Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD

Menetluse käik ja poolte taotlused 02.03.2006.a. toimunud kohtuistungil loobub hageja kõigist nõuetest kostjate A.H. ja V.K. vastu ja palub lõpetada nende kostjate suhtes algatatud asja menetlus. Hageja avaldab, et ära kuulanud kostjate esindaja (riigi kulul adv. O.P.) kohtukõne teesid ning kohtu selgitused nõude aegumise normatiivse regulatsiooni ja õigusliku tagajärje kohta, soovib ta loobuda oma nõudest laenusuhtes käendajatest kostjate vastu. Hageja kinnitab, et tema varasem esindaja ei olnud talle selgitanud vastavat õiguslikku regulatsiooni, mistõttu ei saanud ta sellekohast hinnangut anda enne hagi esitamist ega asja menetluse kestel. Hageja palub kohtul loobumine vastu võtta ja lõpetada asja menetlus nende kostjate vastu. 02.03.2006.a. toimunud kohtuistungil selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat, samuti nõudevastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Kohtuistungil esitavad pooled (hageja I.R. ja kostja E.-P.T. esindaja riigi kulul adv. H.K.) kohtule taotluse vaidluse lahendamiseks kompromissiga. Kostja esindaja avaldab, et kostja võtab hagi õigeks ja tunnistab hageja võlanõuet summas 36 625 krooni ja kohtukulude (riigilõiv) nõuet summas 4 000 krooni ning kostja on need summad nõus hagejale tasuma igakuuliste, 1000 krooni suuruste, osamaksetena alates

15.03.2006.a.. Hageja aktsepteerib kostja poolt pakutud tingimusi ning omalt poolt täiendava tingimusena soovib kokkuleppe täitmise tagamiseks viivise seadmist. Kohus selgitab pooltele kokkuleppe kinnitamise ja sellel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kokkuleppe sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Hagist loobumine ja asja menetluse lõpetamine kostjate A.H. ja V.K. suhtes “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg,.1 p.3 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus on hagejale selgitanud laenusuhtes käendajate vastutuse piiranguid ning õiguslikku regulatsiooni nõude aegumise ja selle õiguslike tagajärgede osas. Hageja on järeldushinnanguna otsustanud nende kostjate vastu oma nõuetest loobuda, kinnitades et tema varasem esindaja ei olnud talle selgitanud vastavat õiguslikku regulatsiooni, mistõttu ei saanud ta sellekohast hinnangut anda enne hagi esitamist ega asja menetluse kestel. Kohus leiab, et hageja on oma varasema esindaja poolt viidud eksitusse nõuete kohtuliku kaitse teel realiseerimise võimalikkuse osas, mistõttu aktsepteerib hageja taotlust hagist loobumiseks laenusuhtes kostjatest käendajate suhtes. Seega tuleb loobumine vastu võtta ja menetlus kostjate A.H. ja V.K. suhtes lõpetada. Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Asja menetluses on kostja E.-P.T. hagi osaliselt tunnistanud, esitades tõendid tema poolt laenusumma osalise tasumise kohta enne hagi esitamist. Samas tunnistab kostja hageja nõuet 36 625 krooni suuruses summas, kuid viitega enda halvale tervislikule seisundile ja piiratud materiaalsetele võimalustele taotlenud võlgnevuse ositi tasumise võimaluse andmist pikema perioodi vältel /tl.41-42/. Samuti on kostja avaldanud soovi ja tahet vaidluse kokkuleppeliseks lahendamiseks. Kostja esindaja riigi kulul on kohtuistungil hagi 36 625 krooni ulatuses õigeks võtnud ja aktsepteerinud hageja poolt pakutavaid kompromissi tingimusi. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks

lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. TsMS §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus on kohtuistungil selgitanud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi; enda teadlikkust eelnimetatust, on pooled kinnitanud ka sellekohase allkirjaga kohtuistungi protokollis. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada.

A.Kaldma kohtunik 02.03.2006.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.