Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt kuulutati 15.06.2016 määrusega välja Xxxx OÜ pankrot. Hageja esitas võlausaldajana nõude Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 21.07.2016 summas 40 000 eurot. Hagejal on Xxxx OÜ (pankrotis) vastu laenu tagastamise nõue. Hageja ja Xxxx OÜ (pankrotis) sõlmisid laenulepingu 17.01.2005 summas 40 000 eurot. Hageja andis Xxxx OÜle (pankrotis) laenu kahes osas: 20.01.2005 39 939,99 eurot ja 31.01.2005 60 eurot kandes laenu laenusaaja pangakontole. Laenu tagastamise tähtaeg oli 31.12.2015. Nõue ei ole aegunud ja võlgnik tunnistab nõude olemasolu. Xxxx OÜ (pankrotis) pearaamatu väljavõte kajastab nõuet. Hageja nõudele esitas 23.09.3016 võlausaldajate üldkoosolekul vastuväite ainsana kostja. Hageja ei ole arvestanud laenult intressi ega viivist. Enne nõuete kaitsmise koosolekut kostja PankrS § 101 lg 1 kohast kirjalikku vastuväidet ei esitanud. Oma suulist vastuväidet kostja ei põhjendanud. Hageja arvates vastuväiteks õiguslikku alust ei ole, vastuväide on esitatud pahauskselt. Hageja nõue kuulub tunnustamisele II järgu nõudena. Hageja taotleb 40 000 eurose nõude tunnustamist Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu nõudena, menetluskulude jätmist kostja kanda ja nende väljamõistmist kostjalt. Menetluskuludelt taotleb hageja viivist kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastusele esitatud seisukohas märgib hageja, et tal on raskendatud saada 10 aasta tagust pangakonto väljavõtet laenu ülekandmise kohta Itaalias. Hageja esitab Xxxx OÜ (pankrotis) pangakonto väljavõtte tõendamaks laenu ülekandmise laekumist. Hagile lisatud võlgniku pearaamatu väljavõte oli tehtud 11.10.2016, mistõttu ei saa rahaühikuks olla muu kui käibel olev euro. Kõrvalnõuetest (intress ja viivis) loobumine on hageja valik, hageja teadis laenusaaja majanduslikult raskest olukorrast, ta ei pruugi ka põhinõuet täies ulatuses tagasi saada. Kuna hageja nõudeks on vaid laenu põhiosa, ei ole asjakohane kostja etteheide, et hageja ei ole esitanud tõendeid laenuintressi ja viivise arvestuse kohta. Kuna hageja kandis laenu üle pangakonto kaudu, on järelikult selline isik ka olemas ja ta oli võimeline sellist summat üle kandma. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks laenusumma ülekandmist laenusaaja kontole. Hageja esitas tõendina pearaamatu väljavõtte kahe kirjega 39 939.99 ja 60.00. Nimetatud kanded on tehtud 20.01.2005 ja 31.01.2005. Kostjale on arusaamatu, kuidas oli 2005 võimalik kajastada ettevõtte pearaamatus summasid eurodes kui sel ajal oli kehtivaks valuutaks Eesti Vabariigis kroon. Esitatud ei ole ühtegi pangakonto väljavõtet, mis tõendaks selliste summade ülekandmist Xxxx OÜ (pankrotis) arvelduskontole. Laenulepingu kohta esitatud tõendid on puudulikud ja annavad aluse kahelda laenulepingu täitmises laenuandja poolt. Ka ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit laenuintressi ja viivise arvestuse kohta – miks loobus hageja intressi ja viivisenõudest nõude esitamisel pankrotimenetluses. Esitatud pole tõendit laenuandja isiku olemasolu kohta (isikut tõendav dokument), selle kohta kas füüsiline isik on olemas ja omab võimekust väljastada sellises summas laen arendusprojekti jaoks Paljassaare 20, Tallinn arvestades, et tegu oli Itaalia kodanikuga. Rahade ülekandmise tõendamiseks ei ole ei ole pearaamat piisav tõend. Menetluskulud tuleb kostja arvates jätta hageja kanda. 20.02.2017 menetlusdokumendis on kostja avaldanud jätkuvalt seisukohta, et hageja isikusamasus ei ole tõendatud, allkirjad erinevad igas esitatud dokumendis, laenulepingust

tulenev nõue on aegunud, hageja eest on riigilõiv tasutud esindaja kontolt, mis viitab hageja poolsele tasumise piiratusele või võimatusele. Kohtuotsuse põhjendused Poolte nõusolekul lahendab kohus nõude kirjalikus menetluses (01.02.2017 määrus, lk 56). Arvestades hageja esitatud nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid ning tõendeid, kostja vastust, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 77 lg-le 6 on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses muuhulgas nõuete kaitsmine. PankrS § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Vastavalt PankrS §-le 107 võib nõude tunnustamist kohtus taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Hageja esitas võlausaldajana hagi nõude tunnustamiseks PankrS § 106 lg 1 alusel. Hagi esitamisel on hageja lähtunud PanrS §-s 107 sätestatust. Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitas hageja nõudeavalduse 40 000 euro saamiseks (lk 12-13). Nõue tuleneb 17.01.2005 sõlmitud laenulepingust (lk 14-15, tõlge lk 16-18). Hageja nõudele esitas Xxxx OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite kostja (lk 20-28). Hageja laen on kajastatud Xxxx OÜ (pankrotis) pearaamatus (lk 19) 20.01.2005 ja 31.01.2005 kannetega vastavalt 39 939,99 ja 60,00 (kursivahe 0,01), kokku 40 000,00. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt ei tekita laenu andmise/pearaamatu kannete suhtes kahtlust asjaolu, et laen on kajastatud eurodes kuigi laenu andmise ajal oli Eesti Vabariigis maksevahendiks kroon, kuivõrd pearaamatust on väljatrükk tehtud 11.10.2016, s o ajal, mil Eesti Vabariigis oli maksevahendiks euro. Hageja poolt Xxxx OÜ-le (pankrotis) laenu andmine nähtub ka Xxxx OÜ (pankrotis) konto väljavõtte (lk 46-54) esimeselt leheküljelt. Asjaolu, et hageja esitas nõude vaid põhinõude (laenu) suuruses, ei muuda hageja poolt Xxxx OÜ-le (pankrotis) laenu andmist kaheldavaks. Hageja on 03.01.2017 menetlusdokumendis põhistanud asjaolu, miks ta esitas nõude Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses vaid põhinõude suuruses. Hageja selgitus (laenusaaja raske majanduslik olukord, kahtlus saada täies ulatuses tagasi ka põhinõuet) on eluliselt usutav ja selline nõude esitamine ei ole seadusega vastuolus. Kuivõrd hageja ei esitanud nõuet, mille koosseisus oleksid intress ja viivis, ei pidanud hageja esitama intressi ja viivise arvestust. Kostja esitas hagile vastuväite ka tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole oma olemasolu tõendanud. Kohtu arvates ei põhine vastuväide seadusel. TsMS ei näe ette, et hageja peaks hagi esitamisel esitama kohtule oma olemasolu tõendamiseks isikut tõendavaid dokumente. Hagiavalduses on hageja märkinud enda kohta kõik andmed, mille märkimine on TsMS § 338 lg 1 p 1, § 363 kohaselt nõutav (sünniaeg, elukoht). Kohus leiab, et hageja olemasolu piisavaks tõendiks on ka asjaolu, et hageja on laenulepingu järgse laenu kandnud Xxxx OÜ (pankrotis) pangakontole. Hageja on selgitanud ka laenu Xxxx OÜ (pankrotis) pangakontole kandmist kahe summana: 39 939,99 ja 60,00 eurot - 60 eurot on panga teenustasu, mis arvestati maha ülekantud laenusummalt. Hageja eest riigilõivu tasumine esindaja poolt (esindaja kontolt) on TsMS kohaselt lubatav ja tsiviilkohtumenetluses laialdaselt kasutatav. See, et riigilõivu hagiavalduselt tasus hageja esindaja õigusbüroo, ei tekita ülalmärgitust tulenevalt kohtus kahtlust hageja-poolse tasumise piiratuse või võimatuse kohta. Kahtlust ei tekita ka hageja allkirja võrdlemine laenulepingul, selle lisal 1 ja volikirjal. Kohus saab allkirju võrrelda vaid nende visuaalse võrdlemisega. Kostja ei ole oma kahtluse tõendamist soovinud (asjakohane oleks olnud nt ekspertiisi tegemise taotlemine). Ka ei ole nõue aegunud. Aegumise väidet ei ole kostja põhjendanud. Arvestades, et lepingu kohaselt oli laenu tagastamise tähtajaks 31.12.2012, lepingu lisaga pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 31.12.2015 (lk 15, tõlge lk 18), siis tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1j ja §

147 lg-st 1 ei ole nõue aegunud. Nõude sissenõutavaks muutumise tähtajast ei ole möödunud kolme aastat. Kuivõrd hageja nõue on tõendatud, rahuldab kohus hagi ja tunnustab hageja nõuet Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 40 000 euro suuruses II järgu nõudena. TsMS § 132 lg 4 p 9 alusel on tsiviilasja hind 3500 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on mh esindajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja taotleb menetluskuluna (lk 42-44) riigilõivu 300 euro ning õigusabikulude 297 euro, kokku 597 euro väljamõistmist. Hageja esindaja on asjas teinud järgmised toimingud: 1) materjalidega tutvumine, lisade tõlkimise korraldamine, hagiavalduse koostamine ja lisade komplekteerimine, 1,75 h – 189 eurot (sh käibemaks 31,50 eurot); 2) kostja 05.12.2016 vastusega tutvumine, täiendavate tõendite (Xxxx OÜ kontoväljavõtted) esitamiseks päringu tegemine Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile ja hageja seisukohtade koostamine, 1 h – 108 eurot (sh käibemaks 18 eurot). Kokku on õigusabi osutatud 2,75 h vältel tunnihinnaga 90 eurot (+ käibemaks). Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega, hageja ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Lisaks taotles hageja menetluskuludelt viivise välja mõistmist seadusjärgses määras. Kostja leiab, et hageja menetluskulud ei ole tõendatud: hageja esindaja kui juriidiline isik oleks pidanud olema esitanud arved hagejale kui füüsilisele isikule. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Õige ei ole kostja vastuväide, et hagejat esindas juriidiline isik. Tulenevalt TsMS regulatsioonist saab esindajaks olla vaid füüsiline isik, mitte juriidiline isik. Ka Riigikohus on asjas 3-2-1-144-16 sedastanud, et reeglina saab kohtumenetluses esindajaks olla füüsiline isik. Arvestades hageja kohtuvälise menetluskulu suurust 297, pole kohtul kahtlust, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohus ei pea vajalikuks hagejalt täiendavate andmete nõudmist (TsMS § 176 lg 6). Hagiavalduselt tasumisele kuulunud ja tasutud riigilõivu suurus 300 eurot tuleneb riigilõivuseadusest. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 597 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks kohustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 278 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.