2-05-22236
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht
06. märts 2006. a Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-22236
Tsiviilasi
R. J. avaldus isiku surnuks tunnistamiseks
Menetlustoiming
Asja lahendamine
Menetlusosalised ja nende
AVALDAJA R. J., isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx, esindaja Maarika Kutser, Rakvere Koidula 1.
esindajad
PUUDUTATUD ISIK Tapa Vallavalitsus, 75033477, asukoht Tapa, Pikk 15, 45106.
reg.kood
Tunnistada xxxxxxxxx.a. xxxxxxxxxxxxxxx sünd. S. /Z./ J. /J./, surnuks. Lugeda isiku surmaajaks 31.12.1998.a. Määrus toimetatakse kätte avaldajale, puudutatud isikule ja avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. Määrus saata teadmiseks siseministrile ning 10 päeva jooksul määruse jõustumisest perekonnaseisuametile surmaakti koostamiseks.
Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul määruse avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.
Asjaolud
Lääne-Viru Maakohtu menetlusse saabus 14.12.2005 R. J. avaldus isiku surnuks tunnistamiseks.. Avalduse kohaselt oli ta 3-kuune, kui tema ema S. J. andis teda oma õele O. J. kasvatada. 1984.a. kolis ta koos ema ja tädiga elama Kadrina külanõukogus asuvasse xxxxxxx. Avaldajale teadaolevalt lahkus ema 1986.a. Venemaale. 1993.-1994.a. käis avaldaja tal Sankt-Peterburgis külas ja viibis seal pool aastat. Viimati nägi ta ema 1995.a., kui ema käis tal xxxxx külas. Avaldaja teadis, et tal on kopsud haiged ja juba siis köhis ema verd. Ema läks Venemaale tagasi ja rohkem temast andmeid ei ole. Ida Politseiprefektuurist sai ta teada, et ema suhtes on sisse viidud jälitustoimik, milles sisalduvate andmete kohaselt ema lahkus 1994.a. Sankt-Peterburgi ning suri seal 1996.a. Politsei andmed näitavad aga ka seda, et ametlikult ema Venemaale lahkunud ei ole, mis on tingitud ilmselt sellest, et avaldaja teada puudusid tal dokumendid. Ja see on ka põhjus, miks tema surma ei saadud Venemaal ametlikult registreerida. Seega puuduvad ema kohta andmed 1996.aastast ehk 9-10 aastat. Kuna viimaste andmete saamise kuud ei ole võimalik kindlaks teha, siis tuleks tema elusoleku kohta viimaste andmete saamise päevaks lugeda 01.01.1997 ja sellest tulenevalt tuleb tema surmaajaks lugeda 31.12.1998.a. Avalduse esitamine on põhjustatud asjaolust, et xxxxx suri avaldaja tädi O. J. ning esmajärjekorras oleks pärijaks S. J. ja seejärel avaldaja. Õiguslik põhistus Kehtiva Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg.1 p.3 kohaselt hagita asjaks on isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine. TsMS § 509 lg.1 p.2 kohaselt kohus algatab isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel, mida võib esitada isik, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi, eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasa või üleneja või alaneja sugulane. Kohtusse on avalduse esitanud surnuks tunnistatava isiku poeg, kelle õiguslik huvi põhineb pärimismenetluse läbiviimisel. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 253 lg.3 kohaselt pärast isiku surnuks tunnistamise avalduse saamist avaldab kohus kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud väljaandes teate, milles kutsub üles igaüht andma kohtule andmeid isiku kohta, kelle surnuks tunnistamist taotletakse. Kohus on vastava teate avaldanud Ametlikes Teadaannetes 14.12.2005, mille kohaselt teateid oodati 2 kuu jooksul. TsMS § 511 kohaselt isiku surnuks tunnistamise määruses märgitakse isiku eeldatav surma aeg. Surnuks tunnistamise määrus avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus toimetab isiku surnuks tunnistamise määruse kätte avaldajale ja siseministrile ja saadab määruse jõustumisest alates 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaakti koostamiseks. TsMS § 511 lg.4 kohaselt isiku surnuks tunnistamise määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui selle peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. TsMS § 512 lg.1 kohaselt määruse peale võib määruskaebuse esitada väljaandes Ametlikud Teadaannded määruse avaldamisest 30 päeva jooksul. Määrusekabuse esitamise õigus on isikul, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu.
Kohus leiab, et avaldaja ütlustega ning toimikus olevate kirjalike tõenditega on piisavalt usaldusväärselt leidnud tõendamist, et andmed S. J. elusoleku kohta puuduvad alates 1996.a. Avaldaja väitel on teada, et juba 1995.a. oli S. J. tervislik seisund halb. On ka avaldaja ütlustega tõendatud, et isikul puudusid dokumendid, mis on ilmselt põhjuseks, et ametlikult pole registreeritud tema lahkumist Eestist ja pole registreeritud ka surma Venemaal. Maakohtu tsiviilasja toimikusse väljanõutud jälitustoimiku saatekirja kohaselt on politseil andmed, et S. J. on 1996.a.surnud kopsuhaiguse tagajärjel. Keskkriminaalpolitsei rahvusvahelise kriminaalteabe büroo teate kohaselt Venemaal puuduvad andmed isiku surma kohta, mis annab eelduse järeldada, et kui isik seal viibis, siis ebaseaduslikult. Avaldaja poolt 1997.a. politseile antud seletuskirja kohaselt lahkus S. J. Venemaale umbes 1984.a., abiellus seal uuesti, tal on kaks last. Viimased andmed sai sugulaste vahendusel 1994.a. 1996.a. aga tuli avaldaja juurde tema tädi ja teatas, et sai omakorda oma õe kaudu teada, et S. on SanktPeterburgis surnud ja ka maha maetud.. Kõrvalise, erapooletu isiku andmetena on käsitletav jälitustoimikus olev J. B. seletus, mille kohaselt tema, avastanud politseis tagaotsitavate nimekirjas S. J. nime teatab, et tema teada on isik juba mitu aastat surnud. Samas toimikus on ka Lääne- Viru Maavalitsuse perekonnaseisuameti teatis, mille kohaselt rahvastikuregistriandmebaasis Z. J. kohta igasugused andmed puuduvad. Asjast puudutatud iskuna osavõtma kaasatud Tapa Vallavalitsusel puuduvad vastuväited esitatud avalduse rahuldamiseks. Avaldus on tõendatud menetlusosaliste seletustega, eespool refereeritud toimikus esinevate kirjalike tõenditega, avaldaja sünniaktiga nr. 63, mille kohaselt tema emaks on S. J. ja O. J. surmatunnistusega. TsÜS § 19 lg.1 kohaselt kohus võib teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 19 lg. 2 kohaselt, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. TsÜS § 20 lg.1 kohaselt surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatava surma aeg. TsÜS § 20 lg. 2 kohaselt, kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg.12 kohaselt hagita asjas kannab kohtukulud avaldaja. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Kohtunik Kohtumäärus jõustus 07.aprillil 2006.a Kohtunik
M. Leimann M. Leimann
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.