2-03-520
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Merike Varusk
Otsuse avalikult
17. veebruar 2006 kell 14:00, Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-03-520
Tsiviilasi
P.P. hagi Osaühing Mr. Timber (pankrotis) vastu nõuete tunnustamiseks Osaühing Mr. Timber (pankrotis) pankrotimenetluses
Menetlusosalised ja nende
Hageja P.P. (isikukood xxx; elukoht xxx); hageja esindaja Kaili Siilak (OÜ Pearu; asukoht Endla 4, Tallinn 10142); kostja Osaühing Mr Timber (pankrotis; registrikood 10286842); kostja esindaja pankrotihaldur Ene Ahas (Advokaadibüroo Valge & Uiga; asukoht Aleksandri 8, Tartu 51004).
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
10. jaanuar 2006
Istungil osalenud isikud
Hageja P.P.; hageja esindaja Kaili Siilak; kostja esindaja pankrotihaldur Ene Ahas.
jätta hagi rahuldamata. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Hageja nõue ja põhjendused
2-03-520
Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 26.02.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2/1-4/02 välja Osaühingu Mr. Timber (edaspidi OÜ Mr. Timber) pankrot. Hageja esitas OÜ Mr. Timber (pankrotis) pankrotimenetluses töötasu, puhkusekompensatsiooni ja töölepingu lõpetamise eest saadaoleva hüvituse nõuded, millele pankrotihaldur vaidles vastu. Hageja leiab, et pankrotihalduri poolne nõuete vaidlustamine oli alusetu. Hageja põhjendab oma seisukohata sellega, et hageja asus 01.02.1998 töölepingu alusel tööle OÜ-sse Mr. Timber assistent-sekretärina kuupalgaga 5 000 krooni kuus (neto) ning töötas sellel ametikohal kuni OÜ Mr. Timber pankrotistumiseni. Hageja on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping mitte käsundusleping, kuna lepingupooled olid alluvusvahekorras ning hageja kohustus tegema tööandjale tööd. Hageja leiab, et ajaolu, et töölepingus ei olnud ära märgitud töö tegemise aega ja kohta, ei muuda töölepingut veel käsunduslepinguks. Samuti on hageja seisukohal, et temal olnud assistent-sekretäri ülesanded ja juhatuse liikme ülesanded ei ole kattuvad ning et töölepingu sõlmimiseks oli olemas osanike nõusolek, kuna töölepingule on alla kirjutanud ainuosanik ise. Nähtuvalt OÜ-st Mr. Timber (pankrotis) saadud puhkusereservi arvestuse tabelile moodustas hageja saadaolev puhkusekompensatsioon 31.12.2001 seisuga 24 921 krooni, millele lisandub 2002.a kahe kuu eest saadaolev puhkusekompensatsioon summas 1 067.50 krooni, kokku 25 988.50 krooni. Töötasuna on hagejal saamata 13 625.50 krooni. Nimetatud summa hõlmab 2001.a novembrikuu töötasu 5 tööpäeva eest ning 2002.a jaanuari töötasu ja veebruari töötasu 18 tööpäeva eest. Samuti oleks hageja pidanud saama tööandjalt kompensatsiooni kahe kuupalga ulatuses ehk summas 12 810 krooni, kuna temaga lõpetati tööleping töölepinguseaduse (TLS) § 86 p 2 alusel. Hageja palubki tunnustada OÜ Mr. Timber (pankrotis) pankrotimenetluses P.P. kasuks saamata jäänud palga nõuet summas 13 625.50 krooni, saamata jäänud puhkuse eest kompensatsiooni nõuet summas 25 988.50 krooni ning töötajale 12 810 krooni suuruse hüvitise maksmise nõuet töölepingu seaduse § 86 p 2 alusel töölepingu lõpetamise eest koos alternatiivnõudega tunnistada lepingut käsunduslepinguna kostja ja hageja kui selle juhatuse liikme vahel töölepingus märgitud tingimustel ja tunnustada seeläbi eelloetletud nõudeid, kui kohus ei loe OÜ Mr. Timber (pankrotis) ja P.P. vahel sõlmitud lepingut töölepinguks. II Kostja vastuväited Kostja hagiga ei nõustu, palub jätta selle rahuldamata. Kostja väidab, et hagiavaldusele lisatud pooltevahelist lepingut ei ole võimalik käsitleda kui töölepingut TLS mõttes, vaid pigem on see leping, mis määrab kindlaks juhatuse liikme poolt tehtud töö tasustamise alused ja korra ehk käsund. TLS ei laiene aga juriidilise isiku organi juhatuse liikme suhtele juriidilise isikuga. Juriidilise isiku organi liige saab olla juriidilise isikuga töösuhtes üksnes juhul, kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Hagiavaldusele lisatud lepingust nähtub, et hageja täitis assistendi ja sekretäri ülesandeid. Kostja leiab, et assistendi ja sekretäri tööülesanded ning juhatuse liikme tööülesanded on kattuvad. Nii sekretäri, assistendi kui ka juhatuse liikme tööülesanded on seotud ettevõtte juhtumise ja igapäevase majandustegevuse korraldamisega. Kostja on seisukohal, et hagiavaldusele lisatud leping on oma olemuselt käsundusleping, kuna esinevad käsunduslepingule viitavad tunnused: töötegemise aega, kohta ja viisi ei ole kokku lepitud. Kuni 31.12.2005 kehtinud äriseadustiku redaktsiooni § 180 lg 7 kohaselt oli juhatuse liikmele tasu maksmiseks vaja osanike otsust. Sellist otsust ei ole hageja esitanud, samuti ei nähtu pankrotihaldurile üle antud OÜ Mr. Timber (pankrotis) dokumentatsioonist, et kunagi oleks OÜ Mr. Timber osanike poolt vastu võetud otsust juhatuse liikme P.P. töö tasustamise kohta.
2-03-520 Samuti väidab kostja, et hageja ei ole üldse tõendanud, et hagiavaldusele lisatud leping on sõlmitud OÜ Mr. Timber osanike otsuse alusel või et osanikud oleksid selle hiljem heaks kiitnud. Seega hagiavaldusele lisatud töölepingu pealkirja kandev leping on tühine. Veel märgib kostja, et pooltevahelises lepingus ei ole sõnaselgelt fikseeritud kasutamata puhkuse eest rahalise hüvituse maksmine. On märgitud ainult üldistatavalt, et hagejal on õigus iga-aastasele puhkusele ja puhkusetasule vastavalt EV seadusandlusele, kusjuures lepingus ei ole määratud põhi- ning lisapuhkuse kestust. Hageja ei ole kohtule esitanud pooltevahelist eraldiseisvat kokkulepet puhkusehüvituse maksmise kohta. Puudub osanike otsus hagejale puhkusehüvituse väljamaksmise kohta. Kuna poolte vahel ei ole töösuhet TLS mõttes, ei ole hagejal õigus korralisele tasustatavale puhkusele ja hagejal puudub õigus saada hüvitust väljateenitud, kuid kasutamata puhkuse eest. Hagiavaldusele lisatud lepingus on fikseeritud töölepingu lõpetamine 26.02.2002, kuna hageja OÜ Mr. Timber seadusliku esindajana väitis kostja osas pankroti väljakuulutamise eelselt, et poolte vahel on tegemist töösuhtega TLS mõttes. Pärast pankrotihaldurile üleantud dokumentide kontrollimist nähtus, et puudus osanike otsus selle kohta, et hagejaga sõlmida tööleping ning tasustada hageja tööd hagiavaldusele lisatud lepingus fikseeritud tingimustel. Pankrotihaldur jõudis järeldusele, et poolte vahel ei olnud tegemist töösuhtega TLS mõttes ning annulleeris 05.06.2002 töölepingu lõpetamise kande. Sellest tulenevalt puudub hagejal õigus nõuda kompensatsiooni väidetava töölepingu lõpetamise eest kostja pankrotistumise tõttu. Kuna hageja seletustest ja tunnistaja ütlustest nähtub, et kostja makseraskused said alguse ja majanduslik seis muutus ebarahuldavaks 2001.a suvel ning nimetatud ajast ei toimunud enam ka aktiivset majandustegevust. Makseraskuste tõttu ei olnud kostja võimeline maksma töötajatele töötasusid. Mr Timber OÜ ei suutnud makseraskusi ületada ja seetõttu kuulutati 26.02.2002 välja võlgniku pankrot. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tema oli vaidlusalusel perioodil võlgniku juhatuse liikme kohustustes. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja juhatuse liikme staatust lugeda fiktiivseks või mitte. Kuna hageja on oma käitumisega nii ettevõtte siseselt (ei ole palunud enda tagasikutsumist, ei ole taotlenud ebaõige registrikande kustutamist enda juhatuse liikmeks oleku kohta ega nõudnud kohtu kaudu enda juhatusest väljaarvamise tunnustamist) ja kostja praeguse seadusliku esindaja pankrotihalduri suhtes (andnud pankrotimenetluses teavet, andnud võlgniku vande) on käitunud viisil, mida ei ole võimalik muul viisil tõlgendada kui osaühingu juhatuse liikme rollina, siis just hageja käitumisega on tõendatud, et ta olid faktiliselt siiski nii juhatuse liikme õigused kui ka kohustused. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja esindaja, et kuna hageja siiski täitis juhatuse liikme kohustusi, on vastuolus hea usu põhimõtetega see, et hageja nõuab töötasu väljamaksmist perioodi eest, mil ta ei suutnud juhatuse liikmena tagada ettevõtte majandustulemuste parandamist, õigeaegset likvideerimist, s.h töölepingute lõpetamist töötajatega olukorras, kus neile tööd anda polnud. Samuti leiab kostja, et hageja ei ole suutnud vajaliku täpsusega nimetada konkreetseid tööülesandeid, mida ta täitis perioodil, mille eest on esitatud töötasu nõue. Hageja üldsõnalised selgitused selle kohta, et ta tegeles müügitööga, on vastuolus tunnistaja ütlustega, mille kohaselt alates 2001.a suvest ettevõtte töö seiskus ja töötajatele ei olnud enam tööd anda. Hageja nõude muudab kostja hinnangul ebatõenäoliseks ka asjaolu, et hagejal sündis vaidlusalusel perioodil laps ning kostja esindaja hinnangul ei ole võimalik vastsündinud lapse kõrvalt täiskohaga töötada. Ka haigekassa andmed kinnitavad seda, et hagejale maksti vaidlusaluse perioodi eest rasedus- ja sünnituslehe alusel hüvitist, mistõttu kostja leiab, et hagejal puudub alust nõuda täiendavalt sama perioodi eest juhatuse liikme tasu. IV Kohtuistung
2-03-520
10.01.2006 toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude juurde ning palus OÜ Mr. Timber (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustada P.P. palganõuet summas 13 625.50 krooni, kasutamata puhkuse eest hüvituse nõuet summas 25 988.50 krooni, lugeda P.P. tööleping lõppenuks TLS § 86 p 2 alusel ning tunnustada töölepingu lõppemise eest 12 810 krooni suuruse hüvituse maksmise nõuet koos alternatiivnõudega tunnustada lepingut käsunduslepinguna ja seeläbi eelloetletud rahalisi nõudeid juhul, kui kohus ei tunnusta poolte vahel sõlmitud lepingut töölepinguna. Nõudeid palus hageja esindaja tunnustada hagi esitamisel kehtinud seaduse järgi teise järgu nõuetena, alternatiivnõuet viienda järgu nõudena. Samuti palus hageja esindaja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 5 610 krooni. Kostja esindaja jäi kõigi varasemalt antud suuliste ja kirjalike vastuväidete juurde ning palus jätta hagi rahuldamata. IV Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 7 p 10 kohaselt ei laiene töölepingu seadus juriidilise isiku organi ja välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja, samuti riigiettevõtte haldusnõukogu liikme suhetele juriidilise isiku, välismaa äriühingu Eesti filiaali ja riigiettevõttega. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) § 108 lg 1 (kuni 30.06.2002 kehtinud redaktsioon) sätestas, et tsiviilõiguse teostamisel ja tsiviilkohustuse täitmisel tuleb toimida heas usus. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, tunnistajate ütlused ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on palunud tunnustada OÜ Mr. Timber (pankrotis) pankrotimenetluses P.P. kasuks saamata jäänud palga nõuet summas 13 625.50 krooni, saamata jäänud puhkuse eest kompensatsiooni nõuet summas 25 988.50 krooni ning töötajale 12 810 krooni suuruse hüvitise maksmise nõuet töölepingu seaduse § 86 p 2 alusel töölepingu lõpetamise eest koos alternatiivnõudega tunnistada lepingut käsunduslepinguna kostja ja hageja kui selle juhatuse liikme vahel töölepingus märgitud tingimustel ja tunnustada seeläbi eelloetletud nõudeid, kui kohus ei loe OÜ Mr. Timber (pankrotis) ja P.P. vahel sõlmitud lepingut töölepinguks. Hageja on esitanud OÜ Mr. Timber (pankrotis) pankrotimenetluses töötasu, puhkusekompensatsiooni ja töölepingu lõpetamise eest saadaoleva hüvituse nõuded, millele pankrotihaldur on vastu vaielnud. Hageja põhjendab oma seisukohata sellega, et hageja asus 01.02.1998 töölepingu alusel tööle OÜ-sse Mr. Timber assistent-sekretärina kuupalgaga 5 000 krooni kuus (neto) ning töötas sellel ametikohal kuni OÜ Mr. Timber pankrotistumiseni. Hageja on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping mitte käsundusleping, kuna lepingupooled olid alluvusvahekorras ning hageja kohustus tegema tööandjale tööd. Hageja leiab, et ajaolu, et töölepingus ei olnud ära märgitud töö tegemise aega ja kohta, ei muuda töölepingut veel käsunduslepinguks. Samuti on hageja seisukohal, et temal olnud assistent-sekretäri ülesanded ja juhatuse liikme ülesanded ei ole kattuvad ning et töölepingu sõlmimiseks oli olemas osanike nõusolek, kuna töölepingule on alla kirjutanud ainuosanik ise.
2-03-520 Kostja hagiga ei nõustu, palub jätta selle rahuldamata. Kostja väidab, et hagiavaldusele lisatud pooltevahelist lepingut ei ole võimalik käsitleda kui töölepingut töölepingu seaduse mõttes, vaid pigem on see leping, mis määrab kindlaks juhatuse liikme poolt tehtud töö tasustamise alused ja korra ehk käsund. Töölepingu seadus ei laiene aga juriidilise isiku organi juhatuse liikme suhtele juriidilise isikuga. Juriidilise isiku organi liige saab olla juriidilise isikuga töösuhtes üksnes juhul, kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Hagiavaldusele lisatud lepingust nähtub, et hageja täitis assistendi ja sekretäri ülesandeid. Kostja leiab, et assistendi ja sekretäri tööülesanded ning juhatuse liikme tööülesanded on kattuvad. Nii sekretäri, assistendi kui ka juhatuse liikme tööülesanded on seotud ettevõtte juhtimise ja igapäevase majandustegevuse korraldamisega. Kostja on seisukohal, et hagiavaldusele lisatud leping on oma olemuselt käsundusleping, kuna esinevad käsunduslepingule viitavad tunnused: töötegemise aega, kohta ja viisi ei ole kokku lepitud. Kohus leiab, et TLS § 7 p-st 10 ei tulene, et osaühingu juhatuse liige ei saaks samaaegselt olla osaühinguga ka töösuhetes. TLS § 7 p 10 järgi ei rakendata töölepingu seadust üksnes juhul, kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, kujutab endast tegelikult juhatuse liikme kohustuste täitmist (samale seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-108-05). Hageja P.P. ja OÜ Mr Timber vahel sõlmitud lepingu (tl 16-18) kohaselt asus hageja tööle assistent-sekretäri ametikohale, lepingus pooled hageja tööülesandeid kokku ei leppinud. Hageja seletuste kohaselt (tl 135, 151) oli tema, kui assistent-sekretäri, tööülesandeks assisteerida äriühingu tegelikku juhti. Tema tööülesannete hulka kuulusid äriühingu assisteerimine, telefonikõnede vastuvõtmine ja suunamine, kirjavahetuse registreerimine, klientide ja külastajate teenindamine, kirjade ja muude dokumentide vormistamine, tootmisjuhi ja juhatuse liikme assisteerimine, samuti tegi hageja tõlketöid, sest juhatuse liige M. Reihill ei valdanud eesti keelt. Kohus leiab, et assistendi ja sekretäri tööülesanded ning juhatuse liikme tööülesanded on kattuvad ning seotud ettevõtte juhtimise ja igapäevase majandustegevuse korraldamisega. Hageja poolt kirjeldatud tööülesanded on käsitatavad tema kui osaühingu juhatuse liikme kohustuste täitmine ÄS §-de 179-181, 183 ja 185-187 mõttes. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ja OÜ Mr Timber vahel sõlmitud töölepinguna pealkirjastatud leping (tl 16-18) ei ole tööleping ja seda tuleb käsitleda lepinguna, millega on vormistatud äriühingu juhatuse liikme kohustused. Kohus leiab, et kuna viidatud leping on tsiviilõiguslik leping, siis ei tulene sellest töölepingule omast palga, puhkusekompensatsiooni ja TLS § 86 p 2 alusel töölepingu lõpetamise eest hüvitise maksmise kohustust. Hageja on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping mitte käsundusleping, kuna lepingupooled olid alluvusvahekorras ning hageja kohustus tegema tööandjale tööd. Kohus leiab, et kuna hageja seletuste kohaselt (tl 135, 151) oli assistent-sekretäri tööülesandeks assisteerida äriühingu tegelikku juhti, siis on hageja, kui OÜ Mr Timber juhatuse liikme (tl 34), ja OÜ Mr Timber, juhatuse liige M. Reihill isikus, vahel sõlmitud tööleping sõlmitud hea usu printsiipi rikkudes, kuna üks juhatuse liige ei saa alluda teisele juhatuse liikmele. Seega leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud lepingut tuleb vaadelda fiktiivse töölepinguna. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue, tunnustada OÜ Timber (pankrotis) pankrotimenetluses hageja kasuks saamata jäänud palga nõuet summas 31 384.50 krooni. Samuti tuleb rahuldamata jätta ka hageja nõue tunnustada OÜ Mr Timber (pankrotis) pankrotimenetluses hageja kasuks kasutamata puhkuse eest kompensatsiooni nõue summas 25 988.50 krooni ning hageja nõue lugeda hageja tööleping lõppenuks TLS § 86 lg 2 alusel ja tunnustada OÜ Mr Timber (pankrotis) pankrotimenetluses hageja kasuks töötajale töölepingu lõpetamise eest 12 810 krooni suuruse hüvitise maksmise nõuet.
2-03-520 Hageja on palunud juhul, kui kohus ei loe OÜ Mr. Timber (pankrotis) ja P.P. vahel sõlmitud lepingut töölepinguks, tunnistada hageja nõuded alternatiivnõudena ja tunnistada lepingut käsunduslepinguna kostja ja hageja kui selle juhatuse liikme vahel töölepingus märgitud tingimustel. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja esindaja leiab, et kuna hageja täitis juhatuse liikme kohustusi, siis on vastuolus hea usu põhimõtetega see, et hageja nõuab töötasu väljamaksmist perioodi eest, mil ta ei suutnud juhatuse liikmena tagada ettevõtte majandustulemuste parandamist, õigeaegset likvideerimist, s.h töölepingute lõpetamist töötajatega olukorras, kus neile tööd anda polnud. Samuti ei ole hageja suutnud vajaliku täpsusega nimetada konkreetseid tööülesandeid, mida ta täitis perioodil, mille eest on esitatud töötasu nõue. Samuti muudab hageja nõude ebatõenäoliseks asjaolu, et hagejal sündis vaidlusalusel perioodil laps ning kostja esindaja hinnangul ei ole võimalik vastsündinud lapse kõrvalt täiskohaga töötada. Kohus leiab, et kostja vastuväited on põhjendatud. Hageja omaksvõtuga ja tunnistaja A.A. ütlustega (tl 155) on tõendatud, et kostja makseraskused algasid 2001.a suvel. Kuna kostja ei suutnud makseraskusi ületada, kuulutati seetõttu 26.02.2002 välja võlgniku pankrot. Vaidlus puudub selles, et nimetatud perioodil oli hageja võlgniku juhatuse liikme kohustustes. Hageja väidetel oli tema staatus kostja juhatuse liikmena fiktiivne. Kohus leiab, et puudub alus lugeda hageja staatust kostja juhatuse liikmena fiktiivseks, kuna hageja, olles teadlik, et ta on kostja juhatuse liige, ei teinud midagi selleks, et taotleda enda tagasikutsumist juhatuse liikme kohalt, samuti ei ole ta taotlenud ebaõige registrikande kustutamist enda juhatuse liikmeks oleku kohta, ega nõudnud kohtu kaudu enda juhatusest väljaarvamise tunnustamist. Eeltoodud hageja tegevusest võib järeldada, et hagejal olid faktiliselt kõik kostja juhatuse liikme õigused ja kohustused ning tema väiteid juhatuse liikme fiktiivse staatuse kohta tuleb lugeda paljasõnaliseks. Kohus leiab, et hageja käitumine, olukorras, kus ta võlgniku juhatuse liikmena ei võtnud 2001.a suvel tarvitusele abinõusid äriühingu majandustulemust parandamiseks või ei asunud äriühingut likvideerima või ei esitanud maksejõuetuse väljakujunemisel võlgniku juhatuse liikmena pankrotiavaldust ning nõuab 2001. a septembris, oktoobris ja novembris, s.o perioodil, mil kostja maksejõuetus oli välja kujunenud, täidetud ülesannete eest tasu, on vastuolus hea usu põhimõtetega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hageja on käitunud vastuolus hea usu põhimõtetega, siis toob see kaasa poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevate õiguste realiseerimise keelu, millest tulenevalt puudub alus rahuldada hageja nõue: tunnistada tema nõuded alternatiivnõudena ja tunnistada lepingut käsunduslepinguna kostja ja hageja kui selle juhatuse liikme vahel töölepingus märgitud tingimustel. Muud poolte nõuded ja vastuväited ning esitatud tõendid ei ole asjakohased.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.