Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 20 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 18. juuliks 2005.a kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. 21. juulil 2005.a esitas kostja esindaja Andrus Viilver kohtule avalduse vastamise tähtaja pikendamiseks kuni 01. augustini 2005.a Kohus rahuldas nimetatud taotluse. Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Töölepingu seaduse (TLS) § 72 lg 1 alusel on tööandja ja töötaja kohustatud töölepingu lõpetamisest teineteisele ette teatama kirjalikult. Soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta. Tulenevalt TLS § 87 lg 1 ja lg 11on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamisest töötajale kirjalikult ette teatama ja põhjendama selles teates töölepingu lõpetamise vajadust. Vastavalt TLS § 117 lg 1 on töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus § 29 lg 1 kohaselt töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel on töötajal õigus nõuda endist tööd või ametikohta. Sel juhul teeb töövaidlusorgan otsuse töötaja ennistamiseks endisele tööle või ametikohale. Arvestades eeltoodut ja juhindudes töölepingu seaduse § 72 lg 1, § 87 lg 1 ja lg 11, § 117 lg 1 ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 29 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 413 lg 1, rahuldab kohus X hagi OÜ Maakri Keemiline Puhastus vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, tööle ennistamise ja sunnitud töölt puudutud aja eest keskmise palga nõudes. Kohus tunnistab OÜ Maakri Keemiline Puhastus poolt X töölepingu nr. 9 lõpetamise 27. mail 2005.a ebaseaduslikuks ja ennistab X tööle OÜ Maakri Keemiline Puhastus operaator-vastuvõtja ametikohale. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud keskmise palga nõude summat töölt puudumise aja eest. Hageja tööraamatust nähtub (tl.11), et tööleping lõpetati hagejaga 27. mail 2005.a. 07. aprilli 1999.a töölepingust nr 9 nähtub, et hageja põhipalgaks on 3700 krooni. Vabariigi Valitsuse 15.08.2001.a määruse nr 275, keskmise palga arvutamise korra § 2 lg 1 kohaselt keskmine palk arvutatakse üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Sama määruse § 3 lg 1 kohaselt keskmise päevapalga arvutamisel liidetakse § 2 lg 1 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku täistööajaga töötava töötaja tööajanormi järgse tööpäevad arvuga, saades sel viisil ühe tööpäeva keskmise palga. Perioodil november 2004.a kuni aprill 2005.a oli tööpäevi 127. Tulenevalt eeltoodust on hageja ühe tööpäeva keskmine palk (22 200: 127) 174,80 krooni. Hageja oli sunnitud puuduma töölt alates 25. maist 2005.a. Kohus mõistab hagejale välja keskmise palga sunnitud töölt puudumise aja eest alates 25. maist 2005.a kuni käesoleva kohtuotsuse tegemise päevani, s.o 22. veebruarini 2006.a. Nimetatud perioodil oli tööpäevi 187. Seega on töölt sunnitud puudumise aja eest hageja kasuks välja mõistetava keskmise palga suuruseks (187x174,80)= 32 687,60 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

KOHTUKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt vabastatakse hageja riigilõivu tasumisest palga nõudmise, tööle või teenistusse ennistamise ning töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagis. Vastavalt RLS § 37 lg 3 mittevaralise hagi avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 60 krooni. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes hagihinnast käesoleva seaduse lisa 2 järgi või kindla summana. Riigilõivu seaduse lisa 2 järgi tasutakse 32 687,50 krooniselt hagilt riigilõivu 2450 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (kuni 01.01.2006.a kehtinud redaktsioon) (TsMS) § 47 lg 3 kohaselt kui hageja on esitanud mitu nõuet, tuleb riigilõivu tasuda igalt nõudelt. Vastavalt TsMS § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagi rahuldamise tõttu tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv (60+60+2450) 2570 krooni riigituludesse.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.