Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-06-627

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlgnik on kantud äriregistrisse 03.10.2003.a.. Võlgniku põhiliseks tegevusalaks oli spordikaupade jaomüük. AS XX taotleb 13.01.2006.a. kohtule esitatud avalduses OÜ YY pankroti välja kuulutamist, kuna võlgnik ei ole pikema aja jooksul täitnud oma lepingulisi kohustusi ja ta võlnevus võlausaldaja ees on 10.11.2005.a. seisuga 1 017 678,32 krooni, mida on võlgnik ka tunnistanud saldokinnituses. Samuti ei ole võlgnik reageerinud pankrotihoiatusele, mis talle tehti 02.12.2005.a. Võlausaldaja nõue tuleneb AS XX ning võlgniku vahel 09.04.2004.a. sõlmitud koostöölepingust ja võlausaldajale AS-i Hansa Liising Eesti poolt faktooringlepingu alusel tagasiloovutatud nõudest. Võlausaldaja palub OÜ YY (äriregistrikood xx, asukoht xxx) pankrot väljakuulutada, kuna võlgnik ei ole asunud oma võlgnevust kustutama. Samuti osundab võlausaldaja sellele, et võlgniku juhatus pani toime raske juhtimisvea, kui ei esitanud pankrotiavaldust juba maisjuunis 2005, kui kinnitati 2004.a. majandusaruanne. Vastavalt võlgniku 16.01.2006.a. esitatud avaldustele võlgneb võlgnik seisuga 13.01.2006.a. võlausaldajatele üle 20 miljoni krooni. Võlgnikul varasid bilansi järgi 15 592 389,48 kr. Majandustegevust ei toimu. Sellest tulenevalt palub võlgnik välja kuulutada enda pankrot. Kohtu poolt määratud ajutine haldur, tutvunud võlgniku majandusliku olukorraga, leiab, et pankrot tuleb väljakuulutada, kuna võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ja võlgnik ei ole suuteline võlgu kustutama tavapärase majandustegevuse käigus. Vastavalt ajutise halduri aruandele on võlgnikul võlgu 19 377 942,00 kr. Võlgniku vara on halduri arvestuste kohaselt, 10 979 226,00 kr, sellest 10 406 272,00 kr debitoorsete võlgadena. Ajutise halduri arvamuse kohaselt osad debitoorsed võlgnevused on lootused ja kui hinnata võlgniku bilanssi konservatiivselt võib võlgniku vara väärtuseks olla vaid 567 254,29 kr. Võlgniku majandustegevus müügipindade kasutuse.

on

lõppenud

15.12.2005.a.,

kui

rendileandja

takistas

Pankroti põhjusteks peab ajutine haldur seda, et võlgnik võttis üle liiga suured võlad Giacomelli Eesti OÜ-lt, muutunud turusituatsioonis (uute kaubanduskeskuste avamine) käive langes ja võlgnik ei suutnud konkureerida tuntud kaubamärgi müüjatega. Ajutise halduri tasuna palub ta väljamõista 12 000,00 kr ja ajutise halduri kulude katteks 3000,00 kr. Võlgnik ei vaidle vastu pankroti väljakuulutamisele. Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.

Tsiviilasi nr 2-06-627

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 järgi eeldatakse, et võlgnik on pankrotis, kui avalduse esitas võlgnik. Kohus leiab, et OÜ YY on maksejõuetu. Võlgnikul on ajutise halduri arvamuse kohaselt kohustusi 19 377 942,00 kr. Võlgniku varade väärtust hinnates leiab kohus, et lähtuda tuleb ajutise halduri poolt pakutud väärtusest. Vastavalt sellele on võlgnikul vara 10 979 226,00 kr, sellest 10 406 272,00 kr debitoorsete võlgadena. Vara reaalseks väärtuseks võib osutuda aga vaid 567 254,29 kr, kui debitoorsed võlgnevused osutuvad lootusetuteks. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole ajutine. Seega on PankrS § 31 lg 1 ja § 1 lg 2 ja 3 tingimused olemas ja pankrot tuleb välja kuulutada. Kohtu arvates puuduvad PankrS § 15 lg 2 toodud asjaolud, mis välistaksid pankroti väljakuulutamise. Võlausaldaja nõue on selge ja võlgnik tunnistab seda. Ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses pankrotivarast, kuna see vastab nii ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Pooled ei ole seda ka vaidlustanud Võlausaldaja taotluse otsustamine tunnistada/tuvastada võlgniku juhatuse liikme Harry Podneksi tegevuses raske juhtimisviga, tuleb edasi lükata, kuna kohtul puuduvad praegusel ajal piisavad andmed selles osas otsustuse tegemiseks. Võlausaldaja väited seoses sellega, et võlgniku juhatuse liikmed rikkusid ÄS § 180 lg 51 tuginevad võlausaldaja avalduse lisal 7 (YY eelarve 2005) ja võlgniku 2004.a majandusaasta aruandel, mis kinnitati 29.06.2005.a.. Võlgniku juhatuse liige väitis, et osanik tegi peale seda sissemakse 800 000,00 kr. Kohtu arvates ei ole antud dokumendid ja väited piisavad, et teha järeldust võlgniku maksejõuetuse tekkimise juba mais 2005 ja raske juhtimisvea kohta, nagu väitis võlausaldaja. Kohus kohustab võlgniku pankrotihaldurit esitama vajalikud selgitused ja andmed võimaliku raske juhtimisvea kohta kohtule hiljemalt koos PankrS § 132 lg 1 alusel esitatava ettekandega. Menetluskulude jaotus Ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste katteks tehtud kulutused tuleb välja mõista võlgnikult tulenevalt PankrS § 23 lg 1 võlgnikult. Võlausaldaja menetluskulud jätta võlgniku kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine toimub TsMS § 173 jj alusel. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.