Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. märts 2017, Tartu
Tsiviilasja number
2-15-7150
Tsiviilasi
Andrus Lillo hagi OOO Sovetskaja Zvezda, OOO Ljanskaja Manufaktura, Olexandr Kanevskyy ja Victor Romanovi vastu nõude tunnustamiseks OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 1. märtsi 2016.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OOO Sovetskaja Zvezda, OOO Ljanskaja Manufaktura, Olexandr Kanevskyy ja Victor Romanovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant I (kostja I): OOO Sovetskaja Zvezda (Lifljandskaja tn 3, Sankt-Peterburg, Vene Föderatsioon) Apellant II (kostja II): OOO Ljanskaja Manufaktura (Lifljandskaja tn 3, Sankt-Peterburg, Vene Föderatsioon) Apellant III (kostja III): Olexandr Kanevskyy (sünd.
XXX);
Apellant IV (kostja IV): Victor Romanov (sünd. XXX) Apellantide esindaja advokaat Andrei Matvejev
Vastustaja (hageja): Andrus Lillo (isikukood: XXXX); esindaja vandeadvokaat Madis Mahlapuu
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 1. märtsi 2016. a otsus muutmata.
Jätta OOO Sovetskaja Zvezda, OOO Ljanskaja Manufaktura, Olexandr Kanevskyy ja Victor Romanovi apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud OOO Sovetskaja Zvezda, OOO Ljanskaja Manufaktura, Olexandr Kanevskyy ja Victor Romanovi kanda. Määrata kindlaks Andrus Lillo menetluskulude rahaline suurus summas 396 eurot (sh käibemaks).
4.Mõista OOO-lt Sovetskaja Zvezda välja 99 eurot Andrus Lillo kasuks menetluskulude katteks.
5.Mõista OOO-lt Ljanskaja Manufaktura välja 99 eurot Andrus Lillo kasuks menetluskulude katteks.
6.Mõista Olexandr Kanevskyy’lt välja 99 eurot Andrus Lillo kasuks menetluskulude katteks.
7.Mõista Victor Romanovilt välja 99 eurot Andrus Lillo kasuks menetluskulude katteks.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Andrus Lillo (hageja) esitas 11.05.2015 Viru Maakohtule hagiavalduse kostjate vastu nõude tunnustamiseks OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja palus tunnustada tema nõuet OÜ Chrisman pankrotimenetluses summas 62 476,92 eurot. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Viru Maakohus 23.09.2014 määrusega välja OÜ Chrisman (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri. Hageja esitas 13.10.2014 OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse, mille kohaselt hageja nõue võlgniku vastu on 62 476,92 eurot. Hageja ja võlgnik sõlmisid 03.06.2012 laenulepingu, mille kohaselt hageja andis võlgnikule laenu summas 22 000 eurot, tähtajaga kuni 31.08.2012, intressiga 7 % aastas ja viivise määraga
0,05% viivitatud summast päevas. Leping täideti 03.07.2012 (õige kuupäev on 04.07.2012, mis tuleneb konto väljavõttest, seega nõudeavalduses on vale kuupäev: 03.07.2012) pangaülekande tegemisega, mida kinnitab hageja konto väljavõte, kuid laenusaaja (võlgnik) ei ole viidatud kohustusi, sh põhivõla tagastamise kohustust, täitnud. Sellest tulenevalt moodustub nõue viidatud lepingu eest järgnevalt: põhivõla tagastamise nõue 22 000 eurot, intressid 246,44 eurot ja viivised 7986 eurot, s.o kokku 30 232,44 eurot. Täpne võlgnevuse arvestus on toodud nõudeavalduses. Hageja ja võlgnik sõlmisid 03.09.2012 teise laenulepingu, mille kohaselt andis hageja võlgnikule laenu summas 24 000 eurot, tähtajaga kuni 31.10.2012, intressiga 7 % aastas ja viivise määraga 0,05 % viivitatud summast päevas. Leping täideti 03.09.2012 pangaülekande tegemisega, mida kinnitab hageja konto väljavõte, kuid laenusaaja (võlgnik) ei ole viidatud kohustust, sh põhivõla tagastamise kohustust, täitnud ja sellest tulenevalt moodustub nõue viidatud lepingu eest järgnevalt: põhivõla tagastamise nõue 24 000 eurot, intressid 264,48 eurot ja viivised 7980 eurot, s.o kokku 32 244,48 eurot. Täpne võlgnevuse arvestus on toodud nõudeavalduses. Viidatud laenulepingutest tulenev hageja nõue võlgniku vastu on kokku seega 62 476,92 eurot. Võlgnik OÜ Chrisman (pankrotis) ei ole nõuetekohaselt täitnud tema ja hageja vahel sõlmitud ülalviidatud laenulepingutest tulenevat laenu tähtaegse tagasimaksmise kohustust. OÜ Chrisman (pankrotis) 10.04.2015 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku ja nõuete kaitsmise koosoleku protokolli kohaselt pani haldur muu hulgas kaitsmisele ka hageja kõnealuse nõude võlgniku vastu. Nimetatud nõudele esitasid vastuväite OOO Sovetskaja Zvezda (kostja I), OOO Ljanskaja Manufaktura (kostja II), Olexandr Kanevskyy (kostja III) ja Victor Romanov (kostja IV) täies ulatuses, mistõttu hageja nõue jäi OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata. Kostjate vastuväide nõudele on alusetu ning täielikult põhjendamata. Hageja leiab, et nõudele esitatud vastuväide on pelgalt formaalne ja seega põhjendamatu ning sellest tulenevalt puudub alus hageja nõude tunnustamata jätmiseks.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta hagiavaldus rahuldamata. Hageja esitas laenusummade ülekandmise tõendamiseks konto väljavõtte, kuid selle põhjal jääb ebaselgeks, kes kandis raha OÜ Chrisman kontole. Tõendatud ei ole hageja väide selle kohta, et tema kandis väljavõttes märgitud summad OÜ Chrisman kontole. Hageja ei ole esitanud nõude arvestust, selge ei ole kõrvalnõuete suuruse kujunemine. Seetõttu ei saa kostjad lugeda esitatud nõuet selgeks ega põhjendatuks. OÜ Chrisman 2013. a majandusaasta aruande kohaselt olid 31.12.2013 seisuga OÜ Chrisman laenukohustused kokku 120 569 eurot. Nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtub, et laenunõuetena käsitatavad nõuded ületavad oluliselt OÜ Chrisman 2013. a majandusaasta aruandes kajastatud laenukohustuste summat. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit oma väite kohta, et talle jäi tagastamata laen ja tasumata laenu kasutamisega seotud kõrvalkulud. OÜ Chrisman 2013. a majandusaasta aruandest tuleneb, et perioodil 31.12.2012 kuni 31.12.2013 vähenesid OÜ Chrisman laenukohustused 170 122 eurost 120 569 euroni, mis võimaldab eeldada, et hageja väide selle kohta, et tema poolt väljaantud laen jäi täiesti tagastamata, ei vasta tõele. Hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid on ebapiisavad selleks, et tuvastada väljaantud laenu summat ja muid laenu väljaandmisega ja tagastamisega seotud asjaolusid.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 1. märtsi 2016 otsusega hagi ja tunnustas Andrus Lillo nõuet OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses summas 62 476,92 eurot. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 300 eurot riigilõivu ja 858 eurot õigusabikulude hüvitamiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja OÜ Chrismani (pankrotis) vahel on sõlmitud kaks laenulepingut, mille alusel kandis hageja OÜ-le Chrisman (pankrotis) laenusumma. Tõendeid laenu tagastamise kohta esitatud ei ole. Kostjad vaidlesid nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõudele vastu, kuid vastuväiteid ei põhjendanud. Kostjate väide, nagu ei oleks hageja tõendanud lepingute alusel laenu ülekandmist OÜ-le Chrisman, ei ole põhjendatud. Hagejad on esitanud kohtule Andrus Lillo Swedbanki kontoväljavõtte (tl 9), mille kohaselt on ta kandnud OÜ-le Chrisman 04.07.2012 laenulepingu alusel 22 000 eurot ja 03.09.2012 laenulepingu alusel 24 000 eurot. Kohtuistungil veendus kostjate esindaja, et tegemist on hageja konto väljavõttega. Ka ei ole põhjendatud kostjate väide, nagu ei oleks hageja esitanud nõudesumma põhjendatud arvestust. Nõude sisu, aluse ja arvestuse esitas hageja 13.10.2014 nõudevalduses (tl 6). Laenulepingute sõlmimise põhjusi ja laenu kasutamist selgitas 19.02.2016 kohtuistungil kostja tunnistaja, tolleaegne OÜ Chrisman juhatuse liige Mikhail Malyshev. Tema ütluste kohaselt andis hageja OÜ-le Chrisman sihtotstarbelist laenu seadmete ostmiseks. Seadmed paigaldati Narva ja kostja II oli toodangu põhiline ostja ja müüja Vene turul. Tunnistaja sõnade kohaselt tootmine küll käib, kuid see ei too sisse piisavalt raha. Kostjate viidet OÜ Chrisman 2013. a majandusaasta aruandele ja väidet, nagu tõendaks vaidlusaluste laenulepingute alusel laenu tagastamist majandusaasta aruandes näidatud laenukohustuste vähenemine, ei saa käsitleda laenusumma tagastamise tõendina.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostjad OOO Sovetskaja Zvezda, OOO Ljanskaja Manufaktura, Olexandr Kanevskyy ja Victor Romanov (apellandid) esitasid Viru Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata. Apellantide ja hageja vahel puudub praeguses menetlusstaadiumis vaidlus selles, et hageja andis OÜ-le Chrisman laenu, kuid viidates OÜ Chrisman 2013. a majandusaasta aruande andmetele leidsid apellandid, et lähtudes majandusaasta aruande andmetest ei ole välistatud, et hageja sai laenu osaliselt tagasi. OÜ Chrisman 2013.a. majandusaasta aruanne kajastab, et seisuga 31.12.2013 olid OÜ Chrisman laenukohustused kokku 120 569 eurot. Apellandid esitasid kohtule dokumendid OÜ Chrisman pankrotitoimikust. Kuna pankrotiavalduse ja majandusaasta aruande andmed erinevad omavahel, tegid apellandid sellest järelduse, et laen võidi osaliselt või täies mahus hagejale tagastada. Seega tulnuks kontrollida OÜ Chrisman pangakontode operatsioone, mida aga tehtud ei ole. Apellandid esitasid oma etteheidete tõendamiseks ka 04.09.2014 ajutise pankrotihalduri aruande, milles puuduvad igasugused viited sellele, et OÜ-l Chrisman olid pankroti väljakuulutamise päeva seisuga laenukohustused hageja ees. Pankrotihalduri aruandest tuleneb, et hageja nõuded ei olnud kajastatud 2013. a majandusaasta aruandes. OÜ Chrisman juhatuse liige Mihhail Malyshev ei suutnud ärakuulamisel selgelt kirjeldada laenu andmise asjaolusid. Mihhail
Malyshevi selgituse kohaselt on kõik OÜ Chrisman poolt saadud laenud kajastatud raamatupidamises, kuid nagu eelpool viidatud, puuduvad OÜ Chrisman raamatupidamises andmed hageja laenu kohta. Eelviidatud faktilised asjaolud annavad alust eeldada, et laen oli OÜ Chrisman pankroti väljakuulutamise päevaks hagejale tagastatud. Sellest lähtudes on apellandid seisukohal, et hageja nõue ei ole tõendatud.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt on apellatsioonkaebuse alus ebaselge. Apellandid kordavad vaid oma esimeses kohtuastmes esitatud seisukohti, millele maakohus on oma lahendis ka seisukohad andnud. Samas ei ole apellandid ka täpsustanud, kuidas ei ole maakohus kõiki tõendeid arvestanud ning kuidas oleks see kaasa toonud vale kohtuotsuse tegemise maakohtu poolt. Kaevatav otsus on seaduslik ja põhjendatud. Paljasõnaline ning oletuslik on apellantide viide, mille kohaselt „apellandid viidates OÜ Chrisman 2013. a majandusaasta aruande andmetele, leidsid et lähtudes majandusaasta aruande andmetest ei ole välistatud, et hageja sai laenu osaliselt tagasi“. Tegemist on ilmselgelt oletusliku väitega, mis ei vasta ka tegelikkusele. Apellandid ei ole oma oletuslikku väidet millegagi tõendanud. Vastustaja märgib, et OÜ Chrisman aastaaruanne kajastab vaid üldisi andmeid ning selle põhjal ei ole võimalik väita, et vaidlusalune konkreetne laen oli vastustajale tagastatud. Lisaks katab OÜ Chrismani aastaaruandes kajastatud lühi- ja pikaajaliste laenukohustuste maht kordades vastustajale antud laenu. Maakohus on õigesti märkinud, et laenulepingute sõlmimise ja nende alusel võlgnikule laenu väljamaksmise üle vaidlust ei ole, samas ei ole esitatud tõendeid laenu tagastamise kohta. Eeltooduga on nõustunud ka apellandid oma apellatsioonkaebuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga tõenditele ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.
7.Apellatsioonimenetluses ei vaidlusta kostjad (apellandid) laenusuhte tekkimist hageja ja pankrotivõlgniku vahel (2012. a sõlmitud kaks laenulepingut, mille alusel hageja kandis võlgnikule üle kokku 46 000 eurot). Samuti ei ole vaidlustatud nõude arvestust, sh kõrvalnõuete kujunemist. Sisuliselt tuginevad apellandid üksnes väitele, et ehkki võlasuhe 2012. aastal tekkis, siis 2013. aasta jooksul tagastati laen hagejale ning sellega seoses võlasuhe lõppes (VÕS § 186 p 1). Seejuures ei ole apellandid siiski esitanud kindlat väidet, et võlasuhe on täies ulatuses lõppenud, vaid on üksnes oletanud, et „ei ole välistatud, et laen võidi 2013. aastal hagejale täies ulatuses või osaliselt tagastada.“ TsMS § 230 lg 1 kohaselt tuleb kostjatel tõendada oma väidet, mille kohaselt laen tagastati hagejale täielikult või osaliselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjad ei ole seda asjaolu tõendanud.
Kostjad on tuginenud võlgniku 2013. a majandusaasta aruandele, millest nähtub, et võlgniku laenukohustused vähenesid majandusaasta jooksul 170 122 eurolt 120 569 euroni, kuid see asjaolu ei ole piisav tuvastamaks, missugused konkreetsed laenukohustused täideti ning kas see hõlmas mingis osas ka hagejalt saadud laenu.
8.Maakohtule ei ole alust ette heita menetlusnormide rikkumist tõendite kogumisel ja hindamisel. Asja materjalidest nähtub, et 28.01.2016. a maakohtu istungil avaldasid kostjad soovi tutvuda võlgniku kontoväljavõtetega, kohus andis kostjatele tähtaja pöörduda kontoväljavõtetega tutvumiseks pankrotihalduri poole. Seejärel esitasid kostjad maakohtule mitmesuguseid pankrotimenetlusega seotud dokumente, sh ajutise halduri/pankrotihalduri aruanded ja majandusaasta aruanded. Aruannetest nähtub, et võlgnikul olid arveldusarved AS Citadele Banka Eesti filiaalis ja Swedbank AS-is, kuid pangakontode väljavõtteid kohtule ei esitatud. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjad oleksid pöördunud pankrotihalduri poole teabe saamiseks konkreetselt võlgniku pangakontodelt 2013. aasta jooksul teostatud väljamaksete kohta. Maakohtu 19.02.2016. a protokollist nähtub, et pooltel ei olnud täiendavaid menetluslikke taotlusi, nad nõustusid eelmenetluse lõpetamisega. Kostjad ei taotlenud ka kohtu kaasabi võlgniku pangakontode 2013. aasta väljavõtete saamiseks (TsMS § 236 lg 2). Asjaolu, et 2013.a majandusaasta aruandes kajastatud laenukohustuste summa ei kattu pankrotimenetluses esitatud nõuete summaga, ei anna alust tuvastamaks, et hageja nõue on võlgniku poolt enne pankrotimenetluse algust täidetud. Hageja nõude puudumist ei tõenda ka see, et võlgniku juhatuse liige ei suutnud kirjeldada laenu andmise asjaolusid ning et võlgniku raamatupidamises puudusid andmed hagejalt saadud laenu kohta. Eeltoodust lähtudes on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et kostjad ei ole tõendanud oma oletuslikku väidet, mille kohaselt on hagejale tema poolt antud laen osaliselt või täielikult tagastatud ning võlasuhe sellest tulenevalt kas osaliselt või täielikult lõppenud. Seega on hagi õigesti rahuldatud ning maakohtu otsuse muutmiseks puudub alus.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel apellantide kanda. Vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid õigusabile summas 396 eurot (sh käibemaks). Vastustaja lepinguline esindaja osutas vastustajale õigusabi 3 töötunni ulatuses, töötunni hinnaga 110 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et vastustaja menetluskulude suurus on kooskõlas tsiviilasja keerukuse ja mahuga, mistõttu kuulub vastustaja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamisele summas 396 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole vastustaja taotlus mõista menetluskulud apellantidelt vastustaja kasuks välja solidaarselt. Kostjatel puudub asjas solidaarne vastutus, vastuväite esitamine võlgniku pankrotimenetluses ei ole seotud teiste isikute poolt võimalike vastuväidete esitamisega. TsMS § 165 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud apellantidelt välja mõista võrdsetes osades, s.o igalt apellandilt (kostjalt) à 99 eurot.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.