Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis) esitas kohtule hagiavalduse E I vastu nõudega mõista kostjalt välja 489.18 krooni laenulepingu järgi tasumisele kuuluvat võlga põhjusel, et „23“aprillil 1998.a.a. sõlmisid Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis) ja E I laenulepingu nr.J21016 / 8 – 13, mille kohaselt laenas E I pangalt 3 375.- krooni, intressiga 14% aastas, tagasimaksmise tähtajaga „23“detsember 1998.a.. Laenulepingu III – osa p.4.1 kohaselt kohustus E I maksma pangale 0,5% viivist tasumata makselt iga järjekordse maksega viivitamise päeva eest. E I kohustus pangale tagastama laenu igakuuliselt võrdsetes osades iga kuu 20. päevaks alates „23“aprillist 1998.a. summas 461.25 krooni kuus. Viimase tagasimakse kohustus E I tegema „23“detsembril 1998.a., summas 461.25 krooni. Laenusaaja, E I, laenu tagas käendajana panga ees V I samas komplekslepingus „23“aprillil 1998.a. sõlmitud käenduslepinguga. Käenduslepingu (komplekslepingu IV – osa p.3) kohaselt vastutab käendaja panga ees solidaarselt võlgnikuga, E I, ja tagab kõiki panga nõudeid võlgniku, E I, vastu, mis tekivad või võivad tekkida pangal E I vastu seoses komplekslepinguga nr.J21016 / 8 – 13 „23“aprillist 1998.a.. Komplekslepingu II – osa kohaselt võttis E I laenu pehme mööbli ostmiseks Osaühingust Ahtme Voorimees. Hagiavalduse kohaselt peatati „08“juunist 1998.a. Eesti Panga poolt Aktsiaseltsi Eesti Maapank (pankrotis) tegevuslitsents, suleti kõik Aktsiaseltsi Eesti Maapank (pankrotis) kontorid ning Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis) ei tohtinud enam maha kirjendada klientide kontodelt laenulepingute järgi tasumisele kuuluvaid summasid laenulepingutega kindlaksmääratud tähtaegadel. „16“septembril 1998.a. teatas Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis) kõikidele laenuklientidele maksete tasumiseks vajaliku uue arvelduskonto numbri ning palus klientidel hiljemalt „01“oktoobriks 1998.a. jõuda laenu põhiosa ja intressi maksetega laenulepinguga kokkulepitud graafikusse. E I sai nimetatud informatsiooni kätte ja tasus laenulepingu katteks makseid osaliselt. Kuna ka pärast „01“oktoobrit 1998.a. E I oma laenulepingust tulenevaid kohustusi Aktsiaseltsi Eesti Maapank (pankrotis) ees ei täitnud kohaselt, siis arvestas Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis) E I viivist laenulepingus kokkulepitus ulatuses, 0,5% päevas viivitatud summalt. E I tasus oma laenu lõplikult „09“aprillil 1999.a., laenu tasumise lepingujärgne lõpptähtaeg oli aga

„23“detsember 1998.a., mille tõttu arvestas Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis) viivist E I summas 950.22 krooni, millest E I tasus vabatahtlikult 461.20 krooni. Tasumata viivise summa moodustub E I 489.18 krooni. Palub hagi rahuldada ja kõik kohtukulud panna E I kanda. „07“jaanuaril 2005.a. esitas Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis) kohtule kirjaliku taotluse nr.1 – 12 / 3201 „30“detsembrist 2004.a. nõudega asendada käesolevas protsessis hageja, Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis), uue hagejaga, Osaühinguga Trenton Invest (registrikood: xxx, asukoht: Mere pst.8B, 10111, Tallinn), kuna Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis) loovutas oma nõude E I vastu Osaühingule Trenton Invest. Kohus rahuldas taotluse.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, E I, hagile kirjalikku vastust ei saatnud. Tagaseljaotsust tsiviilasjas ei saanud teha, kuna E I aadress oli muutunud ning hagiavalduses näidatud aadressil ei olnud E I võimalik kätte toimetada kohtudokumente. Kohus kohustas hagejat välja selgitama E I uue aadressi, kuhu oleks võimalik E I kätte toimetada kohtudokumendid.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, Osaühingu Trenton Invest, lepinguline esindaja volikirja alusel T V palus kohtuistungil hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista 489.18 krooni laenulepingu järgi tasumisele kuuluvat viivist. Kohtulud palub panna E I kanda. Kostja, E I, vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. E I selgitas kohtule, et tema kostjana ei pea ennest viivituses süüdi. Laenu on ta pangale tasunud. Viivitus tekkis hageja enda süül, kuna Aktsiaselts Eesti Maapank (pankrotis) läks pankrotti ning E I ei olnud võimalik graafiku järgselt laenumakseid tasuda.

KOHTU POOLT ISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges tõendatuks, et hageja on tõendanud haginõuet järgmiste istungil uuritud kirjalike tõenditega. Komplekslepinguga nr.J21016 / 8 – 13 (tl.4-6). E I viivise arvestusega (tl.7). Teatisega laenulepingu täitmisest (tl.9-10). Kirjalike ettepanekutega viivise vabatahtlikuks tasumiseks (tl.11-12). Nõude loovutamise ja hageja asendamise kirjaliku taotlusega (tl.25-26).

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks tuleb rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §11 sätteid, mille kohaselt kohaldatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust.” TsK §272 lg.1, 2 ja 3 sätete kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse (operatiivsesse haldusesse) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Laenuleping loetakse sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. Pooled võivad iga võla, mis on tekkinud ostust – müügist, vara üürimisest või muust alusest, vormistada laenulepinguna. Sel juhtumil kohaldatakse laenu reguleerivaid sätteid. TsK §188 kohaselt on solidaarse kohustuse korral kreeditoril õigus nõuda täitmist nii kõikidelt võlgnikelt ühiselt kui ka igaühelt neist eraldi võlga täies ulatuses kui ka osaliselt. Kreeditoril, kes ei ole saanud täielikku rahuldust ühelt solidaarselt võlgnikult, on õigus saamata jäänut sisse nõuda ülejäänud solidaarsetelt võlgnikelt. Solidaarse kohustuse korral ei ole võlgnikul õigust esitada kreeditori nõudele vastuväiteid, mis rajanevad teiste võlgnike sellistel suhetel kreeditoriga, millest antud võlgnik osa ei võta. Solidaarse kohustuse täitmine täielikult ühe võlgniku poolt vabastab ülejäänud võlgnikud täitmisest kreeditorile. Solidaarse kohustuse täitnud võlgnikul on tagasinõudeõigus ülejäänud võlgnike vastu võrdsetes osades, välja arvatud temale endale langev osa, kui seaduse või lepinguga ei ole määratud teisiti. Ühe kaasvõlgniku poolt solidaarse kohustuse täitnud võlgnikule tasumata jäetud osa jääb võrdsetes osades tema ja ülejäänud kaasvõlgnike kanda. TsK §206 ja §207 sätestavad, et käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. Käendusega võib olla tagatud ainult tõeline nõue. Käendusleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormi mittejärgimine toob endaga kaasa käenduslepingu kehtetuse. Kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Ühiselt käenduse andnud isikud vastutavad kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Võlaõigusseaduse (edaspidi – „VÕS“) §65 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga

kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Vastavalt VÕS §142 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Kui käendatakse kohustust, millele võib esitada aegumise vastuväite või mida võib tühistada põhivõlgniku eksimuse tõttu või mille aluseks olev tehing on kehtetu põhivõlgniku teovõime piiratuse tõttu ja käendaja oli käenduslepingu sõlmimisel neist asjaoludest teadlik, vastutab käendaja kohustuse täitmise eest samamoodi kui garantii andmise puhul. Kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale seaduses sätestatust, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS §396 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Laenulepingu suhtes sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Osaühingu Trenton Invest hagi E I vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges, nii tsiviiltoimiku materjalidega kui ka kohtuistungil uuritud tõenditega, tõendatuks, et E I olles komplekslepingu (laenulepingu) järgi kohustatud tasuma Aktsiaseltsile Eesti Maapank (pankrotis) graafikujärgseid laenumakseid ja maksete tasumisega viivitamise korral viivist, ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning on kohustatud maksma hagejale viivist. E I vastuväited nagu oleks viivitus tekkinud seoses Aktsiaseltsi Eesti Maapank (pankrotis) pankrotiga tuleb jätta tähelepanuta, sest aja eest, millal laenuvõlga ei olnud E I objektiivselt võimalik tasuda, viivist arvestatud ei ole. Viivist on arvestatud summade eest, mis maksti hiljem, kui oli laenulepingu järgi viimase osamakse tähtaeg. Selleks ajaks oli hageja kõrvaldanud laenude tagasimaksmist takistavad objektiivsed asjaolud (näiteks konto puudumine, kuhu laenu tagasi maksta). Riigilõiv tuleb täies ulatuses panna E I kanda ning nõuda E I sisse riigituludesse,

kuna hageja oli pankrotistumise tõttu vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.