lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-15591/1

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 03.03.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number
2-05-15591/1
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.03.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1227
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.märts 2006.a Paide

Tsiviilasja number

2-05-15591

Tsiviilasi

OÜ Soveska hagi Vello Lepp’ vastu 12 928.20 krooni nõudes Hageja: OÜ Soveska, registrikood 10453079, asukoht Jõe 3 Tallinn Hageja esindaja: Raido Reinsalu volikirja alusel

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamise aeg

Kostja: Vello Lepp, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxxxxxx xxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx 15.veebruaril 2006.a avalikul kohtuistungil Paides

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Vello Lepp’alt OÜ Soveska kasuks 12 928.20 (kaksteist tuhat üheksasada kakskümmend kaheksa krooni ja 20 senti) krooni võlgnevust.

KOHTUKULUDE JAOTUS

1.Välja mõista Vello Lepp’alt
1.1.OÜ Soveska kasuks 1250.00 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigilõivu;
1.2.riigituludesse 82.40 (kaheksakümmend kaks krooni ja 40 senti) krooni läbivaatamiskulusid.

asja

Anda Vello Lepp’ale aega asja läbivaatamiskulude vabatahtlikuks tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeerium, a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049696, selgitusse märkida „Paide kohtumaja, kohtuotsus nr 2-05-15591, Asja läbivaatamiskulu“) 30 päeva arvates käesoleva määruse jõustumisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

Välja mõista Vello Lepp’alt OÜ Soveska kasuks 4620.60 krooni võlgnevust ja 4620.60 krooni viivist.

HAGI ASJAOLUD

29.04.1998.a sõlmisid Jäneda EKK, kes vastavalt hageja põhikirja punktile 1.4 on hageja õiguseellane, ja kostja lepingu, mille punktide 2.1.1. ja 2.1.2 alusel kohustus hageja müüma kostjale külma vett ja osutama kanalisatsiooni- ning prügiveoteenust. Ajavahemikus märts 1999.a kuni veebruar 2005.a esitas kostjale igakuiselt arved osutatud teenuste ja müüdud hüvede eest kokku summas 4620.60 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga kostja nimetatud arveid hagejale tasunud ei ole. Võlgnevuse põhisummalt on hageja arvestanud kostjale viiviseid kokku 6294.15 krooni. Hageja on viiviseid arvestanud möödunud kuul saadud teenuste ja ostetud hüvede eest alates järgneva kuu 25-ndast kuupäevast, võtnud arvestuse tegemisel aasta pikkuseks 360 päeva ning viivise määraks 0,15% tasumata summalt päevas. Arvestades hea usu põhimõtet ning viivise olemust ei nõua hageja kostjalt viiviseid mitte täies ulatuses, vaid ainult põhivõlgnevuse ulatuses, st summas 4620.60 krooni. 08.04.1999.a sõlmisid pooled kokkuleppe Lepingu alusel kuni 01.03.1999.a tekkinud võlgnevuse tasumiseks summas 875.20 krooni, millest 734.80 krooni moodustas põhivõlgnevus ja 140.40 krooni võlgnevuse põhiosalt arvestatud viivis. Kostja seda kokkulepet täitnud ei ole. 29.07.2002.a sõlmisid pooled kokkuleppe perioodil veebruar 2000 kuni juuni 2002.a Lepingu alusel tekkinud võlgnevuse tasumiseks summas 2811.80 krooni, millest 1078.60 krooni moodustas põhivõlgnevus ja 1733.20 krooni võlgnevuse põhiosalt arvestatud viivis. Ka seda kokkulepet kostja täitnud ei ole. Hageja esindaja Lindorff Eesti AS on saatnud kostjale 29.11.2003.a kuni 17.02.2005.a kokku 6 tasumise kohustust meeldetuletavat kirja, kuid kostja neile reageerinud

Tsiviilasi nr 2-05-15591

ei ole. Võlgnevuse sissenõudmine telefoni teel ei ole õnnestunud.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostjale on hagimaterjalid isiklikult ja kohtukutse nii isiklikult kui avalikult kättetoimetatud (tl 20,71). Kohtu määratud tähtpäevaks kostja hagile ei vastanud. Kostja ei esitanud hagile vastuväiteid ka hilisemas kohtumenetluses.

KOHTU PÕHJENDUSED

1.TsMS § 408 p 1 kohaselt kui kumbki pool ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt. Pooled ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Hageja esindaja esitas kohtule enne kohtuistungit kirjaliku taotluse lahendada asi kohtuistungil TsMS § 408 p 1 alusel sisuliselt ilma hageja esindaja kohalolekuta.
2.Võlaõigusseaduse (VÕS) 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama põhimõte sisaldus ka kestvuslepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg-s 1. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Tõendatud on, et 29.04.1998.a sõlmisid Jäneda EKK ja Vello Lepp lepingu külma vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks (edaspidi Leping) (tl 7-8). Hageja põhikirja p 1.4. kohaselt on hageja Jäneda EKK õigusjärglane ja seda ka lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste osas (tl 13-14). Lepingus ( p 2.1.1. ja 2.1.2.) leppisid pooled kokku, et hageja müüb ja kostja ostab aastaringselt külma vett ja kanalisatsiooniteenuseid ning prügiveo vahendusteenust. Lepingu p-des 3.1. ja 3.1.2. leppisid pooled kokku, et kostja tasub talle müüdud külma vee ja kanalisatsiooniteenuste ning vahendatud prügiveoteenuse eest tariifide alusel, millised on kehtestanud hageja õiguseellane ja kinnitanud Lehtse Vallavalitsus ning et tasumine toimub möödunud kuul saadud teenuste eest järgneva kuu 25.kuupäevaks. Hagi asjaolude ja asjas uuritud „Võla kujunemise käigu“ kohaselt, mida kostja vaidlustanud ei ole, esitas hageja ajavahemikus märts 1999.a kuni veebruar 2005.a kostjale iga kuu arved müüdud külma vee ja kanalisatsiooniteenuste ning vahendatud prügiveoteenuse eest tasumiseks. Kostja arveid ei tasunud. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja vaidlusalusel perioodil müüdud/vahendatud teenuste eest hagejale tasunud. Kostjal on Lepingu alusel hagejale tasumata eelmärgitud perioodi eest kokku 4620.60 krooni. Eelmärgitud summa ei hõlma kostja võlgnevusi perioodi eest enne 01.03.1999.a ja ajavahemiku 01.02.2000.a kuni 30.06.2002.a eest, kuna võlgnevuste tasumiseks on pooled sõlminud eraldi kokkulepped. Kohus on seisukohal, et kostja on rikkunud oma lepingulist raha maksmise kohustust, milline asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt selle kohustuse täitmist. Hageja nõue tasumata 4620.60 krooni saamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
3.VÕS §-de 113 lg 1 ja 94 lg 1 koosmõju kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda ka lepingus kokku lepitud intressimääras. Lepingu p-s 3.1.3. leppisid pooled kokku, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist 0,15% iga maksetähtaja ületanud päeva eest. Kohus otsuse punktis 2 tuvastas, et kostja ei tasunud tähtaegselt talle ajavahemikus märts 1999.a kuni veebruar 2005.a Lepingu alusel müüdud/vahendatud teenuste eest, st viivitas lepingulise rahalise kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist ja seda lepingus kokkulepitud määras. Hageja on arvestanud kostjale viivist 6294.15 krooni. Samas on hageja otsustanud nõuda kostjalt viivist mitte täies ulatuses, vaid ainult põhivõla (4620.60) ulatuses. Hageja on õigustatud valima, millises ulatuses ta viivist nõuab. Viivise määra ja arvestuslikku õigsust kostja vaidlustanud ei ole. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
4.Enne 01.07.2002.a kehtinud TsK § 173 lg 1 mõtte kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Tõendatud on, et 08.04.1999.a sõlmisid pooled kirjaliku kokkuleppe Lepingu alusel enne 01.03.1999.a tekkinud põhivõla ja viivise tasumiseks summas 875.20 krooni maksegraafiku alusel (tl 10). Seda kokkulepet kostja täitnud ei ole. Tõendatud on, et 29.07.2002.a sõlmisid pooled kokkuleppe Lepingu alusel ajavahemikus 01.02.2000.a kuni 30.06.2002.a tekkinud põhivõla ja viivise tasumiseks summas 2811.80 krooni maksegraafiku alusel (tl 11). Ka seda kokkulepet kostja täitnud ei ole. Seega ei ole kostja täitnud endale lepinguga võetud kohustusi ja seda vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele. Hageja on VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel õigustatud nõudma kostjalt võetud rahaliste kohustuste täitmist. 2 (2)

Tsiviilasi nr 2-05-15591

5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Käesoleva tsiviilasja menetlust alustati enne 01.01.2006.a. Seega tuleb menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldada kuni 01.jaanuarini 2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt mõistetakse hagi rahuldamise korral hageja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud välja kostjalt. Hageja tasus 1050 krooni riigilõivu hagiavalduse esitamisel, lisaks 200 krooni riigilõivu menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest (tl 18,55). Vajadus teha sellises ulatuses kulutusi riigilõivu tasumiseks tuleneb seadusest. Sellest tulenevalt on hageja kulutus riigilõivule vajalik ja põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
6.Tsiviilasja menetlemisel tegi kohus riigi vahendite arvelt 82.40 krooni kulutusi menetlusdokumentide kättetoimetamiseks. Tegemist on asja läbivaatamiskuluna enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 52 p 5 mõttes, milline tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista.

Sirje Lahesoo Kohtunik

3 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja