Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis) esitas kohtule hagiavalduse I.A vastu nõudega mõista kostjalt välja 1 927.87 krooni laenulepingu järgi tasumisele kuuluvat võlga põhjusel, et „12“märtsil 1998.a. sõlmisid Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis) ja I.A laenulepingu (komplekslepingu) nr.J21016 / 8 – 04, mille kohaselt laenas I.A pangalt 3 352.50 krooni, intressiga 14% aastas, tagasimaksmise tähtajaga „10“märts 1999.a.. Laenulepingu III – osa p.4.1 kohaselt kohustus I.A maksma pangale 0,5% viivist tasumata makselt iga järjekordse maksega viivitatud päeva eest. I.A kohustus pangale tagastama laenu igakuuliselt võrdsetes osades iga kuu 20. päevaks alates „12“märtsist 1998.a. summas 318.49 krooni kuus. Viimase tagasimakse kohustus I.A tegema „10“märtsil 1999.a., summas 318.46 krooni. Laenusaaja, I.A, laenu tagas käendajana panga ees A.M samas komplekslepingus „12“märtsil 1998.a. sõlmitud käenduslepinguga. Käenduslepingu (komplekslepingu IV – osa p.3) kohaselt vastutab käendaja panga ees solidaarselt võlgnikuga, I.A, ja tagab kõiki panga nõudeid võlgniku, I.A, vastu, mis tekivad või võivad tekkida pangal I.A vastu seoses komplekslepinguga nr.J21016 / 8 – 04 „12“märtsist 1998.a.. Komplekslepingu II – osa kohaselt võttis I.A laenu pehme mööbli ostmiseks Osaühingust Ahtme Voorimees. Hagiavalduse kohaselt peatati „08“juunist 1998.a. Eesti Panga poolt Aktsiaseltsi Eesti Maapank (pankrotis) tegevuslitsents, suleti kõik Aktsiaseltsi Eesti Maapank (pankrotis) kontorid ning Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis) ei tohtinud enam maha kirjendada klientide kontodelt laenulepingute järgi tasumisele kuuluvaid summasid laenulepingutega kindlaksmääratud tähtaegadel. „18“septembril 1998.a. teatas Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis) kõikidele laenuklientidele maksete tasumiseks vajaliku uue arvelduskonto numbri ning palus klientidel hiljemalt „01“oktoobriks 1998.a. jõuda laenu põhiosa ja intressi maksetega laenulepinguga kokkulepitud graafikusse. Ivan Akimov sai nimetatud informatsiooni kätte ja tasus laenulepingu katteks 01.novembril 1998.a. makseid osaliselt. Kuna ka pärast „01“oktoobrit 1998.a. I.A oma laenulepingust tulenevaid kohustusi Aktsiaseltsi Eesti Maapank (pankrotis) ees ei täitnud kohaselt, siis arvestas Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis) I.A viivist laenulepingus kokkulepitus ulatuses, 0,5% päevas viivitatud summalt. I.A tasus oma laenu lõplikult „09“augustil 1999.a., laenu tasumise lepingujärgne lõpptähtaeg oli aga „10“märts 1999.a., mille tõttu

arvestas Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis) viivist I.A, summas 1 927.87 krooni, millest I.A on tasunud vabatahtlikult 00.00 krooni. Tasumata viivise summa moodustub kostjal, I.A, 1 927.87 krooni. Palub hagi rahuldada ja kõik kohtukulud panna I.A kanda. „07“jaanuaril 20005.a. esitas Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis) kohtule kirjaliku taotluse nr.1 – 12 / 2363 „30“detsembrist 2004.a. nõudega asendada käesolevas protsessis hageja, Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis), uue hagejaga, Osaühinguga Trenton Invest (registrikood: 11012420, asukoht: Mere pst.8B, 10111, Tallinn), kuna Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis) loovutas oma nõude I.A vastu Osaühingule Trenton Invest. Kohus rahuldas taotluse.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, I.A, kirjalikkus vastuses kohtule (tl.20-23) hagi ei tunnista ja palus hagi jätta rahuldamata, kuna viivitus igakuiste maksete tasumisel ei tekkinud mitte I.A süül. Viivitus tekkis seoses Aktsiaseltsi Eesti Maapank (pankrotis) pankrotistumisega. I.A leiab, et Aktsiaseltsi Eesti Maapank (pankrotis) pankrotistumise päeval oli tema kontol raha 318.50 krooni, mis oli küllaldane järjekordse osamakse tasumiseks. Mitte I.A tulenevatel põhjustel ei arvestanud Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis) kuue kalendrikuu jooksul seda raha laenu katteks ja lõpuks tagastas selle raha I.A. Teisi arveid, kuhu I.A oleks võinud õigeaegselt laenu tagastada Aktsiaseltsil Eesti Maapank (pankrotis) sellel ajal ei olnud. I.A asus kirjalikus vastuses seisukohale, et ta on kohustatud tasuma viivist ainult süü olemasolu korral. Käesoleval juhul ei olnud I.A süüdi viivituses, kuna Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis) ei võtnud pika aja jooksul laenulepingu täitmisi vastu.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, Osaühingu Trenton Invest, lepinguline esindaja volikirja alusel T.V palus kohtuistungil hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista 1 927.87 krooni laenulepingu järgi tasumisele kuuluvat viivist. Kohtukulud palub panna I.A kanda. Kostja, I.A, vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. I.A selgitas kohtule, et tema kostjana ei pea ennast viivituses süüdi. Laenu on I.A pangale tagastanud. Viivitus tekkis hageja enda süül, kuna Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis) läks pankrotti ning I.A ei olnud võimalik graafiku järgselt laenumakseid tasuda. I.A asus seisukohale, et on tasunud laenulepingu järgsed maksed õigeaegselt, kuna maksed saabusid hiljem täpselt nende kuude võrra, millal Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis) ise ei võtnud makseid vastu.

KOHTU POOLT ISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges tõendatuks, et hageja on tõendanud haginõuet ja kostja on tõendanud oma vastuväiteid järgmiste istungil uuritud kirjalike tõenditega. Komplekslepinguga nr.J21016 / 8 – 04 (tl4-8). I.A viivise arvestusega (tl.9). Teatisega laenulepingu täitmisest (tl.11-12). Kirjalike ettepanekutega viivise vabatahtlikuks tasumiseks (tl.13-15). I.A kirjaliku vastusega hagile (tl.20-24). Nõude loovutamise ja hageja asendamise kirjaliku taotlusega (tl.28-30). I.A poolt Aktsiaseltsi Eesti Maapank (pankrotis) kontole raha sissemaksu orderitega 06.aprillist 1998.a., 04.maist 1998.a. ja 04.juunist 1998.a.. AS Hoiupanga poolt Aktsiaseltsi Eesti Maapank (pankrotis) kasuks I.A laenuvõla tasumiseks vormistatud püsikorralduse kirjalike lepingutega kahel lehel. AS Hoiupanga kviitungitega laenu tasumise kohta Aktsiaseltsile Eesti Maapank (pankrotis) 06.novembrist 1998.a. ja 08.detsembrist 1998.a.. I.A poolt kohtule esitatud konto väljavõtetega kaheksal lehel.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks tuleb rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §11 sätteid, mille kohaselt kohaldatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust.” TsK §272 lg.1, 2 ja 3 sätete kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse (operatiivsesse haldusesse) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Laenuleping loetakse sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. Pooled võivad iga võla, mis on tekkinud ostust – müügist, vara üürimisest või muust alusest, vormistada laenulepinguna. Sel juhtumil kohaldatakse laenu reguleerivaid sätteid. TsK §188 kohaselt on solidaarse kohustuse korral kreeditoril õigus nõuda täitmist nii kõikidelt võlgnikelt ühiselt kui ka igaühelt neist eraldi võlga täies ulatuses kui ka osaliselt. Kreeditoril, kes ei ole saanud täielikku rahuldust ühelt solidaarselt võlgnikult, on õigus saamata jäänut sisse nõuda ülejäänud solidaarsetelt võlgnikelt. Solidaarse kohustuse korral ei ole võlgnikul õigust esitada kreeditori nõudele vastuväiteid, mis rajanevad teiste võlgnike sellistel suhetel kreeditoriga, millest antud võlgnik osa ei võta. Solidaarse kohustuse täitmine täielikult ühe võlgniku poolt vabastab ülejäänud võlgnikud täitmisest kreeditorile. Solidaarse kohustuse täitnud võlgnikul on tagasinõudeõigus ülejäänud võlgnike vastu võrdsetes osades, välja arvatud temale endale langev osa, kui seaduse või lepinguga ei ole määratud teisiti. Ühe kaasvõlgniku poolt solidaarse kohustuse täitnud võlgnikule tasumata jäetud osa jääb võrdsetes

osades tema ja ülejäänud kaasvõlgnike kanda. TsK §206 ja §207 sätestavad, et käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. Käendusega võib olla tagatud ainult tõeline nõue. Käendusleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormi mittejärgimine toob endaga kaasa käenduslepingu kehtetuse. Kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Ühiselt käenduse andnud isikud vastutavad kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Käesoleva võlasuhte tekkimise ajal kehtinud TsK §191 lg.3 kohaselt ei ole kreeditoril ei ole õigust nõuda leppetrahvi (trahvi, viivise) tasumist, kui võlgnik ei kanna vastutust kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest. Vastavalt TsK §227 isik, kes ei täitnud kohustist või täitis selle mitte nõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult süü (tahtluse või ettevaatamatuse) olemasolul, välja arvatud seaduse või lepinguga ettenähtud juhud. Süü puudumist tõendab isik, kes on kohustist rikkunud. TsK §229 lg.1, 2 ja 3 sätestavad, et kui kohustise mittetäitmine või mitte nõuetekohane täitmine toimus mõlema poole süü tõttu, siis kohus, arbitraaž või vahekohus vähendab vastavalt võlgniku vastutuse määra. Kohtul, arbitraažil või vahekohtul on õigus samuti vähendada võlgniku vastutuse määra, kui kreeditor tahtlikult või ettevaatamatult soodustas mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahjude suurenemist või ei võtnud tarvitusele abinõusid nende vähendamiseks. TsK §229 sätteid kohaldatakse vastavalt ka juhtudel, kui võlgnik seaduse või lepingu alusel kannab varalist vastutust kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest, sõltumata oma süüst.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Osaühingu Trenton Invest hagi I.A vastu on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges, nii tsiviiltoimiku materjalidega kui ka kohtuistungil uuritud tõenditega, tõendatuks, et I.A olles komplekslepingu (laenulepingu) järgi kohustatud tasuma Aktsiaseltsile Eesti Maapank (pankrotis) graafikujärgseid laenumakseid ja maksete tasumisega viivitamise korral viivist, täitis oma kohustusi mittesüüliselt mitte kohaselt ning selle asjaolu tõttu ei ole kohustatud maksma hagejale viivist. Kohus asus seisukohale, et käesoleval juhtumil oli tegemist Aktsiaseltsi Eesti Maapank (pankrotis), kui kreeditori poolse

viivitusega, kes ei võtnud vastu laenulepingu järgseid kuumakseid I.A lepingus näidatud tähtaegadel. Kohus luges tõendatuks, et juhul isegi kui I.A olekski koos Aktsiaseltsiga Eesti Maapank (pankrotis) süüdi viivituses, ka sellisel juhul on kohtul õigus mõlema poole süü tõttu vähendada vastavalt võlgniku vastutuse määra. Kohtul on õigus samuti vähendada võlgniku vastutuse määra, kui kreeditor, Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis), tahtlikult või ettevaatamatult soodustas mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahjude suurenemist või ei võtnud tarvitusele abinõusid nende vähendamiseks. Kohtul on õigus I.A vastutusest vabastada ka juhtudel, kui võlgnik, I.A, seaduse või lepingu alusel kannaks varalist vastutust kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest sõltumata oma süüst. Käesoleval juhul luges kohus tõendatuks, et komplekslepingu p.7 sätete kohaselt oli Aktsiaseltsil Eesti Maapank (pankrotis) õigus nõuda kohest laenusumma tasumist ainul laenulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel. Kirjalikes teadetes I.A Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis) laenulepingu ennetähtaegsest lõpetamist ei nõudnud, samuti ei teatanud ta I.A ka laenulepingu ennetähtaegsest ei lõpetamisest, mille tõttu puudus Aktsiaseltsil Eesti Maapank (pankrotis) pankroti väljakuulutamisest tingitud viivituse lõppemisel õigus I.A nõuda koheselt kogu laenusumma tasumist. Kohus luges tõendatuks, et I.A poolne viivitus 6 – kuud oli otseselt põhjuslikus seoses sellele eelnenud Aktsiaseltsi Eesti Maapank (pankrotis) viivitusega kuus kuud, mille kestel ei võtnud Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis) kõiki lepinguid rikkudes vastu laenulepingujärgseid tagasimakseid. Riigilõiv käesolevas tsiviilasjas tuleb panna Aktsiaseltsi Eesti Maapank (pankrotis) kanda.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.