6.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad summad ning tasaarvestuse tagajärjel mõista osaühingult Xxxx Osaühing XXXX kasuks välja 1 802,20 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta hagiavalduse menetluskulud poolte endi kanda.
9.Välja mõista osaühingult Xxxx Osaühing XXXX kasuks menetluskulud summas 1 140 eurot.
10.Käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb osaühingul Xxxx tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 140 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Osaühing Xxxx(edaspidi hageja) esitas Harju Maakohtule 04.05.2016 hagi Osaühing XXXX (edaspidi kostja) vastu põhivõlgnevuse 10 974 euro ja seisuga 04.05.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 1016,88 euro nõudes. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates hagiavalduse esitamise seisuga kuni võlgnevuse kohase tasumiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras põhisummalt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja täpsustas 21.09.2016 toimunud kohtuistungil oma nõuet ja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 10 582,80 eurot ja seisuga 21.09.2016 viivised 1341,50 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu poolte vahel sõlmitud järgnevatest müügitehingutest. Pooled sõlmisid 30.10.2014 müügitehingu sõiduki Nissan Pathfinder, reg.märgiga nr xxxx võõrandamiseks. Müügitehingu kinnituseks väljastas hageja 30.10.2015 kostjale arve nr 625 summas 4200 eurot (koos käibemaksuga). Kostja nimetatud arvet tasunud ei ole. Nimetatud sõiduk anti kostjale üle 11.11.2014, mida kinnitab kostja allkiri arvel. Pooled sõlmisid 16.12.2014 müügitehingu sõiduki Renault Magnum 440, reg.märgiga nr xxxx võõrandamiseks. Müügitehingu kinnituseks väljastas hageja 16.12.2014 kostjale arve nr 648, summas 4080 eurot (koos käibemaksuga). Kostja nimetatud summat hagejale tasunud ei ole. 09.10.2015 sõlmisid pooled müügitehingu sõiduki MAN 14.264 FLC, reg.märgiga nr xxxx võõrandamiseks. Müügitehingu kinnituseks väljastas hageja 09.10.2015 kostjale arve nr 15106, summas 1854 eurot (koos käibemaksuga). Kostja on nimetatud arvest tasunud 60 eurot, tasumata on 1794 eurot. Pooled sõlmisid 22.10.2015 müügitehingu sõiduki Peugeot 5008, reg.märgiga nr xxxx võõrandamiseks. Müügitehingu kinnituseks väljastas hageja 22.10.2015 kostjale arve nr 15112, summas 5040 eurot (koos käibemaksuga). Käesolevaks ajaks on võlgnik arvest tähtajaliselt tasunud summa 4531,20 (koos käibemaksuga). Käesolevaks ajaks on kostja tasunud arvest 4531,20 eurot, tasumata on 508,80 eurot
3.Hageja on sõidukite valdused üle andnud, kuid kostja ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning ei ole tasunud talle esitatud arveid kas täielikult või osaliselt, samuti ei ole esitanud ka pretensioone müügiobjektide kvaliteedi või kättesaamise kohta. Hageja edastas kostjale 05.01.2016 kirjaliku võlgnevuse tasumise nõude ning palus kostjal võlgnevus tasuda. Võlgnevuse tasumise nõue on kostja seaduslikule esindajale kätte toimetatud, mida kinnitab väljastusteade. Kostja lepinguline esindaja tunnistas 20.01.2016 kirjas võlgnevust hageja ees summas 1462,80 eurot ning lubas võlgnevuse tasuda 3 kuu jooksul. Kostja oma lubadust täitnud ei ole ning tunnistatud võlgnevus on tasumata. Hageja lepinguline esindaja selgitas 22.01.2016 kostjale edastatud nõude selgituses esitatud nõude põhjendusi ning viitas asjaolule, et nõude aluseks olevad müügitehingud on deklareeritud 2015 oktoobri kuu käibedeklaratsioonis ning hageja eeldas, et ka kostja on antud tehingud deklareerinud. Käibemaksu deklaratsioonis kajastuv tehingute summa sisaldab arveid nr 15112 ja nr 15106.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja nõustub, et hageja ja kostja sõlmisid 30.10.2014 müügilepingu sõiduki Nissan Pathfinder, reg. märgiga xxxx müügiks. Hageja müüs nimetatud sõiduki kostjale hinnaga 4 200 eurot (sealhulgas käibemaks). Hageja esitas kostjale Nissan Pathfinderi müügihinna kohta 30.10.2014 (mitte 30.10.2015) arve nr 625. Kostja on Nissan Pathfinderi hinna 4 200 eurot tasunud hagejale 31.10.2014 sularahas. Hageja on sularaha kättesaamise kohta andnud 31.10.2014 kassa sissetuleku orderi kviitungi nr 296. Nimetatud kviitungil nr 296 on märgitud alus „14.10.30 arve 625“. Hageja esindaja on 05.01.2015 kirjas märkinud: „Vastuvõtu aktile on lisatud sularaha order/kviitung nr 296, 31.10.2014, summas 4 200 eurot.“ Sellega on
hageja kinnitanud täitmise kviitungi andmist. Kostja nõustub, et hageja andis Nissan Pathfinder’i kostjale üle 11.11.2014. Kuna kostja on Nissan Pathfinder’i müügihinna tasunud, siis on vastav võlasuhe lõppenud ja hageja nõue kostjalt Nissan Pathfinder’i müügihinna 4 200 euro väljamõistmiseks on põhjendamatu.
5.Hageja ja kostja sõlmisid 11.12.2014 (mitte 16.12.2014) müügilepingu sõiduki Renault Magnum reg. märgiga xxxx (mitte xxxx) müügiks. Hageja müüs nimetatud sõiduki kostjale hinnaga 4 080 eurot (sealhulgas käibemaks). Hageja esitas kostjale Renault Magnum’i müügihinna kohta 16.12.2014 arve nr 648. Kostja on Renault Magnum’i hinna 4 080 eurot tasunud hagejale 31.12.2014 sularahas. Hageja on sularaha kättesaamise kohta andnud 31.12.2014 kassa sissetuleku orderi kviitungi nr 310. Nimetatud kviitungil nr 310 on märgitud alus „14.12.16 arve 648“.
6.Kostja nõustub, et hageja ja kostja sõlmisid 09.10.2015 müügilepingu sõiduki MAN 14.264 FLC, reg. märgiga xxxx müügiks. Hageja müüs nimetatud sõiduki kostjale hinnaga 1 854 eurot (sealhulgas käibemaks). Hageja esitas kostjale MAN 14.264 FLC müügihinna kohta 09.10.2015 arve nr 15106. Kostja on MAN 14.264 FLC eest tasunud 60 eurot, kuid kuna kostja on Peugeot 5008 eest tasunud 331,20 eurot enam, siis kostja tasaarvestab Peugeot 5008 eest enam tasutud 331,20 euro tagasinõude MAN 14.264 FLC müügihinna võlgnevusega 331,20 euro osas. Seega on MAN 14.264 FLC müügihinna võlgnevus 1854 – 60 – 331,20 = 1 462,80 eurot.
7.Hageja ja kostja sõlmisid 16.10.2015 (mitte 22.10.2015) müügilepingu sõiduki Peugeot 5008 reg. märgiga xxxx müügiks. Hageja müüs nimetatud sõiduki kostjale hinnaga 3 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on müügilepingu järgseks käibemaksuga hinnaks 4 200 eurot. Hageja esitas kostjale Peugeot 5008 müügihinna kohta 22.10.2015 arve nr 15112, kuid arvel näidatud müügihinnaks on 4 200, millele lisandub käibemaks. Seega on arvel toodud käibemaksuga hinnaks 5 040 eurot. See on vastuolus 16.10.2015 müügilepingus kokkulepituga. Võlasuhte tekkimise aluseks ei saa olla arve või saldokinnitus. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et kostja on tähtajaliselt tasunud 4 531,20 eurot ja esitanud hagiavalduse lisas nr 5 saldokinnituse seisuga 01.12.2015, mis kajastab 4 531,20 euro tasumist arve nr 15112 katteks. Kuna kostja on Peugeot 5008 müügihinna tasunud, siis on vastav võlasuhe lõppenud ja hageja nõue kostjalt Peugeot 5008 müügihinna osa 508,80 euro väljamõistmiseks on põhjendamatu.
8.Kuna Nissan Pathfinder’i müügihinna nõue (30.10.2014 arve nr 625), Renault Magnum’i müügihinna nõue (16.12.2014 arve nr 648) ja Peugeot 5008 müügihinna nõue (22.10.2015 arve nr 15112) kui põhinõuded on põhjendamatud, siis on põhjendamatud ka nendelt müügihindade nõuetelt arvestatud viiviste nõuded. MAN 14.264 FLC müügihinna (09.10.2015 arve nr 15106) võlgnevuselt leppisid pooled kokku arvestamisele kuuluvaks viivise määraks 0% päevas. Seetõttu on põhjendamatu ka MAN 14.264 FLC müügihinna nõudelt arvestatud viivise nõue.
9.Käesoleva tsiviilasja seisukohalt ei oma tähtsust vaidlusaluste arvete nr 15112 ja 15106 deklareerimine hageja käibedeklaratsioonis. Alusetu nõude deklareerimine hageja poolt oma käibena ei tekita kostjale tsiviilõiguslikke kohustusi. Hagejal on võimalik oma vastavat käibedeklaratsiooni parandada või esitada arvete osaliseks krediteerimiseks kreeditarve.
VASTUHAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
10.Osaühing XXXX esitas 19.08.2016 kohtule vastuhagi, milles palub välja mõista osaühingult Xxxx 3 265 eurot Osaühing XXXX kasuks. Osaühing XXXX palub panna menetluskulud osaühing Xxxx kanda. Xxxxoli osaühing Xxxxjuhatuse liige alates 15.08.1996 kuni tema surmani 23.08.2015. 2014. aastal kandis Xxxxosaühingule Xxxxüle rahasummasid selgitusega „maksete jaoks“. Seisuga 01.01.2015 moodustas osaühingu Xxxxvõlgnevus Xxxxees 3 230 eurot.
11.2015. aastal kandis Xxxx oma arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxx OÜ Xxxxarvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxx üle kokku 3 240 eurot selgitusega „maksete jaoks“ järgmiselt: 14.01.2015 summa 1 000 eurot; 16.01.2015 summa 1 000 eurot; 19.01.2015 summa 700 eurot; 29.06.2015 summa 220 eurot; 01.07.2015 summa 20 eurot; 22.07.2015 summa 300 eurot.
12.2015. aastal tagastas osaühing Xxxxoma arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxx Xxxxarvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxx kokku 2 915 eurot selgitusega „tagastus“ järgmiselt: 31.01.2015 summa 300 eurot; 06.02.2015 summa 250 eurot; 27.02.2015 summa 350 eurot; 17.03.2015 summa 460 eurot; 31.03.2015 summa 200 eurot; 24.04.2015 summa 200 eurot; 18.05.2015 summa 100 eurot; 30.06.2015 summa 150 eurot; 10.07.2015 summa 225 eurot; 02.08.2015 summa 350 eurot; 16.08.2015 summa 50 eurot; 17.08.2015 summa 280 eurot. Raamatupidamise konto kaardilt nähtub 18.08.2015 summa 100 euro tagastamine ja 21.08.2015 summa 190 euro tagastamine. Seega 2015. aastal tagastas osaühing Xxxx Xxxx kokku 3 205 eurot.
13.Kuna seisuga 01.01.2015 moodustas OÜ Xxxxvõlgnevus Xxxx ees 3 230 eurot ning 2015. aastal kandis XxxxOÜ-le Xxxxüle 3 240 eurot ning samal ajal tagastas OÜ Xxxx Xxxx 3 205 eurot, siis oli Xxxx surma ajal 23.08.2015 osaühing Xxxxvõlgnevus Xxxx ees 3 265 eurot. OÜ Xxxxja Xxxx vahel ei ole tehtud tehingut, millest tulenes Xxxx kohustas maksta osaühingule Xxxx3 265 eurot. Samuti puudus Xxxx seadusest tulenev kohustus maksta osaühingule Xxxx3 265 eurot. Tegemist on OÜ Xxxxpoolt alusetult saadud summaga. Osaühinguk Xxxxpuudub õiguslik alus seda endale pidada.
14.Tallinna notar Priidu Pärna poolt 10.12.2015 koostatud ja tõstatud pärimistunnistuse kohaselt on 23.08.2015 surnud Xxxx ainupärijaks Xxxx . Seega on Xxxx pärinud ka Xxxx nõude osaühingu Xxxxvastu summas 3 265 eurot. Xxxx esitas osaühingule Xxxx22.01.2016 nõudeavalduse, milles nõudis võlgnevuse 3 265 euro tasumist. Osaühingu Xxxxesindaja teatas 29.01.2016 e-kirjas, et nõudeavaldus on kätte saadud ja edastatud nii juhatusele kui ka raamatupidamisele seisukoha võtmiseks.
15.Xxxx ja osaühing XXXX sõlmisid 16.06.2016 nõude loovutamise lepingu, millega Xxxx loovutas nõude osaühingu Xxxxvastu Osaühingule XXXX. Nimetatud lepingu p-i 4 kohaselt loeti nõue Osaühingule XXXX üleläinuks lepingu sõlmimise hetkest. Xxxx koostas 16.06.2016 teate nõude loovutamisest, milles teatati nõude loovutamisest ja paluti nõue täita uuele võlausaldajale Osaühingule XXXX. Nimetatud teade edastati 16.06.2016 e-kirjaga osaühingule Xxxx . Osaühing Xxxxei ole nõuet ka uuele võlausaldajale Osaühingule XXXX täitnud.
16.Vastuseks vastuhagis kostja vastuväidetele esitas vastuhagi hageja 07.09.2016 vasuhagi täpsustuse. 2013. aastal kandis Xxxxoma arvelduskontolt osaühingu Xxxxarvelduskontole kokku 8465 eurot selgitusega „maksete jaoks”. 2013. aastal tagastas osaühing Xxxx oma arvelduskontolt Xxxx arvelduskontole kokku 4 215 eurot selgitusega „tagastus”. 2014. aastal kandis Xxxxoma arvelduskontolt osaühingu Xxxxarvelduskontole üle kokku 7 380 eurot selgitusega „maksete jaoks”. 2014 aastal tagastas osaühing Xxxxoma arvelduskontolt Xxxx arvelduskontole kokku 7 300 eurot selgitusega „tagastus” ning 1100 eurot selgitusega „tagastus”.
17.Kuna 2013. ja 2014. aastal kandis Xxxxosaühingule Xxxxüle 8 465 ja 7 380, kokku 15 845 eurot ning samal ajal osaühing Xxxxtagastas Xxxx 4 215 + 7 300 + 1 100, kokku 12 615 eurot, siis seisuga 01.01.2015 moodustas osaühingu Xxxxvõlgnevus Xxxx 15 845 – 12 615 = 3 230 eurot. Seega on raamatupidamise konto kaardil ajavahemiku 01.01.2015 – 21.08.2015 kohta kajastatud õigesti, et seisuga 01.01.2015 moodustas osaühingu Xxxxvõlgnevus Xxxx ees 3 230 eurot. Kuna 2013, 2014 ja 2015 aastal on Xxxxkandnud osaühingule Xxxxüle kokku 19 085 eurot ja samal ajal on osaühing Xxxxtagastanud Xxxx kokku 15 820 eurot, siis on OÜ Xxxxjätnud tagastamata 19 085 – 15 820 = 3 265 eurot. Kuna osaühing Xxxxei ole
tagasimakseid tehes määranud, millised maksed ta tagastab, siis on osaühingu Xxxxpoolt tagastamata kõik 2015. aastal saadud maksed 3240 eurot ja 27.12.2014 saadud 500 euro suurusest maksest 25 eurot.
VASTUHAGI KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
18.Vastuhagi kostja palub jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud vastuhagi hageja kanda. Hageja on vastuhagi punktis 3.2. viidanud asjaolule, et hageja väidetav nõue (võlgnevus) kostja vastu on seisuga 01.01.2015.a summas 3230 eurot. Hageja on oma õigusliku väite tõendmiseks esitanud väidetavalt osaühingu Xxxxraamatupidamise konto kaardi ajavahemikust 01.01.2015.a – 21.08.2015. Kontokaart on kinnitamata ning allkirjastamata. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas üldse on väidetavalt osaühingu Xxxxkontokaart sattunud hageja valdusesse, kes ei ole kostja töötaja ega seaduslik esindaja. Kostja järeldab, et Xxxx (nõude loovutaja) on ebaseaduslikult selle enda valdusse saanud või siis üldse võltsinud. Hageja poolt esitatud väidetav kontokaarti ei ole võimalik identifitseerida. Kostja leiab, et tegemist on ebaselge tõendiga. Kostja ei tunnista tõendina kostja poolt esitatud väidetavat kontokaarti ning on seisukohal, et kostja nõue summas 3230 eurot on tõendamata.
19.Kostja nõustub hageja poolt vastuhagi punktis 3.3 ja 3.5 esitatud väidetega ja neid tõendavate tõendiga. Vaidlus puudub asjaolu üle, et Xxxxon oma arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxx osaühingu Xxxxarvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxx üle kokku 3 240 eurot selgitusega „maksete jaoks“ Samuti puudub vaidlus asjaolu üle, et osaühing Xxxxtagastas 2015. aastal ettevõtte arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxx Xxxxarvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxx kokku 2 915 eurot selgitusega „tagastus“ ning Xxxxarvelduskontole nr EExxxxxxxxxxx kokku 290 eurot selgitusega „tagastus või laen tagasi“. Kostja on seisukohal, et isegi, kui hagejal on kehtiv nõue kostja vastu siis see on tõendanud ainult summas 35 eurot (3240 – 3105 = 35 eurot). Vastuhagi hageja ei ole tõendanud Xxxx arvelduskontolt osaühing Xxxxarvelduskontole 3230 euro ülekandmist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Vastuhagiavaldus on põhjendatud ja tuleb täielikult rahuldada.
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Pooled ei vaidle järgmiste õiguslikku tähendust omavate oluliste asjaolude üle, mis kohus loeb tuvastatuks:
2.pooled sõlmisid müügilepingu sõiduki Renault Magnumi võõrandamiseks hinnaga 4 080 eurot (sh käibemaks);
3.pooled sõlmisid 09.10.2015 müügilepingu sõiduki MAN 14.264 FLC võõrandamiseks hinnaga 1 854 eurot (sh käibemaks), kostja on nimetatud sõiduki ees tasunud 60 eurot;
4.pooled sõlmisid müügilepingu sõiduki Peugeot 5008 müügiks;
5.kõik eelpool nimetatud sõidukid on hageja kostjale üle andnud;
7.kostja edastas 20.01.2016 hagejale vastuse võlgnevuse nõudele ja müügilepingust
taganemise avaldusel (tl 18-19). Pooled vaidlevad sõiduki Peugeot 5008 hinna üle. Samuti on vaidlus selles, kas kostja on tasunud 31.10.2014 sõiduki Nissan Pathfinderi eest hagejale 4200 eurot sularahas ja Renault Magnumi eest 31.12.2014 sularahas või on jätnud nimetatud summad tasumata.
22.Hageja nõue kostja vastu on esitatud müügilepingute alusel. Seega kuuluvad kohaldamisele müügilepingu sätted ja hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 208 lg 1 alusel. VÕS 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega on müüja põhikohustuseks müüdud asja üleandmise kohustus ning ostja põhikohustuseks on ostuhinna tasumise kohustus ja müüdud asja vastuvõtmise kohustus. Kohus tuvastas käesoleva kohtuotsuse p-is 21, et pooled ei vaidle selle üle, et pooled sõlmisid sõidukite Nissan Pathfinderi, Renault Magnumi, MAN 14.264 FLC ja Peugeot 5008 müügilepingud ning hageja on nimetatud sõidukid kostjale üle andnud. Vaidlus on sõiduki Peugeot 5008 hinna üle. Samuti on vaidlus selles, kas kostja on tasunud sõiduki Nissan Pathfinderi eest hagejale 4200 eurot sularahas ja Renault Magnumi eest 31.12.2014 sularahas.
23.VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist. Hageja on esitanud kohtule dokumentaalsete tõenditena 30.10.2014 arve/saatelehe nr 625, summas 4 200 eurot, sh käibemaks (tl 6); 16.12.2014 arve/saateleht nr 648 summas 4 080 eurot (tl 7); 09.10.2015 arve/saateleht nr 15106 summas 1 854 eurot (tl 8) ning 22.10.2015 arve saatelehe nr 15112 summas 5 040 eurot (tl 9). Nimetatud saldokinnitusest nähtub, et seisuga 01.12.2015 on kostjal tasumata 09.10.2015 arve nr AS 15106 summas 1 794 eurot ja 22.10.2015 arve nr AS 15112 summas 508,80 eurot, kokku 2 302,80 eurot (tl 10).
24.Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud, et kostja on tasunud Nissan Pathfinderi müügihinna 4 200 eurot koos käibemaksuga 31.10.2014 hagejale sularahas. Samuti on tõendamist leidnud, et kostja on tasunud hagejale Renault Magnum müügihinna 4 080 eurot koos käibemaksuga 31.12.2014 sularahas. Hageja väidab, et ta ei ole nimetatud summat saanud. Kostja esitas kohtule 31.10.2014 orderi kviitungi nr 296, mille kohaselt on Osaühing Xxxx tasunud summa 4 200 eurot ja nimetatud orderi kviitungil on märgitud aluseks 14.10.30 arve 625 (tl 45). Kostja poolt kohtule esitatud 31.12.2014 kassa sissetuleku orderi kviitungi nr 310 kohaselt on tõendatud, et kostja tasus hagejale 31.12.2014 4 080 eurot sularahas (tl 47). Nimetatud kviitungil on märgitud tasumise alusena 14.12.16 arve 648. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et nimetatud kviitungitel on daatum väljendatud vormingus aasta.kuu.kuupäev. Samuti on hageja ise kohtule esitanud 31.12.2014 kassa sissetuleku orderi nr 310 koos kviitungiga. Sellega on hageja kinnitanud VÕS § 95 nimetatud täitmise kiivtungi andmist.
25.VÕS § 95 lg 1 kohaselt võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitungi). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi. Kohus leiab, et kassa sissetuleku orderite kviitungite näol on tegemist VÕS § 95 nimetatud täitmise kviitungitega, mis tõendavad kohustuse täitmist kostja poolt summas 4 200 eurot ja 4 080 eurot. Riigikohus on 17. detsembril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09 tehtud otsuse p-s 10 ja 2. juunil 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08 tehtud otsuse p-s 15 selgitanud, et VÕS § 95 järgi täitmise kviitungi väljaandmisel eeldatakse üldjuhul, et võlgnik on kohustuse täitnud, ning tõendamiskoormus selle tõendamiseks, et täitmist ei toimunud, läheb üle võlausaldajale. Võlausaldajal on võimalus selline eeldus ümber lükata, kui ta tõendab, et võlgnik on jätnud kohustuse täitmata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on jätnud 4 200 eurot
ja 4 080 eurot tasumata. Samuti kinnitab nimetatut ka asjaolu, et hageja on saatnud kostjale saldokinnitusi, kuid kohtule tõendina esitatud saldokinnitus seisuga 01.12.2015 kajastab üksnes arveid nr AS 15106 ja AS 15112 (tl 10). Hageja ei ole esitanud kohtule 2014 aasta saldokinnitust, millest nähtuks asjaolu, et kostja on jätnud 30.10.2014 arve nr 625 summas 4 200 eurot ja 16.12.2014 arve nr 648 summas 4 080 tasumata.
26.Hageja märkis 21.09.2016 toimunud istungil, et sularahas tasutud arved ei kajastu mitte kuskilt ja kui arvetel allkirjad puuduvad, siis raha üleandmist ei toimunud (tl 109 pöördel). Raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg 1 kohaselt raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist ning 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. RPS § 7 lg kohaselt lõike 1 punktides 6–8 sätestatud nõuet ei kohaldata algdokumentidele, kui nendes punktides nimetatud andmed on kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis. Kõige tavalisem raamatupidamiseks koostatav koonddokument on aruandva isiku majanduskulude aruanne. Seega ei ole nõutav algdokumentidel (käesoleval juhul arvetel) allkirjad.
27.Järgmisena tuleb võtta seisukoht sõiduki MAN 14.264 FLC müügihinna tasumise osas. Pooled ei vaidle sõiduki MAN 14.264 FLC müügihinna 1 854 euro (sh käibemaks osas). Samuti puudub vaidlus selles, et kostja on nimetatud sõiduki eest tasunud 60 eurot. Seega on kostja poolt omaksvõtuga tõendatud, et tasumata on sõiduki MAN 14.264 FLC eest 1 794 eurot. Kostja leiab, et kuna kostja on Peugeot 5008 eest tasunud 331,20 eurot enam, siis tasaarvestab kostja Peugeot 5008 eest enam tasutud 331,20 euro tagasinõude MAN 14.264 FLC müügihinna võlgnevusega 331,20 euro osas. Kostja leiab, et MAN 14.264 FLC müügihinna võlgnevus hageja ees on 1 462,80 eurot (1854 – 60 – 331,20 = 1 462,80).
28.Hageja väidab, et pooled sõlmisid 22.10.2015 müügitehingu sõiduki Peugeot 5008, reg.märgiga nr xxxx võõrandamiseks summas 4 200 eurot + käibemaks, kokku 5 040 eurot. Kostja on seisukohal, et pooled sõlmisid 16.10.2015 müügilepingu sõiduki Peugeot 5008 reg. märgiga xxxx müügiks hinnaga 3 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et pooled sõlmisid 16.10.2015 müügilepingu sõiduki Peugeot 5008 müügiks hinnaga 3 500 eurot + käibemaks. Nimetatut tõendab kohtule kostja poolt esitatud dokumentaalne tõend, mille kohaselt hageja müüb kostjale sõiduki Peugeot 5008, reg.nr xxxx hinnaga 3 500 eurot + käibemaks (tl 48). Nimetatu on allkirjastatud hageja juhatuse liikme Xxxx ja Xxxx poolt. Hageja poolt kostjale 22.10.2015 väljastatud arve on vastuolus poolte poolt lepingus kokkulepituga. Hageja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid Peugeot 5008, reg.nr xxxx müügilepingu hinnaga 4 200 eurot + käibemaks, so 5 040 eurot. VÕS § 3 p 1 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust ning käesoleval juhul on tegemist müügilepingust tuleneva võlasuhtega. Kohus nõustub kostja poolt esile toodud asjaoluga, et võlasuhte tekkimise alus ei saa olla arve või saldokinnitus. Seega on sõiduki Peugeot 5008 müügilepingu järgseks hinnaks koos käibemaksuga 4 200 eurot. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et kostja on tähtajaliselt tasunud 4 531,20 eurot ning nimetatut tõendab ka saldokinnitus seisuga 01.12.2015 (tl 10). Seega on tõendamist leidnud, et kostja on tasunud hagejale sõiduki Peugeot 5008 eest 331,20 eurot enam, kui müügilepingus kokkulepitud. Kuna kostja on Peugeot 5008 müügihinna tasunud, siis on vastav võlasuhe lõppenud ja hageja nõue kostjalt Peugeot 5008 müügihinna osa 508,80 euro väljamõistmiseks on põhjendamatu.
29.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei oma tähtsust vaidlusaluste arvete nr 15112 ja 15106 deklareerimine hageja käibedeklaratsioonis. Nõuete deklareerimine hageja poolt oma käibena ei tekita kostjale tsiviilõiguslikke kohustusi. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hagejal on alati võimalik oma vastavat käibedeklaratsiooni parandada või esitada arvete nr 15112 osaliseks krediteerimiseks kreeditarve ja saada seeläbi enamtasutud käibemaks riigilt tagasi.
Eeltoodus tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sõiduki MAN 14.264 FLC eest tasumata 1 794 eurot. Tulenevalt asjaolust, et kostja on tasunud hagejale sõiduki Peugeot 5008 eest 331,20 eurot enam, siis tuleb nimetatud summa tasaarvestada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 462,80 eurot.
30.Hageja on esitanud kostja vastu ka sissenõutavaks muutunud viivise ja kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhisummalt viivise väljamõistmise nõude. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
31.Kuna kohus jättis hagi rahuldamata Nissan Pathfinderi, Renault Magnumi ja Peugeot 5008 müügihinna nõuete osas, kuna kohus tuvastas, et kostjal ei ole hageja vastu nimetatud müüügilepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. Seega on põhjendamata viivsenõue, kuna hageja ei saa nõuda kostjalt nendelt müügihindade nõuetelt viivist. Järgnevalt kohus analüüsib kas hagejal on õigus nõuda kostjalt MAN 14.264 FLC müügihinna tasumisega rikkumise tõttu viivist. Kostja leiab, et on põhjendamatu MAN 14.264 FLC müügihinna nõudelt arvestatud viivise nõue, kuna (09.10.2015 arve nr 15106) võlgnevuselt leppisid pooled kokku arvestamisele kuuluvaks viivise määraks 0% päevas. Hageja ei ole nimetatule vastuväiteid esitanud. Seega tunnistab hageja nimetatud kokkulepet viivise osas, pooled on sõiduki müügilepingu sõlminud majandustegevuses ning sellest tulenevalt on viivise kokkulepe 0 % päevas kehtiv. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus viivise nõude tasumata summalt 1 462,80 eurot välja mõistmata.
32.Järgmisena analüüsib kohus vastuhagiavaldust. Osaühing XXXX esitas 19.08.2016 kohtule vastuhagi, milles palub välja mõista osaühingult Xxxx 3 265 eurot. Vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele.
33.Vastuhagi hageja nõue kostja vastu on esitatud alusetu rikastumise sätete alusel ja võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastuhagi hageja leiab, et Xxxx on tasunud vastuhagis kostjale ilma õigusliku aluseta 3 265 eurot. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu 22. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 10). Eeltoodust tulenevalt on oluline hageja tahe teha sooritus teatava kohustuse täitmiseks.
34.Vastuhagi hageja poolt kohtule esitatud kontoväljavõtetega on tõendamist leidnud järgmised asjaolud: 2013. aastal kandis Xxxx oma arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxx osaühingu Xxxxarvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxx üle kokku 8 465 eurot selgitusega „maksete jaoks“ (tl 95); 2013. aastal tagastas osaühing Xxxxoma arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxx Xxxx arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxx kokku 4 215 eurot selgitusega „tagastus“ (tl 95); 2014. aastal kandis Xxxxoma arvelduskontolt EExxxxxxxxxxxxxx osaühingu Xxxxarvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxx üle kokku 7 380 eurot selgitusega „maksete jaoks (tl 95-96); 2014. aastal tagastas osaühing Xxxxoma arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxx Xxxx arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxx kokku 7 300 eurot selgitusega „tagastus“ (tl 96); 2014. aastal tagastas osaühing Xxxxoma arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxx Xxxx arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxx kokku
1 100 eurot selgitusega „tagastus“ (tl 97); 2015. aastal kandis Xxxxoma arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxx osaühingu Xxxxarvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxx üle kokku 3 240 eurot selgitusega „maksete jaoks“ (tl 62-66); 2015. aastal tagastas osaühing Xxxxoma arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxx Xxxx arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxx kokku 2 915 eurot selgitusega „tagastus“ (tl 62-67).
35.Seega on tõendamist leidnud, et aastatel 2013. 2014. 2015 kandis Xxxxosaühingule Xxxxüle 8 465 eurot, 7 380 eurot ja 3 240 eurot; kokku 19 085 eurot ning osaühing Xxxxtagastas Xxxx 4 215 eurot, 7 300 eurot, 1 100 eurot ja 3 205 eurot, kokku 15 820 eurot. Eeltoodust tulenevalt moodustab osaühingu Xxxxvõlgnevus Xxxx ees 3 265 eurot (19 085 eurot – 15 820 eurot). Eeltoodust tulenevalt on Xxxxteinud kostjale soorituse 3 265 euro ulatuses ning on täidetud VÕS § 2018 lg 1 kohaldamise esimene eeldus.
36.Järgmisena tuleb analüüsida, kas nimetatud sooritus on tehtud ilma õigusliku aluseta. Riigikohus on selgitanud, et hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-134-11, p 13). Seega peab VÕS § 1028 lg 1 teise eeldusena üleandmine olema toimunud ilma õigusliku aluseta. Õiguslik alus puudub, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud asjaolu, et Xxxxon teinud vastuhagis kostja kasuks soorituse summas 3 265 ilma õigusliku aluseta. Kostja ei ole tõendanud asjaolu, et Xxxxpoolt osaühingu Xxxxarvelduskontole tasutud summa tasumiseks on lepingust või seadusest tulenev alus. Vastuhagis kostja on üksnes esitanud 21.09.2016 toimunud kohtuistungil vastuväite, et Xxxx ei olnud selliseid sissetulekuid, et kanda nimetatud summad osaühingule Xxxx . Kohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, kellelt sai Xxxxrahalisi vahendeid nimetatud summade kandmiseks osaühing Xxxxarvelduskontole. Sellest tulenevalt jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata vastuhagis kostja poolt 19.09.2016 kohtule esitatud tõendid Xxxx töötasude kohta (tl 100-101). Vastuhagis hageja on tõendanud, et Xxxxon osaühing Xxxxarvelduskontole eelpool nimetatud summad kandnud. Osaühing Xxxx ei ole tõendanud, et Osaühingul XXXX ei ole kohustust summat 3 265 eurot tagasi maksta. Eeltoodust tulenevalt on täidetud VÕS § 1028 kohaldamise eeldused.
37.Kohtule esitatud Tallinna notar Priidu Pärna poolt 10.12.2015 koostatud ja tõestatud pärimistunnistusega on tõendatud, et 23.08.2015 surnud Xxxx ainupärijaks on tema poeg Xxxx (tl 68-69). Xxxx on pärinud ka kõik Xxxx varalised õigused, mis ei ole lahutamatult seotud Xxxx isikuga. Pärimisseaduse (PärS) § 2 kohaselt pärand on pärandaja vara ning pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Seega on Xxxx pärinud ka Xxxx nõude OÜ Xxxxvastu summas 3 265 eurot.
38.Xxxx ja Osaühing XXXX sõlmisid 16.06.2016 nõude loovutamise lepingu, millega Xxxx loovutas nõude OÜ Xxxxvastu Osaühingule XXXX (tl 75-76). Nimetatud lepingu p 4 kohaselt nõue loetakse Osaühingule XXXX üleläinuks lepingu sõlmimise hetkest. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata andalepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Seega on tõendamist leidnud, et nõue summas 3 265 eurot OÜ Xxxxvastu kuulub alates 16.06.2016 Osaühingule XXXX. Xxxx teavitas osaühingut Xxxx16.06.2016 teatega nõude loovutamisest, milles palus nõue täita uuele võlausaldajale Osaühingule XXXX (tl 78). Osaühing Xxxxei ole nõuet summas 3 265 eurot uuele võlausaldajale Osaühingule XXXX täitnud. Tulenevalt ülaltoodust kuulub vastuhagi täielikult rahuldamisele ning vastuhagi kostjalt tuleb vastuhagi hageja kahjuks välja mõista võlgnevus 3 265 eurot.
39.Vastuhagiavaldus oli suunatud põhihagi tasaarvestamisele. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole
nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Eeltoodust tulenevalt tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad summad ning tasaarvestuse tagajärjel mõistab osaühingult XxxxOsaühing XXXX kasuks välja võlgnevuse summas 1 802,20 eurot (3 265 eurot – 1 462,80 eurot). Samuti on Riigikohus märkinud, et vastastikuste rahaliste nõuete lahendamisel saab nõuded lugeda vastastikku tasaarvestatuks (n-ö saldeerida) ja nõuda otsuse resolutsiooniga välja üksnes nõuete vahe sellelt poolelt, kelle kahjuks jääk (saldo) jääb. Selleks ei ole poolel vaja teha eraldi tasaarvestusavaldust (vt Riigikohtu 20.12.2005 otsus 3-21-136-05, p 27).
MENETLUSKULUD
40.Kohus leiab, et hagiavalduse osas tuleb poolte menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel vaidluse asjaolusid arvestades täielikult poolte endi kanda. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab osaliselt hagi, siis on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.
41.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastuhagiavalduse menetluskulud jätta vastuhagi kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
42.Vastuhagi hageja märkis oma menetluskulude suuruseks kokku 1 620 eurot. Nimetatud summast moodustab vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot. Hageja tasus riigilõivu õigesti vastavalt hagihinnale. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud ja mõistab nimetatud summa vastuhagi kostjalt vastuhagi hageja kasuks välja. Vastuhagi hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on õigusabikulud 1 320 eurot. Lepingulise esindaja poolt Osaühingule XXXX maakohtu menetluses seoses vastuhagiga osutatud õigusabi hõlmas järgmisi toiminguid: 15.08.2016 nõupidamine kliendiga seoses vastuhagi koostamisega 30 min; 15.08.2016 vastuhagile tõendite kogumine 30 min; 18.08.2016 vastuhagi koostamine 2 tundi 45 minutit; 19.08.2016 vastuhagi esitamine kohtule 15 min; 07.09.2016 seisukoha koostamine 2 tundi; 20.09.2016 valmistumine maakohtu istungiks 1 tund ja osalemine kohtuistungil, iga istungiminuti eest 2 eurot. Esindaja osutas vastuhagis hagejale õigusabi tunnihinnaga 120 eurot tund ilma käibemaksuta. Vastuhagis kostja hageja menetluskuludele vastuväidet ei esitanud.
43.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Vastuhagis hageja lepinguline esindaja vastab lepingulisele esindajale TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele. Kohus loeb esindaja toimingute kestvuse kokku vastuhagi menetluses hagimenetluses 7 tunni ulatuses põhjendatuks ja tsiviilasja olemusega kooskõlas olevaks.
44.Kohus selgitab, et kohtul tuleb muu hulgas hinnata ka õigusabi tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on kohus seiskohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta, on mõistlik ja põhjendatud. Vastuhagi hageja esindaja kinnitab, et õigusteenus on osutatud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kohus määrab
eeltoodut arvestades kindlaks hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks 840 eurot ilma käibemaksuta. Nimetatule lisandub riigilõiv 300 eurot. Kohus mõistab kokku vastuhagi kostjalt vastuhagi hageja kasuks välja 1 140 eurot.
45.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus, et käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb vastuhagi kostjal tasuda vastuhagi hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 140 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
46.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.