Apellatsiooniastme ja esimese astme menetluskulud jätta osaühingu Neivert kanda.
3.Apellatsiooniastmes kantud Osaühingu
ALANMIK
menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada. Määrata apellatsiooniastmes kantud Osaühingu ALANMIK menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 740 eurot
1(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-7028
4.Välja mõista osaühingult Neivert Osaühingu ALANMIK kasuks menetluskulud 740 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebe kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Neivert esitas 04.05.2016 Harju Maakohutule hagiavalduse, milles palus Osaühingult ALANMIK välja mõista põhivõlgnevuse 10 974 eurot ning viivise hagiavalduse esitamise seisuga 1 016,88 eurot. Lisaks palus hageja mõista kostajalt välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 ja VÕS §-s 94 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni.
2.Hageja nõuded tulenevad poolte vahel sõlmitud müügitehingutest. Pooled sõlmisid 30.10.2014 müügilepingu sõiduki Nissan Pathfinder, reg. märgiga nr XXX, võõrandamiseks. Hageja väljastas 30.10.2015 kostjale arve nr 625 4200 euro (koos käibemaksuga) tasumiseks. Kostja auto eest tasunud ei ole. Sõiduk anti kostjale üle 11.11.2014, mida kinnitab kostja allkiri arvel. Pooled sõlmisid 16.12.2014 müügilepingu sõiduki Renault Magnum 440, reg. märgiga nr XXXXXX, võõrandamiseks. Samal päeval (16.12.2014) väljastas hageja kostjale arve nr 648 summas 4080 eurot (koos käibemaksuga). Kostja hagejale tasunud ei ole. 09.10.2015 sõlmisid pooled müügilepingu sõiduki MAN 14.264 FLC, reg. märgiga nr XXXXXX, võõrandamiseks. 09.10.2015 esitas hageja kostjale arve nr 15106 summas 1854 eurot (koos käibemaksuga). Kostja on tasunud 60 eurot, tasumata on 1794 eurot. Pooled sõlmisid 22.10.2015 müügilepingu sõiduki Peugeot 5008, reg. märgiga nr XXXXXX, võõrandamiseks. 22.10.2015 arve nr 15112 järgi tuli tasuda 5040 eurot (koos käibemaksuga). Kostja on arvest tasunud 4531,20 eurot (koos käibemaksuga) ja tasumata on 508,80 eurot. Hageja on sõidukite valduse üle andnud, kuid kostja ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud, jättes osaliselt tasumata.
3.Kostja lepinguline esindaja tunnistas 20.01.2016 kirjas võlgnevust hageja ees summas 1462,80 eurot ning lubas võlgnevuse tasuda 3 kuu jooksul. Kostja oma lubadust ei täitnud. Hageja lepinguline esindaja selgitas, et nõude aluseks olevad müügitehingud on deklareeritud 2015. a oktoobrikuu käibedeklaratsioonis ning hageja eeldas, et ka kostja on antud tehingud deklareerinud. Käibemaksu deklaratsioonis kajastuv tehingute summa sisaldab arveid nr 15112 ja nr 15106. Kostja vastuväited
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-7028
4.Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja nõustus, et hageja ja kostja sõlmisid 30.10.2014 müügilepingu sõiduki Nissan Pathfinder müügiks hinnaga 4 200 eurot (sealhulgas käibemaks). Hageja esitas kostjale Nissan Pathfinderi müügihinna kohta 30.10.2014 (mitte 30.10.2015) arve nr
625.Kostja on Nissan Pathfinderi eest tasunud hagejale 4 200 eurot 31.10.2014 sularahas. Hageja on sularaha kättesaamise kohta andnud 31.10.2014 kassa sissetuleku orderi kviitungi nr 296, millel on märgitud tasumise alusena „14.10.30 arve 625“. Hageja esindaja on 05.01.2015 kirjas märkinud: „Vastuvõtuaktile on lisatud 31.10.2014 sularaha order/kviitung nr 296 summas 4 200 eurot.“ Sellega hageja kinnitas täitmise kviitungi andmist. Kostja nõustus, et hageja andis Nissan Pathfinder’i kostjale üle 11.11.2014.
6.Hageja ja kostja sõlmisid 11.12.2014 (mitte 16.12.2014) müügilepingu sõiduki Renault Magnum reg. märgiga XXXXXX müügiks. Hageja müüs nimetatud sõiduki kostjale hinnaga 4 080 eurot (sealhulgas käibemaks). Hageja esitas kostjale Renault Magnum’i müügihinna kohta 16.12.2014 arve nr 648. Kostja on Renault Magnum’i hinna 4 080 eurot tasunud hagejale 31.12.2014 sularahas. Hageja on sularaha kättesaamise kohta andnud 31.12.2014 kassa sissetuleku orderi kviitungi nr 310. Nimetatud kviitungil nr 310 on märgitud tasumise alus „14.12.16 arve 648“.
7.Kostja nõustub, et hageja ja kostja sõlmisid 09.10.2015 müügilepingu sõiduki MAN 14.264 FLC reg. märgiga XXXXXX müügiks. Hageja müüs nimetatud sõiduki kostjale hinnaga 1 854 eurot (sealhulgas käibemaks). Hageja esitas kostjale MAN 14.264 FLC müügihinna kohta 09.10.2015 arve nr 15106. Kostja on MAN 14.264 FLC eest tasunud 60 eurot, kuid kuna kostja on Peugeot 5008 eest tasunud 331,20 eurot enam, siis kostja tasaarvestab Peugeot 5008 eest enam tasutud 331,20 euro tagasinõude MAN 14.264 FLC müügihinna võlgnevusega. Seega on MAN 14.264 FLC müügihinna võlgnevus 1854 – 60 – 331,20 = 1 462,80 eurot.
8.Hageja ja kostja sõlmisid 16.10.2015 (mitte 22.10.2015) müügilepingu sõiduki Peugeot 5008 reg. märgiga XXXXXX müügiks hinnaga 3 500 eurot, millele lisandus käibemaks. Seega oli müügilepingu järgseks käibemaksuga hinnaks 4 200 eurot. Hageja esitas kostjale Peugeot 5008 müügihinna kohta 22.10.2015 arve nr 15112, kuid arvel näidatud müügihinnaks on 4 200, millele lisandub käibemaks, s.o 5 040 eurot. Eeltoodu on vastuolus 16.10.2015 müügilepingus kokkulepituga. Võlasuhte tekkimise aluseks ei saa olla arve või saldokinnitus. Hageja kinnitas hagiavalduses, et kostja oli tähtajaliselt tasunud 4 531,20 eurot ja esitas hagiavalduse lisas nr 5 saldokinnituse seisuga 01.12.2015, mis kajastas 4 531,20 euro tasumist arve nr 15112 katteks. Kuna kostja oli Peugeot 5008 müügihinna tasunud, siis on vastav võlasuhe lõppenud.
9.Kuna Nissan Pathfinder’i müügihinna nõue (30.10.2014 arve nr 625), Renault Magnum’i müügihinna nõue (16.12.2014 arve nr 648) ja Peugeot 5008 müügihinna nõue (22.10.2015 arve nr 15112) kui põhinõuded on põhjendamatud, siis on põhjendamatud ka nendelt müügihindade nõuetelt arvestatud viiviste nõuded. MAN 14.264 FLC müügihinna (09.10.2015 arve nr 15106) võlgnevuselt leppisid pooled kokku arvestamisele kuuluvaks viivise määraks 0% päevas. Seetõttu on põhjendamatu ka MAN 14.264 FLC müügihinna nõudelt arvestatud viivise nõue.
10.Käesoleva tsiviilasja seisukohalt ei oma tähtsust vaidlusaluste arvete nr 15112 ja 15106 deklareerimine hageja käibedeklaratsioonis. Alusetu nõude deklareerimine hageja poolt oma käibena ei tekita kostjale tsiviilõiguslikke kohustusi. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud
11.19.08.2016 esitas kostja vastuhagi, milles palus välja mõista hagejalt 3 265 eurot ja jätta menetluskulud hageja kanda.
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-7028
12.MK oli hageja juhatuse liige alates 15.08.1996 kuni tema surmani 23.08.2015. MK kandis 2014. a hagejale üle rahasummasid selgitusega „maksete jaoks“ kokku 3 230 eurot ja 2015. a 3 240 eurot.
13.2015. aastal tagastas hageja 2 915 eurot selgitusega „tagastus“. Raamatupidamise konto kaardilt nähtub 18.08.2015 100 euro tagastamine ja 21.08.2015 190 euro tagastamine. Seega 2015. a tagastas hageja MK-le kokku 3 205 eurot.
14.MK surma ajal 23.08.2015 oli hageja võlgnevus MK ees 3 265 eurot. Hageja ja MK vahel ei ole tehtud tehingut, millest tulenes MK kohustas maksta hagejale 3 265 eurot. Samuti puudus MK-l seadusest tulenev kohustus maksta hagejale 3 265 eurot. Tegemist oli hageja poolt alusetult saadud summaga. Hagejal puudub õiguslik alus seda endale pidada.
15.10.12.2015 pärimistunnistuse kohaselt on 23.08.2015 surnud MK ainupärijaks AK. Seega oli AK pärinud ka MK nõude osaühingu Neivert vastu summas 3 265 eurot. AK esitas hagejale 22.01.2016 nõudeavalduse, milles nõudis võlgnevuse 3 265 euro tasumist.
16.AK ja kostja sõlmisid 16.06.2016 nõude loovutamise lepingu, millega AK loovutas nõude hageja vastu kostjale. 16.06.2016 lepingu p 4 kohaselt loeti nõue kostjale üleläinuks lepingu sõlmimise hetkest. 16.06.2016 edastas AK e-kirjaga hagejale teate nõude loovutamisest ja palus nõude täita uuele võlausaldajale, s.o kostjale.
17.Vastuseks hageja vastuväidetele esitas kostja 07.09.2016 vastuhagi täpsustuse. Kostja selgitas, et 2013. a kandis MK oma arvelduskontolt hageja arvelduskontole kokku 8 465 eurot selgitusega „maksete jaoks”. 2013. a tagastas hageja oma arvelduskontolt MK arvelduskontole kokku 4 215 eurot selgitusega „tagastus”. 2014. a kandis MK oma arvelduskontolt hageja arvelduskontole üle kokku 7 380 eurot selgitusega „maksete jaoks”. 2014. a tagastas hageja oma arvelduskontolt MK arvelduskontole kokku 7 300 eurot selgitusega „tagastus” ning 1 100 eurot selgitusega „tagastus”. Seega 2013., 2014. ja 2015. aastal kandis MK hagejale üle kokku 19 085 eurot ja hageja tagastas MK-le kokku 15 820 eurot. Hageja jättis tagastamata 19 085– 15 820=3 265 eurot. Kuna hageja ei määranud tagasimakseid tehes, millised maksed ta tagastab, siis olid kostja poolt tagastamata kõik 2015. a saadud maksed 3 240 eurot ja 27.12.2014 saadud 500 euro suurusest maksest 25 eurot. Hageja vastuväited vastuhagile
18.Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
19.Kostja esitas oma väidete tõendamiseks hageja raamatupidamise konto kaardi ajavahemikust 01.01.2015 - 21.08.2015, mis oli kinnitamata ja allkirjastamata. Hageja leidis, et tegemist oli ebaselge tõendiga.
20.Hageja nõustus kostja poolt vastuhagi p-des 3.3 ja 3.5 esitatud väidetega ja neid tõendavate tõendiga. Vaidlus puudus, et MK oli oma arvelduskontolt nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
hageja arvelduskontole nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY üle kandnud kokku 3 240 eurot selgitusega „maksete jaoks“. Samuti puudus vaidlus asjaolu üle, et hageja tagastas 2015. a ettevõtte arvelduskontolt MK arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX kokku 2 915 eurot selgitusega „tagastus“ ning MK arvelduskontole nr CCCCCCCCCCCCCCCC kokku 290 eurot selgitusega „tagastus või laen tagasi“. Hageja leidis, et isegi kui kostjal oli kehtiv nõue hageja vastu ,siis see oli tõendanud ainult summas 35 eurot (3240 – 3105 = 35 eurot). Esimese astme kohtu otsus
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-7028
21.Maakohtu otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 1 462,80 eurot. Hagi jäeti rahuldamata 8 788,80 euro ja viivise nõude osas. Vastuhagi rahuldati ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 3 265 eurot. Hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad summad tasaarvestati ning tasaarvestuse tulemusena mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 1 802,20 eurot. Hagiga seotud menetluskulud jäeti poolte endi kanda ja vastuhagiavalduse menetluskulud hageja kanda. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulud summas 1 140 eurot ning viivis menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.Pooled ei vaielnud järgmiste õiguslikku tähendust omavate oluliste asjaolude üle, mis maakohus luges tuvastatuks: pooled sõlmisid 30.10.2014 müügilepingu sõiduki Nissan Pathfinder võõrandamiseks hinnaga 4 200 eurot (sh käibemaks); pooled sõlmisid müügilepingu sõiduki Renault Magnum võõrandamiseks hinnaga 4 080 eurot (sh käibemaks); pooled sõlmisid 09.10.2015 müügilepingu sõiduki MAN 14.264 FLC võõrandamiseks hinnaga 1 854 eurot (sh käibemaks), kostja on nimetatud sõiduki ees tasunud 60 eurot; pooled sõlmisid müügilepingu sõiduki Peugeot 5008 müügiks; kõik müüdud sõidukid on hageja kostjale üle andnud; hageja edastas 05.01.2016 kostjale võlgnevuse tasumise nõude ja lepingust taganemise avalduse (tl 11-12); kostja edastas 20.01.2016 hagejale vastuse võlgnevuse nõudele ja müügilepingust taganemise avaldusele (tl 18-19).
23.Pooled vaidlesid sõiduki Peugeot 5008 hinna üle. Samuti oli vaidlus selles, kas kostja oli tasunud 31.10.2014 sõiduki Nissan Pathfinder ́i eest sularahas hagejale 4 200 eurot ja Renault Magnumi eest 31.12.2014 4 080 eurot. Hagi lahendamisel kuuluvad kohaldamisele müügilepingut reguleerivad sätted, sh VÕS § 208 lg 1, mille kohaselt on müüja põhikohustuseks müüdud asi üle anda ja ostja põhikohustuseks tasuda ostuhind ja müüdud asi vastu võtta.
24.Maakohus leidis, et Nissan Pathfinder ́i müügihinna 4 200 eurot Renault Magnum müügihinna 4 080 eurot tasumine sularahas on tõendatud. 31.10.2014 orderi kviitungi nr 296 kohaselt oli kostja tasunud 4 200 eurot 14.10.30 arve 625 (tl 45) järgi. Kostja poolt kohtule esitatud 31.12.2014 kassa sissetuleku orderi kviitungi nr 310 kohaselt tasus kostja hagejale 31.12.2014 4 080 eurot (tl 47). Kviitungil on märgitud tasumise alusena 14.12.16 arve 648. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et kviitungitel on daatum väljendatud vormingus aasta, kuu ja kuupäev.
25.Maakohus leidis, et orderi kviitungid nr 296 ja 310 on täitmise kviitungid VÕS § 95 mõttes, mis tõendavad kohustuse täitmist kostja poolt summas 4 200 eurot ja 4 080 eurot. VÕS § 95 järgi täitmise kviitungi väljaandmisel eeldatakse üldjuhul, et võlgnik on kohustuse täitnud, ning tõendamiskoormus selle tõendamiseks, et täitmist ei toimunud, läheb üle võlausaldajale. Võlausaldajal on võimalus selline eeldus ümber lükata, kui ta tõendab, et võlgnik on jätnud kohustuse täitmata (RKTKo 3-2-1-137-09, p 10; 3-2-1-39-08, p 15). Hageja ei ole tõendanud, et kostja on jätnud 4 200 eurot ja 4 080 eurot tasumata. Samuti kinnitab tasumist ka asjaolu, et hageja on saatnud kostjale saldokinnitusi, kuid kohtule tõendina esitatud saldokinnitus seisuga 01.12.2015 kajastab üksnes arveid nr AS 15106 ja nr AS 15112 (tl 10). Hageja ei ole esitanud kohtule 2014. a saldokinnitust, millest nähtuks, et kostja on jätnud 30.10.2014 arve nr 625 alusel 4 200 eurot ja 16.12.2014 arve nr 648 alusel 4 080 tasumata. 5(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-7028
26.Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kui arvetel allkirjad puuduvad, siis raha üleandmist ei toimunud (tl 109 pöördel). RPS § 7 lg 1 p-des 6–8 sätestatud nõuet ei kohaldata algdokumentidele, kui nendes punktides nimetatud andmed on kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis. Kõige tavalisem raamatupidamiseks koostatav koonddokument on aruandva isiku majanduskulude aruanne. Seega ei ole nõutav algdokumentidel (käesoleval juhul arvetel) allkirjad.
27.Poolte vahel ei olnud vaidlust sõiduki MAN 14.264 FLC müügihinna 1 854 euro (sh käibemaks) osas ja selles, et kostja on sõiduki eest tasunud 60 eurot. Seega on kostja poolt omaksvõtuga tõendatud, et tasumata on sõiduki MAN 14.264 FLC eest 1 794 eurot.
28.Kohus leidis, et pooled sõlmisid 16.10.2015 müügilepingu sõiduki Peugeot 5008 müügiks hinnaga 3 500 eurot + käibemaks. Eeltoodut tõendab hageja juhatuse liikme GG ja AK poolt allakirjutatud lepingu dokument, mille kohaselt hageja müüb kostjale sõiduki Peugeot 5008, reg.nr 919 MNR hinnaga 3 500 eurot + käibemaks (tl 48). Hageja poolt kostjale 22.10.2015 väljastatud arve on vastuolus poolte poolt lepingus kokkulepituga. Hageja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid Peugeot 5008 müügilepingu hinnaga 4 200 eurot + käibemaks, s.o 5 040 eurot. Võlasuhte tekkimise alus ei saa olla arve või saldokinnitus. Seega on sõiduki Peugeot 5008 müügilepingu järgseks hinnaks koos käibemaksuga 4 200 eurot. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et kostja on tähtaeselt tasunud 4 531,20 eurot ning nimetatut tõendab ka saldokinnitus seisuga 01.12.2015 (tl 10). Seega on kostja tasunud hagejale sõiduki Peugeot 5008 eest 331,20 eurot enam, kui müügilepingus kokkulepitud.
29.Maakohus leidis, et tähtsust ei oma arvete nr 15112 ja 15106 deklareerimine hageja käibedeklaratsioonis, kuna sellest ei teki kostjale tsiviilõiguslikke kohustusi. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sõiduki MAN 14.264 FLC eest tasumata 1 794 eurot. Tulenevalt asjaolust, et kostja on tasunud hagejale sõiduki Peugeot 5008 eest 331,20 eurot enam, siis tuleb nimetatud summa tasaarvestada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 462,80 eurot.
30.Kuna kohus jättis hagi rahuldamata Nissan Pathfinder ́i, Renault Magnumi ja Peugeot 5008 müügihinna nõuete osas, jäeti rahuldamata ka viivise nõuded vastavatelt müügihindadelt. Kohus leidis, et ka MAN 14.264 FLC müügihinna tasumise kohustuse rikkumise tõttu viivise nõudmine on põhjendamatu, sest (09.10.2015 arve nr 15106) võlgnevuselt leppisid pooled kokku arvestamisele kuuluvaks viivise määraks 0% päevas. Hageja ei ole kostja sellekohasele väitele vastuväiteid esitanud.
31.Vastuhagi lahendamisel kohaldas maakohus VÕS § 1028 lg 1. Kostja esitatud kontoväljavõtetega on tõendamist leidnud, et aastatel 2013, 2014 ja 2015 kandis MK hagejale üle 8 465 eurot, 7 380 eurot ja 3 240 eurot, kokku 19 085 eurot ning hageja tagastas MK-le 4 215 eurot, 7 300 eurot, 1 100 eurot ja 3 205 eurot, kokku 15 820 eurot. Eeltoodust tulenevalt moodustab hageja võlgnevus MK ees 3 265 eurot (19 085 eurot – 15 820 eurot). MK on teinud kostjale soorituse 3 265 euro ulatuses ning täidetud on VÕS § 2018 lg 1 kohaldamise esimene eeldus.
32.VÕS § 1028 lg 1 teise eeldusena peab üleandmine olema toimunud ilma õigusliku aluseta. Kohus leidis, et MK on teinud hageja kasuks soorituse summas 3 265 ilma õigusliku aluseta. Kostja ei ole tõendanud asjaolu, et MK poolt hageja arvelduskontole tasutud summa tasumiseks on lepingust või seadusest tulenev alus. Hageja on üksnes väitnud, et MK-l ei olnud selliseid sissetulekuid, et kanda kostja poolt väidetud raha hagejale. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, kellelt sai MK vahendeid raha kandmiseks hageja arvelduskontole. Sellest tulenevalt jättis kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata hageja poolt 19.09.2016 kohtule esitatud tõendid MK töötasude kohta (tl 100-101). Kostja on tõendanud, et MK on hageja arvelduskontole raha
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-7028 kandnud ja hageja ei ole tõendanud, et kostjal ei ole kohustust summat 3 265 eurot tagasi maksta.
33.Tallinna notar Priidu Pärna poolt 10.12.2015 koostatud ja tõestatud pärimistunnistuse järgi on MK pärijaks tema poeg AK (tl 68-69). AK on pärinud ka kõik MK varalised õigused, mis ei ole lahutamatult seotud MK isikuga, seega nõude 3 265 eurot hageja vastu. 16.06.2016 nõude loovutamise lepinguga AK loovutas nõude hageja vastu kostjale (tl 75-76). Nõude loovutamise lepingu p 4 kohaselt nõue loetakse kostjale üleläinuks lepingu sõlmimise hetkest. AK teavitas nõude loovutamisest hagejat 16.06.2016 teatega, milles palus nõue täita kostjale (tl 78). Tulenevalt eeltoodust kohus rahuldas vastuhagi 3 265 euro saamiseks.
34.Vastuhagi oli suunatud põhihagi tasaarvestamisele, mistõttu tasaarvestas kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad summad TsMS § 445 lg 1 alusel. Tasaarvestuse tagajärjel mõisteti hagejalt kostja kasuks välja võlgnevus 1 802,20 eurot (3 265 eurot – 1 462,80 eurot). Riigikohus on märkinud, et vastastikuste rahaliste nõuete lahendamisel saab nõuded lugeda vastastikku tasaarvestatuks (n-ö saldeerida) ja nõuda otsuse resolutsiooniga välja üksnes nõuete vahe sellelt poolelt, kelle kahjuks jääk (saldo) jääb. Selleks ei ole poolel vaja teha eraldi tasaarvestusavaldust (RKTKo 3-2-1-136-05, p 27).
35.Vaidluse asjaolusid ja hagi osalist rahuldamist arvestades jättis maakohus hagiga seotud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Vastuhagi menetluskulud jäeti TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
36.Kostja tõi esile oma vastuhagiga seonduvate menetluskulude suurusena 1 620 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1 320 eurot. Õigusabi hõlmas järgmisi toiminguid: 15.08.2016 nõupidamine kliendiga seoses vastuhagi koostamisega 30 min; 15.08.2016 vastuhagile tõendite kogumine 30 min; 18.08.2016 vastuhagi koostamine 2 tundi 45 minutit; 19.08.2016 vastuhagi esitamine kohtule 15 min; 07.09.2016 seisukoha koostamine 2 tundi; 20.09.2016 valmistumine maakohtu istungiks 1 tund ja osalemine kohtuistungil, iga istungiminuti eest 2 eurot. Esindaja osutas vastuhagis hagejale õigusabi tunnihinnaga 120 eurot tund ilma käibemaksuta. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
37.Kohus luges esindaja toimingute kestvuse vastuhagi menetlemisel 7 tunni ulatuses põhjendatuks ja tsiviilasja olemusega kooskõlas olevaks. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik ja põhjendatud. Kohus määras eeltoodut arvestades kostja lepingulise esindaja kulude suuruseks 840 eurot ilma käibemaksuta, millele lisandub riigilõiv 300 eurot. Kokku mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1 140 eurot ning lisanduva viivise vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Apellatsioonkaebus
38.08.11.2016 esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu 10.10.2016 otsuse, hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata.
39.Apellant leiab, et maakohus hindas tõendeid ebaõigesti, jättis põhjendamatult hageja poolt esitatud tõendid vastu võtmata ja tuvastas valesti vaidluse asjaolud. Maakohus rikkus menetlusnorme, kuna arvestas otsuse koostamisel ainult vastustaja seisukohtadega ja jättis arvestamata apellandi õiguslikud väited ja tõendid. Apellant leidis, et maakohus jättis alusetult 21.09.2016 toimunud istungil vastu võtmata tõendi hageja rahaliste vahendite kohta aastatel 2014-2016, kuid võttis vastu tõendi MK töötasude kohta. Apellant leiab, et kostja tõendit vastu võttes ja hageja tõendit vastu võtmata jättes ei olnud maakohus järjepidev.
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-7028
40.Apellant leiab, et kostja esitatud orderi kviitungitel nr 296 ja 310 puudub apellandi seadusliku esindaja allkiri ning ilma allkirjata dokument ei oma õiguslikku jõudu. Tõendatud ka väidetav Peugeot 5008 eest 331,20 euro enamtasumine.
41.Lisaks ei vasta kostja esitatud tõendid sularaha liikumise kohta RPS § 7 lg-le 1. Orderkviitung on apellandi arvates raamatupidamise algdokument ja ning RPS § 7 lg 1 p 7 kohaselt peab raamatupidamise algdokumendil olema majandustehingut kirjeldavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri, mis kinnitab majandustehingu toimumist. Apellandi arvates ei ole order-kviitungid nõuetekohased täitmise kviitungid VÕS § 95 lg 1 mõttes. Maakohus on RPS § 7 sisu ebaõigesti tõlgendanud, leides, et algdokumentidel (käesoleval juhul arvetel) ei pea olema allkirju. Apellandile jääb arusaamatuks, millistele asjaoludele või tõenditele tuginedes oli maakohus viidanud seosele raamatupidamiseks koostatava koonddokumendi ja antud vaidluses käsitletavate raamatupidamise algdokumentide vahel.
42.Apellant ei vaidlusta kohtu poolt tuvastatud sõiduki MAN 14.264 FLC müügihinda summas 1 854 eurot (sh käibemaks). Peugeot 5008 müügi osas hageja põhjendas, et pooled muutsid 22.10.2015 arvega eelnevalt (16.10.2015) sõlmitud kokkulepet ja leppisid Peugeot 5008 müügihinnaks 5 040 eurot (sisaldab käibemaksu). Kokkulepet kinnitab kostja seadusliku esindaja allkiri saldokinnitusel, mille kohaselt on kostja tunnistanud, et tal on kohustus hageja ees 5 040 eurot.
43.Arvete nr 15112 ja 15106 deklareerimise osas on maakohus põhjendamatult arvestanud üksnes kostja seisukohtadega. Kohtu järeldus, et hagejal on võimalik parandada oma deklaratsiooni ja nõuda tagasi enamtasutud käibemaksu, on spekulatsioon ega ole tõendatud.
44.Küll aga on apellant seisukohal, et maakohus väljus vastuhagi piiridest, teostades menetlusnorme rikkudes tasaarvestuse. Kostja ei esitanud taotlust teostada osapoolte vahel nõuete tasaarvestamist.
45.Apellant ei nõustunud maakohtu seisukohaga nagu ei omaks asjas üldse tähtsust MK sissetulekute allikad. Kuna kostja ei ole tõendanud, et MK teostas ülekandeid hagejale enda sissetulekute arvelt, ei ole ka tõendeid, et tema pärijal on õigus nõuda ettevõtte arvele ülekantud raha tagastamist. Vastus apellatsioonkaebusele
46.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
47.Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
48.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis TsMS § 654 lg 6 järgi käesolevas otsuses maakohtu otsuse põhjendusi ei korrata. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-7028
49.Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti kohtule esitatud tõendeid hinnates tuvastanud, et tõendatud on kostja poolt autode Nissan Pathfinder ja Renault Magnum müügihinna tasumine (VÕS § 208 lg 1). Apellant ei ole esile toonud asjaolusid, millest tuleneks maakohust erinev järeldus. Vastavalt hageja 30.10.2014 arvele nr 625 tuli kostjal Nissan Pathfinder ́i eest tasuda 4 200 eurot (tl 6). Kostja väidetel tasus ta hagejale 31.10.2014 4 200 eurot sularahas ja oma väidete tõendamiseks esitas ta hageja orderi kviitungi nr 296 (tl 45). Auto Renault Magnum eest tuli tasuda vastavalt 16.12.2014 arvele nr 648 4 080 eurot (tl 7). Kostja väidete kohaselt tasus ta nõutud summa 31.12.2014 sularahas ja esitas selle kohta hageja orderi kviitungi nr 310 (tl 47). VÕS § 95 lg-st 1 ei tulene, et täitmise kviitungil peab olema täitmise vastu võtnud äriühingu seadusliku esindaja allkiri. Samuti ei tulene selline nõue RPS § 7 lg-st 1. Raamatupidamisseaduse nõuete järgimine ei mõjuta pooltevahelisi tsiviilõigussuhteid. Samuti ei ole vaidluse lahendamisel oluline, millised summad deklareeriti apellandi poolt käibedeklaratsioonides maksuametile, kuna tegemist on hageja ühepoolsete toimingutega, mis ei tekita õigusi ja kohustusi teistele isikutele. Asjaolu, et Nissan Pathfinder`i eest oli 31.10.2014 müügihind tasutud, kinnitab kolleegiumi arvates ka see, et auto anti üle üleandmise aktiga kostjale 11.11.2014 (tl 6), s.o pärast auto eest tasumist. Maksmata arvetena seisuga 01.12.2015 ei ole arveid nr 625 ja 648 pooltevahelises saldokinnituses (tl 10) nimetatud, millest samuti saab järeldada, et Nissan Pathfinder ́i ja Renault Magnumi eest oli tasutud.
50.Apellant vaidlustas maakohtu järelduse, mille kohaselt sõiduauto Peugeot 5008 müügihinnaks olid pooled kokku leppinud 3 500 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku 4 200 eurot. Selline hind tulenes poolte poolt allakirjutatud 16.10.2015 kuupäeva kandvast kirjalikust dokumendist müügilepingu sõlmimise kohta (lk 48). Hageja väitis, et pärast müügilepingu sõlmimist muutsid pooled müügilepingus kokkulepitud hinda ja auto hinnaks jäi ilma käibemaksuta 4 200 eurot, mida kinnitab 22.10.2015 arve nr 15112. Kolleegium nõustub maakohtuga, et arve nr 15112 ei kinnita hinnakokkuleppe muutmist poolte poolt. Kostja esindaja on allkirjaga kinnitanud ainult arve vastuvõtmist, mitte aga hinnakokkuleppe muutmist. Maksmata arvete saldokinnitusel seisuga 01.12.2015 on arve nr 15112 järgi on tasumata 5 040 euro suurusest arvest 508 eurot. Kostja juhatuse liige on saldokinnitusele alla kirjutanud. Kolleegiumi arvates ei saa ka sellest tõendist järeldada müügihinna muutmise kokkuleppe olemasolu. Tegemist on raamatupidamisliku dokumendiga, kus fikseeritakse esitatud arved ja nende järgi tasumata summad ning see ei tähenda, et lepingu muutmises on kokku lepitud. Kuna kostja oli Peugeot 5008 eest tasunud kokkulepitust 331,20 eurot enam, siis oli kostjal õigus see VÕS § 1028 lg 1 järgi hagejalt tagasi nõuda. Kostja on 22.06.2016 vastuses hagile arvestanud oma nõude 331,20 euro saamiseks tasa hageja nõudega veoauto MAN müügihinna 1 854 eurot nõudega.
51.Vastuhagi rahuldamise osas on apellant esile toonud, et maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata MK sissetulekute olemasolu ja allikad. Kolleegium apellandi etteheitega ei nõustu. Maakohus rahuldas vastuhagi VÕS § 1028 lg 1 järgi ja tuvastas, et hageja on alusetult rikastunud MK poolt tasutu arvel. Alusetu rikastumise nõude lahendamisel ei ole määrav, kellelt oli MK saanud raha hagejale maksmiseks. Vaidlust ei olnud sellest, et hageja arvelduskontole oli kantud MK poolt raha ja hageja ei toonud esile, et selleks oleks olnud tehingust või seadusest tulenev alus.
52.Kolleegium ei nõustu apellandi väidetega, et maakohus väljus vastuhagi piirest ja teostas menetlusõiguse norme rikkudes tasaarvestuse. Vastuhagi on sissejuhatuse kohaselt suunatud põhihagi tasaarvestamisele (tl 51). Kolleegium leiab, et kostja vastuhagis olev tahteavaldus on käsitletav VÕS § 198 kohase tasaarvestusavaldusena.
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-7028 Lisaks võimaldab TsMS § 445 lg 1 teine lause kohtul ilma taotluseta poolte tasaarvestatavad nõuded kohtuotsuse resolutsioonis tasaarvestada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
53.Kolleegium leiab, et maakohus on menetluskulud vaidlustatud otsuses õigesti jaganud ja nende rahalise suuruse kindlaks määranud. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud apellandi (hageja) kanda.
54.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tal tekkinud apellatsioonimenetluses enne kohtuistungit menetluskulusid õigusabikuludena 660 eurot. Tulenevalt esitatud spetsifikatsioonist on kulunud apellatsioonkaebuse läbitöötamisele 15 minutit, vastuse koostamisele 4 tundi ja 15 minutit ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks 1 tund. Protokolli kohaselt oli kohtuistungi ajakulu ca 40 minutit. Kokku 6 tundi ja 10 minutit. Vastustaja esindaja vandeadvokaat Aarne Akerbergi teenuse tunnihind on 120 eurot ilma käibemaksuta.
55.TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et vastustaja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud apellatsioonimenetluses esitatud dokumente ja menetluse asjaolusid arvestades. Apellatsiooniastmes kantud kostja õigusbaikulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks tuleb määrata seega 740 eurot (6 tundi 10 minutit x 120). VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.