Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heino-Vello Pihlak
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-05-1688
Tsiviilasi
46 889.92 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS Hansapank, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, 15040 Esindaja AS Hansa Liising Eesti jurist Veiko Vahimets, Liivalaia 8 Tallinn, 15039 Kostja: Märt Saarna, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxxxx, xxxxxxxx
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
Välja mõista Märt Saarnalt ASi Hansapank kasuks 7000 (seitse tuhati) krooni võla katteks, intressi katteks 838.53 (kaheksasada kolmkümmend kaheksa kr 53 s) ja viivise katteks 1000 (üks tuhat) ning kohtukuluna riigilõivu katteks 650 (kuussada viiskümmend) krooni. Kohtukulude jaotus Välja mõista Märt Saarnalt asja läbivaatamiskuluna 54.30 (viiskümmend neli kr ja 30 s) krooni riigieelarvetuludesse (Rahandusministeeriumi 102200034800017, viitenumber 2800049696). Anda aega kohtukulude vabatahtlikuks tasumiseks 30 päeva kohtuotsuse kättesaamisest arvates. Tasumisel näidata otsuse number ja mille eest tasutakse. Selgitada, et juhul kui ettenähtud tähtaja jooksul kohtukulusid vabatahtlikult ei hüvita, tuleb kanda kohtuotsuse täitmisega seotud kulud. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse kättesaamisest.
Hagi nõue ja asjaolud 19.09.1997.a sõlmisid pooled arvelduskrediidilepingu, mille alusel andis AS Eesti Hoiupank kostja kasutusse 7000 krooni. Pankade ühendamisega on hoiupanga varad üle läinud hagejale. Lepingu järgi on intressimäär 15 % aastas tasumisega iga kuu. Viivise määr lepingus on 0,5 %. Võlaõigusseaduse (VÕS) alusel 0,025 %. Võlg koosneb põhivõlast 7000 krooni, intressist 138.18 krooni ja põhiosa viivisest 39051.39 krooni ning intressi viivisest 700.35 krooni. Hageja taolteb TsK §-de 173 lg 1; 174 ja 191 lg 1 ning lg 1 p 6 alusel välja mõista märgitud võlgnevus ja kohtukulud. Menetluse käik Kostja on tunnistanud võlgnevust kirjaliku vastusega. Kohtuistungil kostja tunnistab samuti võlga, seletades, et jäädes tööta ei suutnud enam maksta. Tema majanduslik ja rahaline olukord ei ole muutunud ja on jätkuvalt töökohata. Abi on saamas peale töötuks registreerimist ja väljaõppe saamist. Momendil rahalised sissetulekud piirduvad töötu abirahaga. Mõistes, et võlg tuleb tasuda, palub vähendada viivist, et rahaline koormus oleks väiksem. Seoses kostja poolt hagi õigeksvõtuga kohtuistungil ja tema tahtega asja sisuline läbivaatamine läbi viia ilma hageja esindajata lahendab kohus hagi sisuliselt. Hageja esindaja on kohtukutse kätte saanud 16. jaanuaril 2006.a, mille kohta on ametniku allkiri. Kohtule ei ole teatatud põhjust ega taotletud istungi edasilükkamist. Kohus lähtus istungil TsMS §-st 409, mis käsitleb hageja puudumist kohtuistungilt, ja kostja taotlusel lahendab asja sisuliselt. Tagaseljaotsust, nagu hageja on soovinud hagiavalduses, ei olnud võimalik teha, kuna kostja vastas eelmenetluse teatele eelmisel aastal kehtinud tsiviilmenetluse seadustiku ajal ja kohus oli määranud kohtuistungi vastusest tulenevalt. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Tuginedes dokumentaalsetele tõenditele leiab kohus, et hagi on seaduslik ja õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostja on tunnistanud võla suurust. Viivise suurust on palunud vähendada. Vastavalt TsMS §-le 444 lg 1 võib kostja õigeksvõtul korral põhjendavas osa märkida üksnes õiguslik põhjendus. Asjas on esitatud arvelduskrediidi leping nr JO 5997, lepingul sooritatud operatsioonide loetelu ja panga kirjad kostjale alates 1999.aastast võla meeldetuletuse, arvestuse ja suuruse kohta kasvavas suuruses. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele põhivõla ja intressi osas täies ulatuses. Põhiosa viivis on kohtu hinnangul suur ja ülejõu käiv kostjale tema majanduslikku ja rahalist olukorda arvestades. Lähtudes TsK §-st 194 leiab kohus, et viivist vähendamise taotlus on põhjendatud ja viivist tuleb vähendada. Kohtukulud tuleb jätta kostja kanda. Alates 01.07.2002.a reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustusi võlaõigusseadus (VÕS), mille § 100 sätestab kohustuse rikkumise, milles kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ning § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, kui võlgnik on rikkunud kohustust. ja 397 annavad
hagejale õiguse nõuda intressi tasumist lepingus ettenähtud määras ning § 113 ja 415 nõuda viivist. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 ja 11 sätestavad, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01. juulit 2002.a kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kohaldamisele kuuluvad tsiviilkoodeksi (TsK) sätted. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingu sätetele. TsK § 174 sätestab kohustise täitmisest ühepoolse keeldumise lubamatuse. Hageja on oma kohustuse täitnud, kuid kostja ei ole siiani endale võetud kohustust täitnud. Hageja püüdlused asja kohtuväliseks lahendamiseks ei ole andnud tulemust. TsK § 231 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlgnik kohustatud maksma viivist 3% aastas viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teist protsendimäära. Käesolevas asjas on lepingu kohaselt viivise määr 0,5% tasumata summalt päevas. TsK § 194 lg 1 alusel on õigustatud viivise vähendamine, kui viivis on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega. Arvestatud ja nõutav viivis on igal juhul ülemäära suur. Samas ei ole hageja põhjendanud kahjude tekkimist ega seda, miks ta aastaid piirdus kirjavahetusega ja midagi rohkemat ette ei ole võtnud. Sama paragrahvi järgi tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, kohustisest osavõtvate kodanike varalist olukorda, mitte ainult varalist, vaid ka igasugust muud tähelepanuväärivat kreeditori huvi. Kohus leiab, et kostjal tuleb hagejale viivist maksta arvestades, et leping on täitmata. Kuna kostja on kohtule selgitanud, kuidas ta muutus rahatuks ja tema rahaline olukord ei ole siiani taastunud, siis on põhjendatud varalise olukorra arvestamine ja viivise tunduv vähendamine. Uue tsiviilmenetluse seadustiku (TsMS) ja täitevmenetluse seaduse rakendusseaduse § 3 järgi lahendatakse menetluskulud senini kehtinud korras. TsMS 60 lg 1 alusel kohus mõistab välja poolele, kelle kasuks on otsus tehtud, kohtukulud võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Tsiviilasja menetlemisel tegi kohus veel riigivahendite arvelt kulutusi hagimaterjali kättetoimetamiseks 54.30 krooni. Nimetatud kulutus on käsitletav asja läbivaatamiskuluna, milline tuleb riigituludesse sisse nõuda. Kostjalt kuulub välja mõistmisele osaliselt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Otsuse tegemisel juhindub kohus TsMS §-dest 409 lg 1 p 3; 438; 442; 453 lg 2; 632 lg 1 ning TsK §-dest 173, 174 ja 194.
Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.