Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud X.X.esitas hagi kohtutäitur Rita Lohu vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja palub tunnistada lubamatuks Viljandi kohtutäituri Rita Lohu kõik hagejalt nõutavad menetluse alustamise tasud ja kohtutäituri tasud seoses aegumisega. Samuti palub hageja tunnistada aegunuks täiteasjad nr 191/2006/833, 191/2009/3544 ja 191/2010/487.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 5 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on X.X.esitanud hagi kohtutäitur Rita Lohu vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tsiviilasi nr 2-20-8600, milles on tehtud kohtuotsus 11.11.2020 ja 19.11.2020 on hageja esitanud apellatsioonkaebuse. Nimetatud tsiviilasjas on hageja samuti palunud tunnistada lubamatuks Viljandi kohtutäituri Rita Lohu kõik hagejalt nõutavad menetluse alustamise tasud ja kohtutäituri tasud seoses aegumisega. Kohus leiab, et kuivõrd kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel, tuleb keelduda avalduse menetlusse võtmisest menetluse alustamise tasude ja kohtutäituri tasude osas seoses aegumisega. Lisaks palub hageja tunnistada aegunuks täiteasjad nr 191/2006/833, 191/2009/3544 ja 191/2010/487. Kohus selgitab, et esitades kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, tuleb hagejal välja tuua andmed kostja kohta (TMS § 221 lg 1 järgi on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis kostjaks sissenõudja). Samuti tuleb välja tuua, kelle menetluses olevas täiteasjas hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist taotleb, millal täitemenetlust alustati, millal hakkas kulgema aegumistähtaeg ja millal nõue aegus. Hagejal tuleb kohtule esitada täitemenetluses täitedokumendiks olev kohtulahend ning dokumendid, mis kinnitavad täitemenetluse alustamist, samuti tuleb kohtule esitada kõik tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus leiab, esitatud hagiavaldus on puudustega ja ei ole otstarbekas puudusi kõrvaldada, sest ka vastava hagiavalduse esitamisega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kohus peab vajalikuks selgitada hagejale, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni kohaselt on TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lg 2 järgi algab TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem, kui VÕSRS § 9 lg 4 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lõiget 1. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimest tulenevalt järeldanud, et enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 01.03.2011 kulgema 10 aasta

pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (vt Riigikohtu 16.12.2013. a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22). Täiteasja nr 191/2006/833 on täitedokumendiks 17.02.2006 lahend (tsiviilasi nr 2-05-18859), täiteasja nr 191/2009/3544 on täitedokumendiks 23.10.2009 lahend (tsiviilasi nr 2-08-42713) ja täiteasja nr 191/2010/487 on lahend 16.03.2010 (tsiviilasi nr 2-07-50462), mistõttu ei olnud lahenditest tulenevad nõuded 01.03.2011 aegunud ja nendele hakkas alates 01.03.2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. Seega hagi aegumise kohaldamiseks on esitatud ennatlikult, sest hageja vastu esitatud nõuded täitemenetluses ei ole aegunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, sest esitatud nõudega ei ole võimalik hageja eesmärki saavutada. Kuivõrd hageja vastu täiteasjades nr 191/2006/833, 191/2009/3544 ja 191/2010/487esitatud nõuded ei ole aegunud, ei oleks hagejal võimalik avaldusega taotletavat eesmärki saavutada ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega. Hageja on esitanud menetlusabi taotluse, kuivõrd kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, tuleb jätta menetlusabi taotlus läbivaatamata. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 1 hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 5 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse TsMS § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. (allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.