Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud Hageja OSAÜHING XXXXon Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse kostja XxxxAS-i vastu OSAÜHINGU XXXXnõude tunnustamiseks Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagi kohaselt avaldati Xxxx OÜ (pankrotis) pankroti väljakuulutamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.06.2016. Vastavalt teatele kohustusid võlausaldajad hiljemalt 2 kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (s.o hiljemalt 15.08.2016) teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1). Hageja teatas kohaselt oma nõudest summas 33 069,21 eurot, esitades 21.07.2016. pankrotihaldurile Rein Vaiksaar ́ele kirjaliku nõudeavalduse. Hageja andis laenulepingu alusel Xxxx OÜ-le laenu perioodil 18.03.2011-19.03.2015 osade kaupa, kandes selle laenusaaja pangakontole. Seisuga 23.05.2016 moodustas põhivõla jääk 31 312,01 eurot. Laenulepingu punkti 3.1. järgi kohustus võlgnik tasuma hagejale intressi laenu kasutamise eest arvestusega 8 % aastas. Hageja on arvestanud ja nõuab intressi tasumist summas 1 757,20 eurot. Intress on arvestatud perioodi eest 18.03.2011-31.12.2012. Lähtudes eeltoodust moodustab Xxxx OÜ (pankrotis) võlg hageja ees kokku 33 069,21 eurot (31 312,01 + 1 757,20). Kostja vaidlustas hageja nõudest pankrotimenetluses osa ehk 10 495,18 eurot. Ühtegi selles summas põhjendatud vastuväidet ega arvestusi hageja esitanud ei ole. Samuti ei too kostja välja arvestust, miks ta tunnustas just 22 574,03 eurot, st mis summa ja millised laenumaksed need on. Sellist laenujääki hageja esitatud tõenditest ei nähtu. Hageja palub hagi rahuldada ja tunnustada OSAÜHINGU XXXX nõudest Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 10 495,18 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda, sh välja mõista kostjalt hageja menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Esitatud dokumentidega on hageja näidanud oma laenulepingu järgselt väljamakstud laenusumma kogusummat summas 39 957,01 eurot, millest on tagasi makstud summa 8 645 eurot. Hagiavalduse lisaks olevas laenulepingu lisas nr 1, sõlmitud 14. mai 2012 p. 1.1. on fikseeritud kogu laenusumma 35 000 eurot. Laenulepingu sõnastusest saab üksüheselt välja lugeda et laenusummaks on osapooled fikseerinud 35 000 eurot. Tulenevalt eeltoodust ei saa hagiavaldusele lisatud laenulepingu järgselt olla hageja kui laenuandja nõue laenusumma osas suurem kui 35 000 eurot, millest on tagasimakstud vastavalt esitatud erinevatele arvelduskontode väljavõtetele 8 645 eurot OÜ Xxxx (pankrotis) poolt. Seega on laenulepingu järgselt tagastamisele kuuluv laenujääk 26 355 eurot. Hageja poolt esitatud nõue OÜ Xxxx (pankrotis) pankrotimenetluses oli 33 069,21 eurot ja kostja tunnustas sellest 22 574,03 eurot. Kuna kostjal eelnevalt puudusid tõendid laenusaaja teistele arvelduskontodele tehtud laenusumma väljamaksete osas, mis ei olnud kooskõlas laenulepingu sõnastusega, siis ei olnud kostjal võimalus enne tunnistada hageja nõuet suuremas summas kui 22.11.2016 esitatud vastuses sätestatud 23 997,03 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kostja seisukohal, et hagejal puudub alus nõuda OÜ Xxxx (pankrotis) pankrotimenetluses täiendavalt oma nõude tunnustamist summas 10 495,18 eurot ja kostja nõustub hageja nõudega täiendavalt summas 3 780,97 eurot. Kostja hageja nõuet intresside osas ei tunnista, kuna hageja ei ole esitanud korrektset intressi arvestust laenusummalt arvestatud intresside

osas, mis oleks kooskõlas teostatud laenusummade väljamaksetega kogu laenuperioodi vältel 18.03.2011-31.12.2015. Tulenevalt eeltoodust on kostja seisukohal, et hageja hagiavalduses esitatud nõue tunnustada OÜ Xxxx (pankrotis) pankrotimenetluses täiendavalt summas 10 495,18 eurot on osaliselt tõendatud ja kostja tunnistab hageja hagiavalduses esitatud nõuet summas 3 780,97 eurot. Summas 6 714,21 eurot kostja hageja nõuet ei tunnista. Kostjal menetluskulud antud tsiviilasjas puuduvad. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • Harju Maakohtu 15.06.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-8106 kuulutati välja Xxxx OÜ (registrikood 11017498, tl 8-9) pankrot. Samal kuupäeval avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded pankroti väljakuulutamise teade (tl 7). • Võlausaldaja OSAÜHING XXXX(hageja) esitas oma nõude Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 21.07.2016 summas 33 069,21 eurot (tl 10). • Hagejal on laenu tagastamise nõue Xxxx OÜ (pankrotis) vastu. Hageja nõue tuleneb tema kui laenuandja ja Xxxx OÜ kui laenusaaja vahel 18.03.2011 sõlmitud laenulepingust (tl 12, 13, 14). • Xxxx OÜ (pankrotis) 23.09.2016 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul (nõuete kaitsmine) esitas ainsana võlausaldaja XxxxAS (kostja) hageja nõudele osaliselt summas 10 495,18 eurot vastuväite ja hageja nõude see osa jäi tunnustamata. Hageja nõudest tunnustati 22 574,03 eurot (tl 18-22). Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-8004). Hageja palub tunnustada OSAÜHINGU XXXXnõudest Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 10 495,18 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Hagiavalduse kohaselt andis hageja Xxxx OÜ-le laenu pangaülekande teel osade kaupa perioodil 18.03.2011-19.03.2015. Laenu põhinõude jääk seisuga 23.05.2016 on 31 312,01 eurot ja intress perioodi eest 18.03.2011 31.12.2012 on 1 757,20 eurot. Laenu tagasimaksmise tähtaeg oli hiljemalt 31.12.2015 (tl 13). Nõue ei ole aegunud ja võlgnik tunnistab nõude olemasolu. Hageja on lisanud hageja pearaamatu väljavõtte koos intressiarvestusega (tl 15-16, 17). 26.01.2017 on hageja oma seisukohta täpsustanud ja märkinud, et laen anti osade kaupa vastavalt laenusaaja vajadusele ja laenulepingu järgi oli laenulimiidiks 35 000 eurot. Laenu andmise fakti üle ei saa vaidlust olla isegi siis, kui laen oleks antud suulise lepingu alusel, antud summasid tõendab pangakonto väljavõte ja kuna laenusaaja ei ole saadud laenust tagastanud 31 312,01 eurot, siis tuleb tal see hagejale tagasi maksta. Kostja on seisukohal, et kuna hageja on nõude alusena välja toonud konkreetse laenulepingu, siis ei saa kostja aktsepteerida nõude tunnustamist pankrotimenetluses mõne muu hageja ja OÜ Xxxx

(pankrotis) vahel sõlmitud kokkuleppe alusel kui esitatud laenuleping. Hagiavaldusele lisatud laenulepingu järgselt ei saa hageja kui laenuandja nõue laenusumma osas olla suurem kui 35 000 eurot, millest on tagasimakstud vastavalt esitatud erinevatele arvelduskontode väljavõtetele 8 645 eurot OÜ Xxxx (pankrotis) poolt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-11-08 punktis 11 märkinud, et kui hageja on tõendanud raha ülekandmise, siis tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-57-13, punkt 14). Hageja on märkinud, et laenusaaja raamatupidamises kajastub hageja kui laenuandjaga sama saldo, laenulepingu poolte vahel ei ole vaidlust laenujäägi ega nõude suhtes. Laenusaaja raamatupidamine on aastaid auditeeritud ja ka audiitor on järelikult tuvastanud korrektse laenujäägi 31 312,01 eurot samade dokumentide alusel, mis käesolevas tsiviilasjas on esitatud. Samuti on pankrotihaldur raamatupidamisdokumentide alusel nõude üle kontrollinud ja seda õigeks pidanud, vaidlustamata nõuet pankrotimenetluses. Ükski teine võlausaldaja peale kostja ei vaielnud vastu hageja nõudele ja vastuväiteks ei esine ka ühtegi õiguslikku alust. Hageja on hagis selgitanud, et hageja nõue tuleneb tema kui laenuandja ja Xxxx OÜ kui laenusaaja vahel 18.03.2011 sõlmitud laenulepingust. Kuigi pankrotihaldur ja ülejäänud võlausaldajad ei ole hageja nõude osas vastuväiteid esitanud, on kohtul käesolevas menetluses ülesanne kindlaks teha hageja nõude põhjendatus ja tõendatus. Audiitori ülesanne on anda hinnang raamatupidamisaruannete kohta. Audiitor ei anna hinnangut sellele, millisest konkreetsest laenulepingust laenujääk 31 312,01 eurot tulenes ning kuidas on laenulepingu pooled laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Toimiku materjalidest nähtuvalt sõlmisid hageja OSAÜHING XXXX ja Xxxx OÜ (pankrotis) 18.03.2011 laenulepingu, mille punkti 1.1. kohaselt kohustub lepinguga laenuandja andma ja laenusaaja kohustub tagasi maksma laenu summas 10 000 eurot. Sama laenulepingu punkti 1.2. kohaselt toimub laenu üleandmine laenusaajale osade kaupa vastavalt laenu vajadusele arvates lepingu sõlmimise päevast laenu kandmisega laenusaaja pangakontole nr xxxxMarfin pangas. 30.12.2011 sõlmisid hageja ja Xxxx OÜ (pankrotis) kokkuleppe laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks. Pooled leppisid kokku pikendada laenulepingu punktis 2 sätestatud laenu tagastamise tähtaega ja nad muutsid laenulepingut alljärgnevalt: laenusaaja maksab laenuandjale laenu tagasi hiljemalt 31. detsembril 2015. Muus osas jäi laenuleping muutmata. 14.05.2012 leppisid hageja ja Xxxx OÜ (pankrotis) kokku laenu suurendamises. Pooled muutsid lepingu punkti 1.1. ja sõnastasid selle alljärgnevalt: 1.1. lepinguga kohustub laenuandja andma ja laenusaaja kohustub tagasi maksma laenu summas 35 000 eurot. 30.12.2011 ja 14.05.2012 sõlmitud lepingute näol oli tegemist lisadega hageja ja Xxxx OÜ (pankrotis) vahel 18.03.2011 sõlmitud laenulepingule. Kostja vastuväidete kohaselt ei vasta hageja poolt esitatud arvestus tegelikele laenumaksetele. Laenulepingu punti 1.2. järgi pidi laenu üleandmine toimuma laenusaaja pangakontole Marfin pangas, kuid sellele kontole on laekunud erinev summa, kui on laenulepingujärgne laenusumma. Hageja kostja nimetatud vastuväidetega ei nõustunud. Hageja märgib, et olgugi, et laenulepingus oli laenu väljamakse kontoks märgitud Marfin panga oma (eelkõige juhuks, kui laenusaaja vajab laenu sellest pangast võetud laenu tagastamiseks), andis hageja laenusaajale laenu ülekannetega ka teistele

pangakontodele (muuks otstarbeks). Hageja on esitanud oma pangakontode väljavõtted SEB Pank ASist, Nordea Bank AB Eesti filiaalist, Swedbank AS-ist ja AS Citadele banka Eesti filiaalist tõendamaks laenusummade andmisi laenusaajale kogusummas 39 957,01 eurot, sellest 500 eurot anti 24.09.2012 kassast, ja laenu tagastusi kogusummas 8 645 eurot. Hageja on lisanud ka hageja kassa väljamineku orderi nr 5, 24.09.2012 summas 500 eurot. Laenu põhiosa jääk on seega 31 312,01 (39 957,01-8 645). Esmalt peab kohus kindlaks tegema, millises laenusummas hageja ja Xxxx OÜ (pankrotis) kokku leppisid. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 18.03.2011 laenulepingus leppisid pooled kokku laenusummana 10 000 eurot (punkt 1.1.). Samuti leppisid pooled kokku, et laen makstakse välja osade kaupa Xxxx OÜ arvelduskontole Marfin pangas xxxx(punkt 1.2.). Käesoleval ajal oleks Xxxx OÜ (pankrotis) arvelduskontoks (IBAN) EExxxx XxxxAS, kuna XxxxAS kandis nime Marfin pank kuni 07.05.2012. 14.05.2012 muutsid laenulepingu pooled 18.03.2011 sõlmitud laenulepingu punkti 1.1. ja leppisid kokku, et Xxxx OÜ (pankrotis) kohustus tagasi maksma laenu summas 35 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et laenulepingu pooled fikseerisid laenusummana 35 000 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et laenulepingus oleks kokku lepitud laenulimiidis, mida on võimalik mingi perioodi jooksul laenusaaja poolt uuesti kasutada. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et juhul, kui tegemist oleks olnud laenulimiidiga ja selle korduskasutusega, siis oleks see ka pidanud laenulepingus fikseeritud olema. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepingulise kohustuse täitmiseks tuleb lähtuda kõigepealt lepingust, dispositiivsuse põhimõttest võib olla lepinguga ka teistmoodi kokku lepitud, kui seadusest tuleneb. Selles osas, mida lepingus ei ole sätestatud, tuleb lähtuda seadusest. Hageja ja Xxxx OÜ (pankrotis) vahel oli 18.03.2011 sõlmitud laenuleping, millest tulenevalt lähtub kohus laenulepingu poolte poolt oma kohustuste täitmisel laenulepingu vastavatest sätetest. Kohtule ei ole esitatud kohustuste täitmise osas teistsuguseid kokkuleppeid. Kuna hageja ja Xxxx OÜ (pankrotis) vahel 18.03.2011 sõlmitud laenuleping fikseerib konkreetselt, et laenu väljamaksed teostatakse ülekandega laenusaaja arvelduskontole (antud juhul EExxxx XxxxASis), peab kohus esmalt kindlaks tegema, kas hageja andis Xxxx OÜ-le (pankrotis) laenu summas 35 000 eurot eelpool nimetatud arvelduskontole. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja teinud Xxxx OÜ-le (pankrotis) järgmised ülekanded kontole EExxxx: 18.03.2011 summas 4 200 eurot (tl 48, 71); 21.03.2011 summas 400 eurot (tl 48, 71); 29.06.2011 summas 1 400 eurot (tl 48, 71); 06.02.2015 summas 2 700 eurot (tl 65); 16.03.2015 summas 2 530 eurot (tl 65); kokku summas 11 230 eurot. Kohus märgib, et hageja poolt esitatud pearaamatu väljavõttest (tl 15-16, 60), kassa väljamineku orderist nr 5 (tl 61), Nordea Bank AB Eesti filiaali maksekorraldustest (tl 49, 50, 53) ja tõendist (tl 7374) ei nähtu, mis kontole on laenud kantud. Samuti ei nähtu makseselgitustest, et antud ülekanded oleksid seotud olnud 18.03.2011 laenulepingust tuleneva hageja laenu andmise kohustuse täitmisega. Samuti ei ole kohtu hinnangul Xxxx OÜ-le (pankrotis) laenu andmine tõendanud Swedbank AS-i maksekorraldustega (tl 51, 63), kus laen on kantud kontole nr 332088580003 (selgituseks „laenuleping“). Järgnevalt hindab kohus seda, millises ulatuses on Xxxx OÜ (pankrotis) laenu tagastamise kohustuse täitnud.

18.03.2011 laenulepingus on samuti fikseeritud, kuidas toimub laenu tagastamine. Laenulepingu punkti 2 kohaselt maksab laenusaaja laenuandjale laenu tagasi hiljemalt 31.12.2012 laenuandja pangakontole nr xxxxxxxxxx AS-is SEB Pank, käesoleval ajal pangakontole (IBAN) nr EExxxxxxxxxxxx. Toimiku materjalidest nähtuvalt on Xxxx OÜ (pankrotis) hagejale laenu tagastanud laenulepingus kokkulepitud AS-i SEB Pank kontole nr EExxxx järgmiselt (tl 58, 67): 11.01.2016 summas 1 245 eurot; 13.01.2016 summas 30 eurot; 23.02.2016 summas 470 eurot; 18.04.2016 summas 175 eurot ja 21.04.2016 summas 700 eurot, kokku 2 620 eurot. Kohus märgib, et hageja poolt esitatud pearaamatu väljavõttest, AS Citadele banka Eesti filiaali väljavõttest (tl 57, 62), Swedbank AS-i väljavõttest (tl 59, 69), kus tagastus on tehtud kontole nr EExxxxxxxxxxxxx (selgitus „Laenuleping“), Nordea Bank AB Eesti filiaali maksekorraldustest (tl 5556) ei nähtu, mis kontole on laenud kantud (selgitus „tagastus“ või „laenu tagastus“). Samuti ei nähtu makseselgitustest, et antud ülekanded oleksid seotud olnud 18.03.2011 laenulepingust tuleneva võlgniku laenu tagastamise kohustuse täitmisega. Samuti ei ole kohtu hinnangul Xxxx OÜ (pankrotis) poolt laenu tagastamine tõendanud Swedbank AS-i maksekorraldustega, kus raha on kantud kontole nr 332088580003 (selgituseks „laenuleping“). Hageja esitas oma nõude Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 33 069,21 eurot (laenujääk 31 312,01 eurot + intress 1 757,20 eurot), millest pankrotimenetluses tunnustati 22 574,03 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja kandis Xxxx OÜ-le (pankrotis) 18.03.2011 laenulepingu alusel nõuetekohaselt üle 11 230 eurot, millest Xxxx OÜ (pankrotis) tagastas hagejale nõuetekohaselt 2 620 eurot. Hageja on palunud tunnustada Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses oma nõudest 10 495,18 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue tunnustada Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses oma nõudest 10 495,18 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena ei ole põhjendatud. Samuti jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude, kuna hageja ei ole kohtule esitanud korrektset intressi arvestust laenusummalt arvestatud intresside osas, mis oleks kooskõlas teostatud laenusummade väljamaksetega laenuperioodi vältel. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud antud tsiviilasjas puuduvad. Kuna kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist taotlenud ei ole, on hagejalt kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 0 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.