2-16-6862 Rahuldada hageja/vastukostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määrata kindlaks põhihagiga seonduvate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjatelt Xxxx(pankrotis, isikukood xxxx), Xxxx(pankrotis, Soome Vabariigi isikukood xxxx), Xxxx (isikukood xxxx), Xxxx (isikukood xxxx) ja Xxxx(isikukood xxxx) solidaarselt hageja OÜ Xxxx(registrikood xxxx) kasuks menetluskulud summas 1215 eurot. Kohustada kostjaid Xxxx(pankrotis, isikukood xxxx), Xxxx(pankrotis, Soome Vabariigi isikukood xxxx), Xxxx (isikukood xxxx), Xxxx (isikukood xxxx) ja Xxxx(isikukood xxxx) solidaarselt tasuma punktis 2 väljamõisetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Määrata kindlaks vastuhagiga seonduvate menetluskulude rahaline suurus ning mõista vastuhagejalt Xxxx(pankrotis, Soome Vabariigi isikukood xxxx) vastukostja OÜ Xxxx(registrikood xxxx) kasuks menetluskulud summas 845 eurot. Kohustada vastuhagejat Xxxx(pankrotis, Soome Vabariigi isikukood xxxx) tasuma punktis 4 väljamõisetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses oli OÜ Xxxxhagi Xxxx(pankrotis), Xxxx(pankrotis), Xxxx, Xxxx, Xxxxvastu nõude tunnustamiseks Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses ning Xxxx(pankrotis) vastuhagi OÜ Xxxxvastu nõude loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamise nõudes.
2.Maakohus rahuldas 13.01.2017 otsusega hagi ning jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus jättis põhihagiga seonduvad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning vastuhagiga seonduvad menetluskulud vastuhageja/kostja 2 kanda. Harju Maakohtu otsus jõustus 14.02.2017.
3.Hageja esitas 13.12.2016 kohtule oma menetluskulude nimekirja (II kd tl 73-75), mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 300 eurot ning õigusabikulud summas 2495 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja palub menetluskulud enda kasuks välja mõista ning menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
4.Kostjad Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx esitasid 19.12.2016 kohtule oma seisukoha hageja menetluskulude nimekirja osas (II kd tl 83-90), milles leiavad, et hagejale Õigusleidja OÜ ehk sisuliselt hageja juhatuse liikme enda poolt osutatud õigusabiteenuse ostmisega kaasnevad kulud ei ole vajalikud ega põhjendatud TsMS § 175 lg 1 mõttes, mistõttu tuleb kohtul jätta need välja mõistmata. Tegemist on teistele menetlusosalistele kahju tekitamine läbi menetluskulude hüvitamise kohustuse tekitamise. Reaalsuses on hagejat esitanud menetluses tema juhatuse liige xxxx, kuid selleks, et saada menetluskulude hüvitist, on vormistatud õigusabiteenuse osutajaks OÜ Õiguseleidja. Lisaks leiavad kostjad, et hageja menetluskulude nimekirjas on tegevusi, mida ei saa olla aset leidnud. Punktis 1.2.4. on märgitud tegevusena „nõupidamine kliendiga“. Kuna õigusabiteenust on osutanud XxxxOÜ Õiguseleidja kaudu, siis tuleb antud tegevust mõista selliselt, et Xxxxpidas OÜ Õiguseleidja
2-16-6862 esindajana nõu iseendaga hageja juhatuse liikmena. Kostjate arvates on hageja esindajakulud ebamõistlikult suured ning leiavad, et juhul, kui kohus kavatseb need kostjatelt välja mõista, siis paluvad kostjad neid vähendada mõistliku suuruseni. Kostja 2/vastuhageja esitas 20.12.2016 kohtule oma seisukoha hageja menetluskulude nimekirja osas (II kd tl 93-97), milles palub menetluskulude taotluse rahuldada osaliselt, st riigilõivu osas. Õigusabikulude osas leiab, et kostja 2, et OÜ Xxxxning Õigusbüroo OÜ Õiguseleidja on mõlemad seotud samade isikutega ja üks nendest on Xxxx. Tegemist on küll eraldi juriidiliste isikutega, kuid sisuliselt samade isikutega seotud ja väidetav nõue kuulub seonduvatele äriühingutele ja ka seonduvalt esindavale isikule. TsMS ei näe ette võimalust vara/nõude omanikul või seaduslikul esindajal enda töötasu jaoks menetluskulude tagatist nõuda, kuna see ongi omaniku tegevus ja esindamine ei ole eraldi tasustatav.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 kohaselt mõistliku aja jooksul. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
6.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14).
7.Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
8.Kohus analüüsib esmalt, kas hagejal/vastukostjal on õigus nõuda õigusabikulude hüvitamist. Hagejale on õigusabi osutanud Xxxxläbi OÜ Õigusleidja. Puudub vaidlus, et Xxxxon ka hageja seaduslik esindaja. Kostjad on seisukohal, et hagejale sisuliselt hageja juhatuse liikme enda poolt osutatud õigusabiteenuse ostmisega kaasnevad kulud ei ole vajalikud ega põhjendatud ning et seadus ei näe ette võimalust vara/nõude omanikul või seaduslikul esindajal enda töötasu jaoks menetluskulude hüvitamist nõuda, kuna see ongi omaniku tegevus ja esindamine ei ole eraldi tasustatav.
2-16-6862 Riigikohus on asunud seisukohale, et õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi ei pea äriühingu seaduslik esindaja osutama tasuta, täites lepingulise esindaja ülesandeid Äriühingu juhatus on juhtorgan, mis esindab ja juhib äriühingut. Äriseadustikust ei tulene äriühingu juhatuse liikme kohustust anda äriühingule õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi. Äriühingu juhatuse liige ei pea osutama äriühingule tasuta õigusabiteenust (RKTKm nr 3-2-1-102-16, p. 15). Samuti on Riigikohus leidnud, et juriidilisel isikul on õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses esindama iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg 1 sätetele (sh juriidilise isiku juhatuse liiget), ning sellised õigusabikulud on hüvitatavad (RKTKm nr 3-2-1-184-15, p. 13). Asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat (RKTKm nr 3-2-1-86-16 p. 11). Eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt on ka kohus seisukohal, et hagejal äriühinguna on õigus võtta endale kohtumenetluses esindamiseks lepinguline esindaja. Samuti ei saa äriühingu juhatuse liikme puhul eeldada, et ta peab äriühingule tasuta õigusabiteenust osutama, olenemata sellest, et hagejaks on õigusbüroo ning seaduslikuks esindajaks õigusteadmisi omav isik. Seega on hagejal käesoleval juhul õigus nõuda õigusabikulude hüvitamist.
9.Hinnates õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust leiab kohus, et hageja/vastukostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud osaliselt. Põhihagiga seonduvad menetluskulud
10.Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 300 eurot (I kd tl 37). Riigilõivu hüvitamise nõue põhjendatud ning kuulub kostjatelt väljamõistmisele.
11.Kohtu hinnang hageja esindaja põhihagiga seonduvatele õigusabikuludele on järgmine: Hagiavalduse koostamine (2,5 tundi). Põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi. 04.05.2016 kohtumäärusega tutvumine (0,2 tundi). Põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kostjate 1, 3, 4 ja 5 vastustega tutvumine (1,5 tundi). Põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kostja 2 06.06.2016 vastusega ja vastuhagiga tutvumine, analüüs, nõupidamine kliendiga (2 tundi). Arvestades proportsionaalselt vastuse ja vastuhagi mahtu, hindab kohus kostja 2 vastusega tutvumisele kulunud põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi (võttes arvesse, et kohus käsitleb põhihagi ja vastuhagiga seonduvaid menetluskulusid eraldi). Hageja 07.07.2016 seisukoht kostjate vastuste osas (7,7 tundi). Põhjendatud ja vajalik ajakulu 4,5 tundi. Kostja 2 15.08.2016 seisukohaga tutvumine (0,5 tundi). Põhjendatud ja vajalik ajakulu 0,25 tundi (võttes arvesse, et kohus käsitleb põhihagi ja vastuhagiga seonduvaid menetluskulusid eraldi). Kostjate 1, 3, 4 j 5 16.08.2016 vastusega tutvumine (0,3 tundi). Põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohtu 17.10.2016 e-kirjaga tutvumine, nõupidamine kliendiga (1,2 tundi). Põhjendatud ja vajalik ajakulu 0,4 tundi (võttes arvesse, et kohus käsitleb põhihagi ja vastuhagiga seonduvaid menetluskulusid eraldi). Kokku peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 09,15 tundi.
12.Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus peab hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära põhjendatuks.
13.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada,
2-16-6862 mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohuslane, seega mõistab kohus hageja kasuks välja menetluskulud ilma käibemaksuta.
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhihagiga seonduvad õigusabikulud summas 915 eurot. Vastuhagiga seonduvad menetluskulud
15.Kohtu hinnang hageja/vastukostja esindaja vastuhagiga seonduvatele õigusabikuludele on järgmine: Kostja 2 06.06.2016 vastusega ja vastuhagiga tutvumine, analüüs, nõupidamine kliendiga (2 tundi). Arvestades proportsionaalselt vastuse ja vastuhagi mahtu, hindab kohus vastuhagiga tutvumisele kulunud põhjendatud ajakuluks 1 tund (võttes arvesse, et kohus käsitleb põhihagi ja vastuhagiga seonduvaid menetluskulusid eraldi). 17.06.2016 kohtumäärusega tutvumine (0,2 tundi). Põhjendatud ja vajalik ajakulu. 07.07.2016 menetlusdokumendi koostamine (4,5 tundi). Põhjendatud ja vajalik ajakulu 3 tundi. Kostja 2 15.08.2016 seisukohaga tutvumine (0,5 tundi). Põhjendatud ja vajalik ajakulu 0,25 tundi (võttes arvesse, et kohus käsitleb põhihagi ja vastuhagiga seonduvaid menetluskulusid eraldi). 06.09.2016 seisukoha koostamine (3,75 tundi). Põhjendatud ja vajalik ajakulu 3 tundi. Vastuhageja 22.09.2016 seisukohaga tutvumine (0,3 tundi). Põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohtu 17.10.2016 e-kirjaga tutvumine, nõupidamine kliendiga (1,2 tundi). Põhjendatud ja vajalik ajakulu 0,4 tundi (võttes arvesse, et kohus käsitleb põhihagi ja vastuhagiga seonduvaid menetluskulusid eraldi). Vastuhageja 24.10.2016 vastusega tutvumine (0,3 tundi). Põhjendatud ja vajalik ajakulu.
16.Kokku peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 8,45 tundi ning mõistab vastuhagejalt hageja/vastukostja kasuks välja vastuhagiga seonduvad õigusabikulud summas 845 eurot.
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja/vastukostja on vastavasisulise taotluse esitanud.
18.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.