Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Lepingu alusel elektrienergiat tarbides pole kostja tasunud arvete nr 16136245, 17433680 ja 17841963 alusel kokku 184.60 krooni. Hageja lülitas lepingu tähtaja möödumisel kostja tarbijapaigaldise välja 20.02.2004 koostatud tööülesande nr 04-12238 kohaselt. 12.05.2004 toimunud järelkontrollil avastati omavoliline tarbimine, väärtegu on tuvastatud olukorra fikseerimise aktiga nr 001884 ja Energiaturu Inspektsiooni otsusega 14.03.2005. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu alusel tarbitud elektrienergia eest arvestatud ja tasumata jäetud summa 184.60 krooni ning omavoliliselt tarbitud elektrienergia eest arvestusliku 619.90 krooni, arvestatud omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra kohaselt, mis on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt. Arvestus on tehtud võimalikult minimaalses summas. Leping oli tähtajaline, kostja ei tulnud uut lepingut sõlmima, mistõttu järgmisel päeval pärast lepingu lõppemist lülitati lepingus nimetatud asukohas lepingujärgne tarbijapaigaldis välja. Omavoliline sisselülitamine on tuvastatud. Kostjat on karistatud väärteo toimepanemise eest, kostja ei ole otsust vaidlustanud. Kostja vastuväited hagile Kostja tunnistab täielikult hageja nõuet lepingu alusel tarbitud elektrienergia eest summas 184.60 krooni. Arved on maksmata, sest kostjal ei ole selle jaoks lihtsalt raha. Kostja ei nõustu hageja nõudega summas 619.90 krooni omavoliliselt tarbitud elektrienergia eest. Ei saa olla võimalik, et eelneva kuue kuu jooksul tarbiti arvesti näidu järgi 184.60 krooni eest elektrit, arvestusliku 2,5 kuu jooksul aga 619.90 krooni eest. 12.05.2004 olukorra fikseerimise akti järgi oli tarbimine 49 kWh summas 64 krooni. Aktist selgub, et tarbimine on toimunud ainult läbi arvesti. Kostja vastavaid selgitusi hageja esindaja ei arvestanud. Arusaamatus uue lepingu sõlmimisega tekkis põhjusel, et Lepiku talus elas peale kostja veel viis inimest ning kostja väitel ei olnud selge, kes peab vastutama uue lepingu sõlmimise eest. Kostjal ei olnud enam hiljem meeles, et leping sõlmiti tähtajalisena. Kohtuistungil andis kostja seletuse, et varasem elektrienergia ostmise leping oli sõlmitud kostja õega. Siis lepiti kokku, et kõrvalhoone elektrivarustuse jaoks sõlmib lepingu kostja, maja elektrivarustuse lepingu sõlmib kostja õde. Kostja kinnitusel tema elektrivarustust pärast 20. veebruari tagasi ei ühendanud, mistõttu ta ei pea ennast ka vastutavaks väidetavalt omavolilise elektritarbimise eest. Lisaks on kostjal kahtlus, et veebruaris elektrit üldse välja ei lülitatud ning maikuus toimunud väidetava kontrolli ajal alles avastati, et leping oli lõppenud ning vormistati enda tegematajätmiste varjamiseks elektrienergia omavoliline kasutamine. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi lepingu alusel tarbitud elektrienergia eest 184.60 krooni väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Kostja on hagi selles osas õigeks võtnud, mistõttu kohus ei pea hageja nõude rahuldamist enam pikemalt õiguslikult põhjendama. Kostja kohustus tasuda lepingu nr 36004186 alusel tarbitud elektrienergia eest on tõendatud lepinguga ja hageja arvetega. Kostja kinnitusel on arved õiged ning tasumata ainult seetõttu, et kostjal ei ole raha. Hagi selles osas kuulub rahuldamisele VÕS § 208 lg 1 ja 3 alusel, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle ... asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Asja müügi kohta seaduses sätestatud kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muuhulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu,...

Elektrituruseaduse § 68 lg 1 punktide 2 ja 3 kohaselt Elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on omavoliline, kui elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta; mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse. Elektrituruseaduse § 68 lg 3 kohaselt omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise kord on kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. juuni 2003. a määrusega nr 107 (edaspidi – Kord). Nimetatud Korra § 1 lg 2 kohaselt Korra täitmine on kohustuslik kõigile elektrienergia edastamise, jaotamise või müügiga tegelevatele võrguettevõtjatele ja müüjatele. Korraga sätestatakse omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ja maksumuse määramine §-s 4 alljärgnevalt: lg 1 Juhul kui elektrienergiat ja võrguteenust omavoliliselt kasutanud isiku võrguühenduse läbilaskevõimet määrav või koormust piirav seade on korras ja plommitud, siis omavoliliselt kasutatud elektrienergia kogus ja võrguteenuse maht määratakse võrguühenduse läbilaskevõimet määrava või koormust piirava seadme rakendusvoolu alusel. Korra § 4 lg 2: Maksumus arvutatakse, rakendades akti koostamise ajal kehtivaid paušaaltarbija (arvestita tarbija) 1,25-kordseid tariife. Arvestus tehakse alates elektrilepingu sõlmimise või mõõteseadme eelmise tehnilise kontrollimise päevast, kuid mitte üle kahe aasta tagasiulatuvalt. Arvestusperiood määratakse täisööpäevades ja -kuudes. Korra § 4 lg 3: Võrguühenduse läbilaskevõimet määrava või koorumust piirava seadme puudumisel või mittevastavusel nõuetele ja seaduses esitatud elektrienergia ja võrguteenuse omavolilise kasutamise määratlustest vähemalt ühe esinemisel arvestatakse elektrienergia ja võrguteenuse omavolilise kasutaja elektriseadmete tegelikku võimsust või käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud alustel leitud arvestuslikku koguvõimsust. Olenemata omavolilise kasutaja valduses olevate pistikupesade arvust liidetakse omavolilise kasutaja elektriseadmete võimsusele alati ühe pistikupesa võimsus (ühefaasiline 0,6 kW, kolmefaasiline 1,8 kW). Võimsuse kasutamise arvestuslikuks ajaks loetakse üldjuhul 24 tundi ööpäevas. Elektriseadmetel, mille töötamine 24 tundi ööpäevas on tehniliselt võimatu, võetakse võimsuse kasutusajaks mitte vähem kui 8 tundi ööpäevas. Arvestusperiood määratakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Korra § 4 lg 4: elektrienergia ja võrguteenuse omavolilisel kasutamisel ühenduselt võrguettevõtja võrguga, millel puudus võrguühenduse läbilaskevõimet või koormust piirav seade ja nõuetekohane mõõteseade, arvestatakse omavoliliselt kasutatud elektrienergia kogus arvestuslikult omavolilise tarbimise avastamise hetkel mõõdetud koormuse või kasutava juhtme ristlõike järgi alljärgnevalt: 1) kui võrguettevõtja saab mõõta ühenduse koormuse akti koostamise ajal, arvutatakse omavoliliselt kasutatud elektrienergia kogus ja võrguteenuse maht mõõtmistulemuste alusel, kusjuures koormuse kasutamise aja määramisel võetakse reaalne aeg koormusgraafikust, koormusgraafiku puudumisel loetakse koormuse kasutamise ajaks üldjuhul 24 tundi ööpäevas; 2) kui ühendus võrguettevõtja võrguga on tehtud kuni 2,5 mm2 ristlõikega (kaasa arvatud) juhtmega ühefaasilisel ühendusel, loetakse elektrienergia ja võrguteenuse kasutamise mahuks 1000 kWh/kuus ja kolmefaasilise ühenduse kasutamise mahuks 3000 kWh/kuus; 3) kui ühendus võrguettevõtja võrguga on tehtud juhtmega, mille ristlõige on suurem kui 2,5 mm2, arvestatakse ühefaasilisel ühendusel elektrienergia ja võrguteenuse kasutamise mahuks 400 kWh/mm2 kuus ja kolmefaasilise ühenduse kasutamise mahuks 1200 kWh/mm2 kuus; 4) võrguühenduse läbilaskevõimeks loetakse 5A/mm2, kuid mitte vähem kui 16 A. Korra § 4 lg 5: Vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 1, 2 ja 3 määratud omavoliliselt kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumus arvutatakse akti koostamise ajal sellel tarbijagrupile kehtiva elektrienergia põhitariifi ja võrguteenuse hinnakirjaga määratud tariifi järgi. Korra § 4 lg

8: Vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 1–7 määratud omavoliliselt kasutatud elektrienergia kogusest ja võrguteenuste mahust ja maksumusest arvatakse maha arvestusperioodil mõõdetud elektrienergia kogus ning võrguteenuse maht ja maksumus. Nimetatud mahaarvamist ei tehta, kui elektrienergia ja võrguteenuse omavoliline kasutamine on toimunud «Elektrituruseaduse» § 68 lõike 1 punktis 4 näidatud viisil. Kohus on seisukohal, et sisuliselt ei ole vaidlust ka omavoliliselt tarbitud elektrienergia osas pärast lepingu lõppemist tarbitud 49 kWh elektrienergia tarbimisel, mille fikseeris mõõtja ja mis on kirja pandud vastavates aktides ning millist tarbimist kostja oma kirjaliku vastuse kohaselt 64 krooni ulatuses tunnistab. Analoogselt lepingulise tarbimisega on siin tegemist müüja poolt elektrienergia müümisega ning tarbija poolt elektrienergia tarbimisega, mille eest tuleb tasuda. Vaidluse alla jääb seega ainult (619.90-64) 555.90 krooni. Kohus on seisukohal, et ka nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista omavolilise elektrienergia tarbimise tõttu. Kohtule antud seletuse kohaselt oli kostjal oma õega kokkulepe, et kostja maksab kõrvalhoone elektrienergia eest. Seega on X asjas õige kostja. 19.08.2003 sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingus on sõnaselgelt kokku lepitud, et leping lõpeb 19.02.2004. Tegemist ei ole tüüptingimusega, vaid poolte konkreetse kokkuleppega. Kostja võis teada ja pidi teadma, millal leping lõpeb. Hageja on pärast 20.02.2004 käitunud selliselt, et leping on tema jaoks lõppenud: kostjale on esitaud viimane arve 10.03.2004 perioodi kohta 01.01.2004 kuni 20.02.2004. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi hilisemat saadud arvet. Seetõttu ei ole tõendamist leidnud kostja väide, et hageja ise unustas lepingu lõppemisel õigel ajal elektrienergia edastamise lõpetada. Arve nr 17841963 kohaselt (tl 14) lõppes elektrienergiaga varustamine kostjaga sõlmitud lepingu alusel 20. veebruarist 2004, mida kinnitab ka Tööülesanne nr 04-12238: lepingu lõpetamisest tingitud tarbijapaigaldise väljalülitamine ilma arvesti demonteerimiseta, klient X . Hageja on teinud omavolilise energiatarbimise arvestuse (tl 19) kooskõlas Korras sätestatuga. Nimetatud Kord on hagejale arvestuse tegemiseks kohustuslik, mistõttu kõrvalekaldumised ei ole lubatud. Kui arvesti plommitav kate ei oleks olnud eemaldatud ning peakaitset ei oleks omavoliliselt sisse keeratud, siis oleks tulnud kostjal tasuda pärast lepingu lõppemist tarbitud voolu eest, mis on samuti omavoliline tarbimine, ainult mõõtja näidu järgi pisut kõrgema koefitsiendiga. Kuid kuna võrguühenduse läbilaskevõimet määrav või koormust piirav seade ei olnud korras ja plommitud, siis tuleb kostjal maksta omavoliliselt tarbitud elektrienergia eest sisuliselt trahvi iseloomuga tasu, mis on arvestatud arvestuslikult ning millel ei peagi tegeliku tarbimisega midagi ühist olema. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjale on esitatud arve elektrienergia omavolilise tarbimise eest 619.90 krooni tasumiseks (tl 20), mida kostja tasunud ei ole. Kohtukulud Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ... rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS (kuni 01.01.2006 kehtinud) §-le 60 lg 1 tuleb kostjalt hagi rahuldamise tõttu hageja kasuks välja mõista riigilõiv 50 krooni.

Hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest väärteoga tekitatud kahju nõudes, mistõttu hagi rahuldamisel ka summas 619.90 krooni omavoliliselt tarbitud elektrienergia eest tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista 100 krooni riigilõivu TsMS § 64 lg 1 alusel. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.