisuliselt pidi ärijuht tegelema firma igapäevase juhtimisega ning seega alates tema nimetamisest juhatuse liikme kohale tuleb tema tööleping samade ülesannete täitmiseks lugeda lõppenuks poolte kokkuleppel.
5.Kohus ei nõustu kostja seisukohtadega hagi aegumise kohta, kuna need on esitatud nõude kohta, mida hageja esitanud ei ole. Hageja ei ole esitanud nõuet töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks.
6.Otsuses käsitlemata poolte seisukohad ja tõendid kohtu arvates asja õigel lahendamisel

tähtsust ei oma. Seetõttu jätab kohus need tähelepanuta.

7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuuluvad hagejalt kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 61 lg 1 p 1 alusel välja mõistmisele kostja tasu õigusabi eest. Arvestades vaidluse iseloomu, kostja esindaja poolt kohtule esitatud materjalide mahtu ja kohtus asja arutamiseks kulunud aega (30min + 1t 35min), leiab kohus, et vajalikuks ja põhjendatud õigusabi kuluks on kostjal 20 000.00 krooni.

Imbi Sidok (allkiri) kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE:

I.Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja