OÜ Ballenbalt hagi SA Ida-Viru Keskhaigla vastu 25 588 krooni kahju hüvitamise nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
09. veebruar 2006.a
Istungist osavõtnud isikud
OÜ Bellenbalt (registrikood X) seaduslik esindaja N. Š. (isikukood X) ja volitatud esindaja A. K. (isikukood X); SA Ida-Viru Keskhaigla (registrikood X) seaduslik esindaja A. R. (isikukood X) ning volitatud esindaja V. K. (isikukood X).
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista SA-lt Ida-Viru Keskhaigla (registrikood X, juriidiline x) OÜ Bellenbalt (registrikood X, juriidiline aadress X) kasuks 25 588 (kakskümmend tuhat viissada kaheksakümmend kaheksa) krooni ning kohtukulud 2 100 (kaks tuhat ükssada) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.25. veebruaril 2004.a esitatud hagiavalduse kohaselt 24.08.2004.a kuulutas kostja ajalehes „Põhjarannik“ välja avaliku enampakkumise sõidukite võõrandamiseks. Üheks enampakkumise objektiks oli sõiduk Chevrolet alghinnaga 50 000 krooni. Enampakkumisel välja kuulutatud sõidukitega oli võimalik tutvuda ajavahemikul 25-27 august kella 14-16.
2.Hageja esindaja tutvus sõiduki Chevrolet seisundiga ja esitas pakkumise summale 50 100 krooni. 31.08.2004.a esitas kostja hagejale arve nr A041673 summale 50 100 krooni sõiduvahendi Chevrolet müügi eest. Nimetatud arve esitamist käsitles hageja kui VÕS § 20 kohase nõustumusena. Sama päeval tasus hageja kostja poolt esitatud arve summas 50 100 krooni. Seega tehing toimus ja hagejat tuleb lugeda enampakkumisel sõiduki Chevrolet riikliku registrinumbriga 244 AOJ võitjaks.
3.07.09.2004.a toimunud sõiduki üleandmisel – vastuvõtmisel selgus, et sõidukilt on eemaldatud konditsioneeri pump ja furgooni autonoomne diiselsoojendusagregaat. Samuti oli näha ka muude seadmete eemaldamise jäljed, kuid kuna puudus võimalus tuvastada, milliste konkreetsete osade eemaldamine on toimunud lisaks eelpooltoodule agregaatidele, ei kajastatud neid ka puudustena üleandmise-vastuvõtmise aktis. Olemasolevatest puudustest hageja koheselt telefoni teel teavitas kostja juhatuse liiget A. R. ́it, kes teatas, et puudused tuleb fikseerida aktiga ja kostja esindaja L. B. allkirjastab puuduste akti. Kostja esindaja ei soostunud allkirjastama akti, mistõttu paluti akti allkirjastada kahel sõltumatul isikul.
4.Kuna sõidukile Chevrolet originaalvaruosade taastamine on põhjendamatult kallis ja aeganõudev, tuginedes spetsialistide arvamusele võttis hageja, pakkumise alternatiivse lahendusele endise olukorra taastamaks. Pakkumised on võetud ettevõtetest Autohall TÜ (seadmete paigaldamine ja häälestamine) ja Sventli AS (seadmete tarnimine). Vastavalt esitatud hinnapakkumistele maksab enampakkumisel välja pakutud sõiduki Chevrolet olukorra taastamine kokku 25 588 krooni, sh. seadmed 12 800 krooni ning töö koos lisatarvikutega 12 788 krooni.
5.23.09.2004.a esitas hageja kostjale avalduse, milles palus teatada hiljemalt 30.09.2004.a, kas kostja on nõus kompenseerima vabatahtlikult taastamisega seotud kulud summas 25 588 krooni või alandab eelpool mainitud summade osas ostuhinda või soostub müüja asja müügieelse seisundi iseseisvalt ennistama. 30.09.2004.a vastas kostja, et ei ole nõus hageja poolt pakutud variantidega.
6.Hageja palus vastavalt VÕS §10 lg1, §100, §101, §115, §217 lg1 välja mõista kostjalt tekitatud kahju summas 25 588 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2 100 krooni.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.29. detsembril 2004.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt 24.08.2004.a kuulutas kostja alalehes Põhjarannik välja avaliku enampakkumise maha kantud sõidukite võõrandamiseks. Üheks enampakkumisele pandud sõidukiks oli Chevrolet registrimärgiga 244 AOJ alghinnaga 50 000 krooni. Enne pakkumise esitamist oli võimalik sõidukiga tutvuda kostja garaažis aadressil Ilmajaama 4E.
2 (5)
2-04-1696
8.Hageja tegi pakkumise sõidukile summale 50 100 krooni ning komisjoni otsusega tunnustati hageja edukaks pakkujaks. 07.09.2004.a toimus sõiduki tegelik üleandmine hagejale. Üleandmisel-vastuvõtmisel väitis hageja, et sõidukilt on eemaldatud konditsioneeri pump ja furgooni autonoomne diiselsoojendusagregaat, milles ta informeeris ka kostja juhatuse liige A. R.. Kuna pole võimalik tõendada, millal olid nimetatud osad sõidukilt eemaldatud, kas enne enampakkumist või pärast seda, ei kirjutanud hageja esindaja hageja poolt pakutud puuduste aktile alla. Antud akti allkirjastamine sõltumatute isikute poolt ei tõenda samuti midagi, kuna nimetatud isikud ei tea midagi sõiduki esialgsest seisundist.
9.23.09.2004.a palus hageja kompenseerida sõiduki taastamisega seotud kulud 25 558 krooni või alandada ostuhinna või ennistada sõiduki müügieelse seisundi iseseisvalt. Kostja keeldus hageja poolt pakutud variantidest. Sõidukit ei ekspluateeritud juba mitu aastat ning sõiduk ei olnud töökorras seisundis. Millised osad ja agregaadid ning millal ja kas olid sõidukilt eemaldatud, ei saa tuvastada. Kui hageja arvates ei olnud sõiduk vastavas seisundis, oli tal võimalus jätta auto garaaži kõigi juhtumisega seotud asjaolude väljaselgitamiseni või keelduda sõiduki väljaostmisest. Viimasel juhul oleks raha hagejale tagastatud.
10.Kuulutuses ega sõidukiga tutvumisel polnud öeldud, et sõiduk on töökorras seisundis ja valmis ekspluateerimiseks. Enampaakumisele olid pandud vabad maha kantud sõidukid ning ei saa mõistlikult eeldada, et sõidukid on valmis kasutamiseks ja sinna ei ole vaja täiendavalt investeerida. Hageja pole tõendanud, et olid sõiduki osad ja agregaadid eemaldatud.
PROTSESSIOSALISTE SELETUSED KOHTUISTUNGIL
11.Kohtuistungil hageja esindajad jäi hagiavalduses toodud põhjenduste juurde ja palusid hagi rahuldada. Nende seletuste kohaselt müüja pole sõidukit komplektselt üle andnud. Enne auto ostmist tehtud ülevaatuse käigus konditsioneeri pump ja diiselsoojendusagregaat olid sõidukil olemas. Sõidukil puudus vaid aku, et sõidukil on veel midagi puudu, selles ei teatatud. Kõrvalisikud on tuvastanud agregaatide eemaldamist. Kostja väited, et sõiduk oli maha kantud, ei ole korrektne. Tegelikult pole sõiduk maha kantud.
12.Kostja esindajad vaidlesid hagile vastu. Nende seletuste kohaselt sõiduk seisis kolm aasta ja pole teada, kas need agregaadid üldse olid ja millal agregaadid on kaotsi läinud. Hageja teatas kostjale autol avastatud puudustest. Kostja pakus hagejale tagastada auto ja lubas tagasi maksta raha. Hageja kartis, et autost veel midagi kaob ja otsustas jätta auto endale.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.24.08.2004.a avaldas kostja alalehes Põhjarannik välja avaliku enampakkumise teate sõidukite võõrandamiseks. Kuulutuse punkti 11 alusel oli enampakkumise objektiks sõiduauto Chevrolet väljalaseaasta 1985, alghinnaga 50 000 krooni (t.lk. 30). Hagiavalduse ja kostja vastuse kohaselt tegi hageja ettepaneku nimetud sõiduki ostmiseks summaga 50 100 krooni. Teisi ostjaid ei olnud. Kostja tunnistas hagejat sõiduki Chevrolet enampakkumise võtjaks ja 31.08.2004.a esitas hagejale arve summas 50 100 krooni, mida hageja samal päeval tasus.
3 (5)
2-04-1696
15.TsÜS §5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tehingu mõiste on toodud TsÜS §67, mille lõike 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.
16.Lepingu mõiste on toodud VÕS §8 lg2, mille alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS §10 lg1 alusel enampakkumisel loetakse leping sõlmituks parimale pakkumisele nõustumuse andmisega. Eeldatakse, et enampakkumise läbiviija on volitatud andma nõustumuse parimale pakkumisele. Kuivõrd sõiduki Chevrolet osas hageja täitis kostja enampakkumises toodud tingimised ja kostja võttis müüdava objekti eest hageja poolt tehtud pakkumisega, siis pooled andsid nõustumise, mida VÕS §9 lg1 ja §208 lg1 alusel tuleb käsitelda sõiduki ostu-müügi lepingu sõlmimisena.
17.Õiged ei ole vastuses hagiavalduse ja ka kohtuistungil aset leidnud kostja esindajate vastuväiteid, et tegemist oli maha kantud sõidukite võõrandamisega. Sõiduk on vallasasi, mis kuulub registreerimisele Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses. Sõiduki mahakandmine tähendab seda, et sõiduk võetakse arvelt maha, hävitatakse sõiduki tehniline pass ja registrimärk. Sellisel juhul ei ole võimalik sõidukit enam kasutada. Kostja enampakkumuse alusel sõiduki ostumüügilepingu sõlmimise ja ümberregistreerimise kulud kannab ostja. Seega ei olnud sõiduk maha kantud ega arvelt maha võetud. Kuulutuse järgi oli hagejal õigus eeldada, et tegemist tehniliselt korras, Eestis arvel oleva ja mitte mahakantud sõiduvahendi võõrandamiseks tehtud enampakkumisega. Kui sõidukil olid teatud puudused, pidi müüja sellest ka teatama kuulutuses.
18.Hageja väidete kohaselt sõiduki ülevaatamisel puudus sõidukil aku, kuid konditsioneeri pump ja furgooni autonoomne diiselsoojendusagregaat olid sõidukil olemas. TsMS §229 lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka tunnistaja ütlus. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Vassili Ivantsovi ütluste kohaselt ka tema kavatses osta kostja poolt väljakuulutatud enampakkumisel sõidukit. Selleks käis ta sõidukeid vaatamas. Ta vaatas ka sõidukit Chevrolet, mille küljes oli autonoomne soojendusagregaat. Ta tegi sõiduki kapoti lahti, et seal oli midagi puudu, ta ei avastanud.
19.Kostja vastuses hagile aset leidnud vastuväited, et millised osad ja agregaadid ning millal ja kas olid sõidukilt eemaldatud ei saa tuvastada, ei vabasta kostjat vastutusest. Kooskõlas VÕS §217 lg1 ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Poolte seletuste kohaselt tegemist on eriotstarbelise sõidukiga, sõiduk kujutab ennast isotermilise kastiga sõiduvahendi, mis on mõeldud kiirabisõidukina kasutamiseks. Seega eeldab kohus, et sellise sõiduki furgooni jaoks oli ettenähtud vastav soojendusagregaat. Kuna sõiduk asus kostja valduses ja sõiduki üleandmisel sõidukil olnud osad - konditsioneeri pump ja furgooni autonoomne diiselsoojendusagregaat olid sõidukilt eemaldatud, siis tuleb asuda seisukohale, et kostja müüdud vallasasi ei vastanud VÕS §217 lg2 p1 ja p2 toodud tingimusele,
4 (5)
2-04-1696 s.t asjal ei olnud kokkulepitud omadusi ja asi ei sobinud teatud eriliseks otstarbeks. Kostja pidi sõiduki tehnilise seisukorra teadma. Juhul kui sõidukil enam ei olnud konditsioneeri pumpa ja autonoomse soojendusagregaati, pidi kostja sellest puudusest ka kuulutuses teatama. Kostja pole sellest teatanud, mis omakorda kinnitab hageja väidete õigsust, et need agregaadid olid ülevaatuse ajal alles.
20.Hageja kandis sõiduki eest raha 31.08.2004.a. Sõiduki valduse sai hageja 07.09.2004.a (t.lk. 6, 9). Kostja esindajad on kinnitanud, et sõiduki valduse andis hagejale üle haigla majandusosakonna juhataja, kes oli selleks pädev. AÕS §92 lg1 alusel vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle ja nad on kokkuleppinud, et omand läheb üle omandajale. Põhjendamatud vastuses hagiavaldusele ja 30.09.2004.a vastuses hageja valdusele toodud kostja vastuväited, et hagejal oli õigus kas jätta sõiduk garaaži kuni asjaolude väljaselgitamiseni või üldse keelduda sõiduki väljaostmisest. Alates omanikuks saamisest tekkis hagejal AÕS §68 lg1 teises lauses toodud õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda asja kõigilt teistel isikutelt nende õiguste vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Hagejal oli õigus mitte nõustuda kostja ettepanekutega ja selline mittenõustumine ei vabasta kostjat hageja poolt tehtud kulutuste hüvitamise kohustusest.
21.Hageja poolt esitatud tõendite kohaselt ostis ta sõidukile õhusoojendit hinnaga 12 800 krooni. Lisaks kulutas ta 12 788 krooni kliima pumba ostuks, kliimaseadme täitmiseks ja remonditöödeks. Kostja ei nõustunud hageja poolt 23.09.2004.a pakutud hinna alandamisega ega kulude kompenseerimisega. VÕS §218 lg4 välistab müüja vastutuse üksnes asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma alusel. Et kostja teavitas hagejat seadmete puudumisest sõidukil, pole tuvastatud. Sellepärast kohus rahuldab hagi kogu haginõude 25 588 krooni ulatuses.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 2 100 krooni, mis vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS §60 lg1 esimesele lausele kuulub väljamõistmisele kostjalt.
23.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.