Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-16-14324 (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Hagiavalduse kohaselt teostas XxxxOÜ (töövõtja, hageja) XxxxOÜ-ga (tellija, kostja) sõlmitud suulise kokkuleppe alusel augustis 2015. a Tallinnas Xxxxasuval kinnistul ehitustöid. Hageja on töö üle andnud 18.08.2015 aktiga. 20.08.2015 edastas töövõtja tellijale teostatud tööde akti nr 1, millest nähtub teostatud tööde maht ja maksumus. Sama e-kirjaga edastas töövõtja ka teostatud tööde osas arve/saatelehe nr 150804 summas 9160,80 eurot maksetähtajaga 01.09.2015. Seisuga 02.09.2015 kuni 01.10.2015 oli sissenõutav põhisumma 9160,80 eurot ja viivis 1374,12 eurot. 02.10.2015 laekus hagejale 3000 eurot, millest 1374,12 eurot on arvestatud viivise katteks ja 1625,88 eurot põhivõla katteks. Põhinõude jääk pärast 02.10.2015 laekumist oli seega 7534,92 eurot (s.o 9160,80 eurot – 1625,88 eurot). Perioodil 02.10.2015 kuni 22.10.2015 kogunes sissenõutavaks muutunud põhinõudelt summas 7534,92 eurolt kokku viivis summas 791,17 eurot. 23.10.2015 laekus hagejale 2000 eurot, millest 791,17 eurot on arvestatud viivise katteks ja 1208,83 eurot põhivõla katteks. Seejärel oli põhinõude jääk 6326,09 eurot (s.o 7534,92 eurot – 1208,83 eurot). Perioodil 23.10.2015 kuni 08.12.2015 kogunes sissenõutavaks muutunud põhinõudelt summas 6326,09 eurot kokku viivis summas 1486,63 eurot. 09.12.2015 laekus hagejale 2000 eurot, millest 1486,63 eurot on arvestatud viivise katteks ja 513,37 eurot põhivõla katteks. Seejärel oli põhinõude jääk 5812,72 eurot (s.o 6326,09 eurot – 513,37 eurot). Hageja on esitanud kostjale korduvalt meeldetuletusi ja nõudeavaldusi võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja pole seniajani täitnud temal lasuvat kohustust, teinud ettepanekut võlgnevuse

2-16-14324 tasumiseks maksegraafiku alusel, vähendanud võlgnevuse suurust ega näidanud muul viisil üles valmidust võlgnevuse tasumiseks. Hagiavalduse esitamise seisuga (22.09.2016) võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse summas 5812,72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 8370,32 eurot. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 650 eurot ja õigusabikulud summas 476 eurot (s.o õigusabitoimingute ajakulu 3 tundi ja 24 minutit x käibemaksuta tunnihind 140 eurot). Kohus peab põhjendatuks nimetatud summade kostjalt hageja kasuks väljamõistmist. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.