Tsiviilasi nr.2-06-806
(tagaseljaotsus)
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.märts 2006.a.; Valga Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-806
Tsiviilasi
X hagi D.O. vastu lepingujärgse võlgnevuse, summas 4 566.65 krooni, väljamõistmise nõudes. Hageja : X Hageja volitatud esindaja : Raido Reinsalu (Lindorff Eesti AS; asukoht : Hobujaama tn.4, Tallinn; 10151) /tl.20/ Kostja : D.O. Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.13,6 ja §113 ning TsMS §162, §173, §175, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas:
Rahuldada X hagi D.O. vastu täies ulatuses. Välja mõista D.O.’lt liitumis- ja ostu-müügilepingujärgne võlgnevus summas kaks tuhat kakssada kaheksakümmend üheksa (2 289) krooni 90 senti ja viivis summas kaks tuhat kakssada seitsekümmend kuus (2
276) krooni 75 senti ning menetluskuludena riigilõiv summas nelisada kakskümmend (420) krooni ja esindajakulu summas kakssada kakskümmend kaheksa (228) krooni 30 senti; X kasuks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (01.03.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 12.12.2003.a. sõlmiti poolte vahel liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust ning samasel kuupäeval sõlmitud ostu-müügilepinguga müüs hageja kostjale mobiiltelefoni Nokia 1100. Lepingute tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale saadud kauba ja tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning liitumislepingu lahutamatuks lisaks oleva X teenuste kasutamise üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja kinnitab, et kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved kogumahus 2 289.90 krooni, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis lepingu rikkumise (maksekohustuste täitmata jätmise) eest seisuga 23.12.2005.a. summas 2 276.75 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 420 krooni ja esindajakulu summas 228.30 krooni. Menetluse käik 17.01.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.27-28/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.5,6,7-9/ on tõendatud, et 12.12.2003.a. sõlmiti poolte vahel liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust ning samasel kuupäeval sõlmitud ostu-müügilepinguga müüs hageja kostjale mobiiltelefoni Nokia 1100. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul teenuse osutamine) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 3.2.2. /tl.16/ kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Mobiiltelefoni ostu-müügilepingu punkt 5.3. kohaselt kohustus kostja vara ostuhinna tasuma hagejale maksegraafiku alusel 12 kuu jooksul /tl.8-9/. Asja materjalidega /tl.10-12/ on tõendatud, et kostja pole hageja poolt esitatud arveid tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud. VÕS §101 lg.1 p.1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Asja materjalidega /tl.10-12/ on tõendatud, et kostja pole hageja poolt esitatud arveid tasunud. Seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist ja kostjalt lepingujärgsete võlgnevuste väljamõistmist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 5.13. /tl.18/ ja ostu-müügilepingu punktiga 5.4., on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast saades viivise suuruseks seisuga 23.12.2005.a. 2 276.75 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tarbitud telekommunikatsiooniteenuste ja kauba eest võlguolev summa 2 289.90 krooni ja viivis summas 2 276.75 krooni. Menetluskulud
TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 420 krooni /tl.25/ ja esindajakulu summas 228.30 krooni, väljamõistmist. TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning §175 lg.1 sätestab kohtu õiguse välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetlusosalise esindaja või nõustaja kulud. Seega tuleb kostjalt kohtukuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 420 krooni ja kohtuväliste kuludena esindajakulu summas 228.30 krooni. Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega nõudnud muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
A.Kaldma kohtunik 01.03.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.