2.Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 022/2014/4135 selliselt, et Hüpoteeklaen OÜ-l (registrikood 11663703) on õigus nõuda täitemenetluses XXXXlt (XXXX, isikukood XXXX) kuni 16 994,22 (kuueteistkümne tuhande üheksasaja üheksakümne nelja koma kahekümne kahe) euro tasumist.
Tühistada Harju Maakohtu 21.10.2014.a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine tsiviilasjas nr 2-14-56460. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda ning mitte määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 1 (13)
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.XXXX (hageja) esitas 27.08.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse Hüpoteeklaen OÜ (kostja) vastu täiteasjas nr 022/2014/4135 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagiavaldus sisaldas hagi tagamise avaldust (I kd, tl-d 1-12). Kohus jättis hagi ja hagi tagamise avalduse käiguta (I kd, tl 90). Hageja esitas 05.09.2014 menetlusdokumendi hagi ja hagi tagamise avalduse puuduste kõrvaldamiseks (I kd, tl-d 100-112). Kohus jättis 29.09.2014 hagi ja hagi tagamise avalduse käiguta (I kd, tl 136). Hageja esitas 10.10.2014 menetlusdokumendi hagi ja hagi tagamise avalduse puuduste kõrvaldamiseks (I kd, tl-d 145-158). Kohus jättis 13.10.2014 hagi tagamise avalduse rahuldamata (I kd, tl 162). Hageja esitas 15.10.2014 uue hagi tagamise avalduse (I kd, tl-d 166-169). Kohus jättis hagi tagamise avalduse käiguta (I kd, tl 174). Hageja esitas 21.10.2014 menetlusdokumendi hagi tagamise avalduse puuduste kõrvaldamiseks (I kd, tl-d 178-181). Kohus rahuldas 21.10.2014 hagi tagamise avalduse ja kohaldas hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamist (I kd, tl 183). Kohus võttis hagi 02.12.2014 menetlusse (I kd, tl 187). Kostja vastas hagile enne hagi menetlusse võtmist 25.09.2014 (I kd, tl-d 115-121). Hageja esitas 23.01.2015 kostja vastuse kohta arvamuse (I kd, tl-d 194-197). 25.08.2015 toimus eelistung (II kd, tl-d 14-16). Kostja esitas 04.09.2015 menetlusdokumendi (II kd, tl-d 27-28). Hageja esitas 25.09.2015 menetlusdokumendi koos tõenditega (II kd, tl-d 29-34). Eelistung toimus 19.11.2015 (II kd, tl-d 39-40). Kostja esitas 06.06.2016 taotluse tunnistaja ülekuulamiseks (II kd, tl-d 57-60). Kohtuistung toimus 07.06.2016, milles kohus määras menetluse jätkamise kirjalikus menetluses (II kd, tl-d 64-65). Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja XXXX (II kd, tl-d 66-68). Hageja esitas 27.06.2016 kokkuvõtva seisukoha (II kd, tl-d 69-73). Kostja esitas 27.06.2016 seisukohad tunnistaja ülekuulamise kohta ja täiendavad tõendid (II kd, tl-d 74-92). Kohus 07.10.2016 määrusega uuendas asja arutamist ja selgitas pooltele nõude kvalifikatsiooni ning andis tähtaja kompromissi sõlmimiseks (II kd, tl-d 105-106). Menetlusosalised kompromissi ei sõlminud ja esitasid pärast nimetatut määrust kohtule menetlusdokumente.
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 444 lg 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. XXXX (võlgnik) ja Osaühing XXXX sõlmisid 05.10.2012 notariaalse tagatislepingu, millega seati Osaühingu XXXX kasuks võlgniku korteriomandile esimese järjekoha hüpoteek summas 4000 eurot. Võlgnik ja kostja sõlmisid 05.10.2012 notariaalse tagatislepingu, millega seati kostja kasuks võlgniku korteriomandile teise järjekoha hüpoteek summas 2000 eurot. Võlgnik ja Osaühing XXXX sõlmisid 29.01.2013 notariaalse tagatislepingu, millega seati Osaühingu XXXX kasuks võlgniku korteriomandile teise järjekoha hüpoteek summas 16 000 eurot. Võlgnik ja kostja sõlmisid 29.01.2013 notariaalse tagatislepingu, millega kustutati kostja kasuks võlgniku korteriomandile seatud teise järjekoha hüpoteek summas 2000 eurot ning seati kolmandale järjekohale kostja kasuks hüpoteek summas 7000 eurot. Võlgnik ja hageja sõlmisid 19.11.2013 müügilepingu, mille alusel omandas hageja võlgnikule kuulunud korteriomandi. Osaühing XXXX ja kostja leppisid 09.07.2014 kokku Osaühingu XXXX kasuks võlgniku korteriomandile seatud hüpoteekide loovutamises kostjale. Kostja ja võlgnik sõlmisid 05.10.2012 tarbijakrediidilepingu nr XXXX (krediidileping), mille kohaselt andis kostja võlgnikule krediiti 2150 eurot. Krediidisummast maksti võlgniku pangakontole 1914,96 eurot. Võlgnik tasus lepingu alusel kostjale 19.10.2012 92,95 eurot, 10.01.2013 86 eurot. Kostja ja võlgnik sõlmisid 16.01.2013 krediidilepingu muudatuse nr 1 (16.01.2013 muudatus nr 1), mille kohaselt loeti krediidisummaks 4032,50 eurot. Krediidisummast maksti võlgniku pangakontole 2 (13)
2000 eurot. Võlgnik kohustus lepingu alusel tasuma kokku 6410,40 eurot hiljemalt 16.01.2018. Kostja ja võlgnik sõlmisid 29.01.2013 krediidilepingu muudatuse nr 2 (29.01.2013 muudatus nr 2), mille kohaselt loeti krediidisummaks 14 059,38 eurot. Krediidisummast maksti 29.01.2013 võlgniku pangakontole 9518,93 eurot. Võlgnik kohustus lepingu alusel tasuma igakuiste osamaksetena kokku 44 795,60 eurot hiljemalt 01.02.2028. Võlgnik tasus lepingu alusel kostjale 28.02.2013 246,92 eurot, 02.04.2013 246,92 eurot ja 04.06.2013 246 eurot. Kostja ja võlgnik sõlmisid 21.06.2013 krediidilepingu muudatuse nr 3 (21.06.2013 muudatus nr 3), mille kohaselt loeti krediidisummaks 17 235 eurot. Krediidisummast maksti 21.06.2013 võlgniku pangakontole 2004,80 eurot. Võlgnik kohustus lepingu alusel tasuma kokku 53 379,06 eurot hiljemalt 01.02.2028. Kostja tasus krediidilepingu ja selle muudatuste alusel võlgniku pangakontole kokku 15 437,79 eurot. Võlgnik maksis kostjale 1166,63 eurot. Kostja poolt krediidisummadest maha arvatud kulud on lepingutasu 800 eurot, notaritasu 139,44 eurot ja riigilõiv 37,18 eurot. Laen on refinantseeritud 497,26 euro ulatuses ja krediidisumma on kostja poolt 573,56 euro ulatuses võlgnikule üle andmata. Kostja esitas 14.05.2014 võlgnikule, hagejale ja XXXX teate lepingu ülesütlemise kohta. Võlgnik esitas 02.09.2014 kostjale tasaarvestuse avalduse. Kostja esitas 21.07.2014 täitmisavalduse kohtutäitur Elin Vilippusele notariaalsete tagatislepingute sundtäitmiseks. Hageja suhtes on alustatud tarbijakrediidilepingust tuleneva põhinõude 17 131,40 eurot, intressi 1993,95 eurot ajavahemiku 01.01.2014 kuni 14.05.2014 eest, viivise 447,34 eurot ajavahemiku 30.05.2014 kuni 17.07.2014 eest ja võlgnevuse menetlemise kulu 1040 eurot tasumise nõuete sundtäitmist. Hageja leiab, et maksegraafiku kohaselt pidanuks ajavahemiku 01.01.2014 kuni 30.05.2014 eest arvestatud intressi suurus olema 1427,60 eurot. Hagejale ei ole võlgnevuse menetlemise kulusid 1040 põhjendatud. Hageja hinnangul on tarbijakrediidileping ja selle kolm muudatust tervikuna tühised. Võlgniku ülelaenamine oli ilmselge, sest võlgnikul puudus eelnevalt töökoht, tema pangaväljavõttest on näha, et ta peamiseks sissetulekuks on kiirlaenud ning kuluallikateks alkoholipood ja kasiino. Kostjale oleks pidanud võlgniku laenutaotluse menetlemisel teadma, et tegu on tarbijapoolse ülelaenamisega. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt oli lubamatu väljastada laenu. Vastutustundliku laenamise põhimõttega on vastuolus täiendav laenukoormuse suurendamine, kui tarbija on jäänud varasematel perioodidel makseraskustesse. Võlgnik oli makseraskustes ja kostja otsustas laenusummat suurendada. Kostja ei küsinud võlgnikult eelneva kuue kuu sissetuleku tõendamiseks pangaväljavõtet. Kostja ei kogunud mingeid andmeid võlgniku kohta, ei esitanud ettepanekuid ega nõustanud laenuvõtjat mõistliku laenukoormuse osas. Võlgnikule tekkisid lepingu sõlmimise kulud, notariaalsed tasud, viivised, võla sissenõudmise kulud ja intressid. Need tuleb lugeda võlgniku kahjuks, mis on tekkinud kostja kohustuste rikkumisest lepingueelsetel läbirääkimistel. Võlgnik on kohustatud tagastama üksnes tegelikult saadud 15 437,79 eurot, millele lisandub seadusega ettenähtud intress. Nõude suurus on 15 437,79 eurot. Võlgnik esitas kostjale tähitult tasaarvestuse avalduse. Kostja nõue lõppes tasaarvestuse tõttu ulatuses, mis võlgnik tegelikult kostjalt kätte sai. Kui laenuandja ei järgi vastutustundliku laenamise kohustust, rikub ta hea usu põhimõtet. Tarbijal on õiguslik ootus, et oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik hindaks asjakohaselt tema võimet tagasi maksta. Võlgniku ema ja tütar on kannatajateks. Võlgniku ema, kes vormistas korteriomandi võlgniku nimele, tõstetakse tema kodust välja, sest üks lepingupool ei täitnud oma kohustusi. Ülemäärased individuaalsed püüded rikastuda ükskõik kelle ja mille arvel, tekitavad sotsiaalset kahju, mistõttu rikub selline käitumine üldisi huve. Kostja on eiranud seadust, mis on pannud krediidiasutustele kohustuse käituda nö vanema ja targa vennana. Võlgnik sai kätte 15 437,79 eurot. Võlgnik pidi tagasi maksma 53 379,09 eurot 15 aasta jooksul, s.o ligikaudu 3,5 korda rohkem võlgniku poolt kätte saadud summast. Kostja refinantseeris 21.06.2013 muudatuse nr 3 arvelt 497,26 eurot 29.01.2013 muudatus nr 2 võlgnevuse katteks. 3 (13)
Refinantseerimisega sai kostja võtta intresside pealt uuesti intressi, sest lisas selle summa võlgnevusele juurde. Kostja jättis 573,56 eurot võlgnikule üle kandmata. Kostja võttis 800 eurot lepingu ja selle muudatuste sõlmimise eest. Krediidikulukuse määr on seetõttu suurem lepingus märgitud krediidikulukuse määrast. 05.02.2012 oli Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolne tarbijate keskmine krediidi kulukuse määr 25,25%. Lepingus märgitud määr oli 35,47%. 16.01.2013 oli Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolne tarbijate keskmine krediidi kulukuse määr 35,57%. Pooled määrasid krediidi kulukuse määraks 21,95% aasta kohta. 29.01.2013 oli Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolne tarbijate keskmine krediidi kulukuse määr 35,57%. 29.01.2013 muudatuses nr 2 märgitud määr oli 22,67%. 21.06.2013 oli Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolne tarbijate keskmine krediidi kulukuse määr 32,65%. 21.06.2013 muudatuses nr 3 märgitud määr oli 22%. Kostja määratud intress ligikaudu 26% aasta kohta on üle nelja korra suurem, kui tavaliselt sarnases olukorras antava laenu puhul. Intressi suurus on laenuvõtja jaoks turu kinnisvaralaenu keskmisest üle nelja korra suurem. Intressimäär on seetõttu äärmiselt ebasoodne tingimus võrreldes turu teiste kinnisvaralaenude intressidega. Tasu laenu eest on ebaproportsionaalselt suur. Kostja risk on kinnisvaratagatise tõttu minimaalne. Vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Eeldada tuleb, et kostja teadis või pidi teadma rasketest asjaoludest, olles laenu ka refinantseerinud. Võlgnik tasus kostjalt saadud laenuga teiselt kiirlaenuandjalt saadud laenu. Võlgnik sattus makseraskustesse ja jättis õigeaegselt laenud tagastamata. Kostja teadis või oleks pidanud seda teadma, sest ta oli kohustatud tutvuma laenuvõtja finantsolukorraga. Kostja andis võlgnikule laenu, mille väljastamisel oleks kostja pidanud teadma, et võlgnik on maksevõimetu ja juba võlgu. Kostja andis 16.01.2013 muudatusega nr 1 võlgnikule teise laenu, kuigi võlgnik ei täitnud kohustust vastavalt maksegraafikule. Võlgnik võttis uue laenu, et maksta kostjale laenu tagasi. Kostja andis 29.01.2013 muudatusega nr 2 võlgnikule kolmanda laenu, mille puhul pidi kostjale olema teada, et võlgnik on isik, kellel on maksehäired. Kostjal oli selge, et võlgnik ei maksa korrektselt maksegraafiku kohaselt ja kellel on järelikult raskused tagasimaksete tegemisel. 29.01.2013 muudatuses nr 2 sõlmiti 13 päeva pärast 16.01.2013 muudatust nr 1. Kui isik ei suuda kokkulepitud ajaks tasuda makseid ja tuleb taas raha küsima, viitab see makseraskustele. 21.06.2013 muudatuse nr 3 sõlmimisel oli võlgnik tasunud kuuest osamaksest kolm. Kostjale oleks pidanud olema selge, et tegemist on maksevõimetu isikuga. 21.06.2013 muudatus nr 3 sõlmiti kuus kuud pärast 29.01.2013 muudatust nr 2. Võlgnik oli sundolukorras makseraskuste tõttu, sest töötuna ei ole olnud tal võimalik tasuda teiselt laenukontorilt võetud laene. Seetõttu võttis võlgnik uue laenu kostjalt, et tasuda kostjale eelnev võlgnevus tingimusel, kus ta ei saanud lepingus märgitud raha kätte. Kostja oleks pidanud olema lepingueelsete läbirääkimiste tulemusel kursis, et võlgnik kasutas raha vastutustundetult kasiinos ja alkoholipoodides. Nimetatud asjaolu nähtub pangaväljavõttest. Kostja laenas raha isikule, kes on töötu ning alkoholi- ja hasartmängusõltuvuses. Kostja kasutas makseraskusi sunnivahendina uue laenu väljastamiseks. Kostja käsitles võlgnikku laenu andes isikuna, kelle murede ja probleemide pealt oli lihtne raha teenida. Kostja märkis lepingusse võlgnevuseks tegelikust võlgnevusest suurema summa, sest võlgnikule jäi maksmata 573,56 eurot. Kostja refinantseeris laenu viisil, kus uue laenu väljastamisel tasutakse eelmise osamakse intressivõlgu ning võetakse refinantseeritud summa pealt uuesti intressi. Kirjeldatud tegevus on ebamoraalne ja taunitav. Lepingu ülesütlemise teade on heade kommetega vastuolus. Teates on märgitud intressivõlgnevus 1984,79 eurot ajavahemiku 01.01.2014 kuni 15.04.2014 eest, mis teeb intressimääraks 30,6% aastas. Lepingujärgne intress on 20%. Täitmisavalduses on märgitud intressiks 1993,95 eurot. Lepingutasu 800 eurot võtmine võlgnikult on heade kommetega vastuolus. Krediidilepingu p 7.1 kohaselt lähtub kostja lepingutasu arvutamisel kehtivast hinnakirjast. Hinnakirja ei ole võlgnikule esitatud. Seda ei ole võimalik leida ka kostja koduleheküljelt. Lepingutasu hinnad ulatuvad 0 eurost kuni 350 euroni. Võlgnikule ei antud tarbijakrediidilepingut, vaid üksnes lepingu põhitingimuste leht. Seetõttu on tehing tühine. Kostjal ei ole õigus nõuda intressi ja viivist, sest võlgnikule on 21.06.2013 muudatusega nr 3 ettenähtud summa osaliselt üle kandmata.
4 (13)
Krediidilepingu p 9.2 sätestab, et kostjal on õigus nõuda mõistlike sissenõudmiskulude hüvitamist 1000 euro ulatuses. Krediidilepingu p 11.8 kohustub tarbijat tasuma iga tarbija aadressil saadetud kirjaliku võlgnevuse teatise või meeldetuletuse eest 40 eurot. Kostja nõuab võlgnevuse menetlemise kulude 1040 eurot hüvitamist. Mõistlik ei ole nõuda 1040 eurot tasumist paari kirja eest. Makseraskustes kliendi survestamine võimalikult suurte teenustasudega on vastuolus heade kommetega (I kd, tl-d 145-157).
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja nõue hageja vastu on kehtiv ja on muutunud sissenõutavaks. Tarbijakrediidileping lõpetati 16.01.2013. Lisa 1 lõpetati 29.01.2013, lisa 2 lõpetati 21.06.2013, lisa 3 lõpetati 30.05.2014. Iga leping muutis krediidisumma suurust lähtudes võlgniku igakordsest avaldusest. Võlgnik ei täitnud lepingut ja tema makseviivitus oli pikem kui kolm kuud. Kostja saatis 14.05.2014 võlgnikule tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avalduse. Avalduses oli nõuded märgitud õigesti, kuid nõuete kogusumma märgitud ekslikult väiksemana. Kostja andis võlgnikule kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja kaks nädalat. Võlgnik kohustusi ei täitnud. Kohustused on täidetud osaliselt järgmiste maksete arvel: võlgniku 19.10.2012 tasutud 92,50 eurot, võlgniku 12.11.2012 tasutud 86 eurot, võlgniku 10.01.2013 tasutud 86 eurot, võlgniku 29.01.2013 tasutud 350 eurot, võlgniku 28.02.2013 tasutud 246,92 eurot, võlgniku 02.04.2013 tasutud 246,92 eurot, võlgniku 04.06.2013 tasutud 246,92 eurot, võlgniku 21.06.2013 tasutud 100 eurot, hageja 30.10.2013 tasutud 303,81 eurot ja hageja 02.12.2013 tasutud 303,81 eurot. Hageja teadis korteriomandi omandamisel, et korteriomand on koormatud hüpoteegiga, mis tagab täitmata krediidilepingut. Võlgniku 02.09.2014 saadetud tasaarvestuse avaldus on võltsing, sest ei ole allkirjastatud võlgniku poolt. Leping loeti üles öelduks 29.05.2014. Kostja nõue koosneb tagastamata laenusummast 17 131,40 eurot, tasumata intressist 1993,95 eurot ja viivisest 1235,36 eurot ajavahemiku 30.05.2014 kuni 25.09.2014 eest (alates 26.09.2014 lisandub viivist 10,47 eurot päevas) ja võlgnevuse menetlemise kuludest 1040 eurot. Viivisemäär on võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kohaselt võrdne intressimääraga 22% aastas. Võlgnevuse menetlemise kulu sisaldab vara hindamisega seotud kulutusi, võlgnevuse menetlemisel saadetud kirju, võlgnevuse monitoorimist ja võlgnikuga sidevahendi abil suhtlemist (I kd, tl-d 116-120). Tarbijakrediidilepingu alusel kanti võlgnikule üle 1914,96 eurot. Võlgniku avalduse alusel peeti krediidisummast kinni lepingutasu 150 eurot, riigilõiv 12,26 eurot, notaritasu 72,78 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 35,47% aastas. 16.01.2013 muudatuse nr 1 krediidisummast 2032,50 tuli eelmisest lepingust. Nimetatud summast moodustab krediidisumma 2024,33 eurot ja intress 8,17 eurot. Uue krediidisummana tuli 2000 eurot juurde. Kinni ei peetud midagi, lepingu sõlmimise tasu oli 0 eurot ja kogu summa 2000 eurot kanti võlgnikule üle. Krediidi kulukuse määr oli 21,95% aastas. Muudatuse nr 2 alusel kanti võlgnikule üle 9518,93 eurot. Muudatuse nr 2 laenusummast 4059,38 eurot tuli eelmisest lepingust. Nimetatud summast moodustab laenusumma 4032,50 eurot ja intress 26,88 eurot. Uue krediidisummana tuli juurde 10 000 eurot. Võlgniku avalduse alusel peeti krediidisummast kinni lepingutasu 350 eurot, notari tasu 106,15 eurot, riigilõiv 24,92 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 22,67% aastas. Muudatuse nr 3 alusel kanti võlgnikule üle laen 2004,80 eurot. Muudatuse nr 3 krediidisummast 14 410,27 eurot tuli eelmisest lepingust. Nimetatud summast moodustab laenusumma 14 007,71 eurot ja intress 402,56 eurot. Uue krediidisummana tuli juurde 2824,73 eurot. Võlgniku avalduse alusel peeti krediidisummast kinni lepingutasu 100 eurot ja graafikujärgsete 01.07.2013, 01.08.2013 ja 01.09.2013 osamaksete ettemaks 719,93 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 22% aastas (II kd, tl-d 14-15)
Kohus määras otsuse avalikult teatavakstegemise ajaks 03.03.2017 kell 16:30 (II kd, tl 136).
II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega 5 (13)
õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Hageja on esitanud kostja vastu täiteasjas nr 022/2014/4135 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude. Kohtuasja materjalidest nähtub, et täiteasjas nr 022/2014/4135 ei ole täitedokumentideks kohtulahend(id) (I kd, tl 84), mistõttu saab hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumentidest tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Hageja vaidleb vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumentidest tulenevatele nõuetele (sh on hageja hinnangul tarbijakrediidileping ja selle kolm muudatust tervikuna tühised vastuolu tõttu heade kommetega, rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet ning nõue on tasaarvestatud). Kostja leiab, et nõue hageja vastu on kehtiv ja muutunud sissenõutavaks. Kohus selgitab alljärgnevalt välja, kas ja millises ulatuses sundtäitmine täiteasjas nr 022/2014/4135 on lubamatu. Asjaolud, mille üle pooled ei vaidle
6.-
-
-
-
Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: võlgnik ja Osaühing XXXX sõlmisid 05.10.2012 notariaalse tagatislepingu, millega seati Osaühingu XXXX kasuks võlgniku korteriomandile esimese järjekoha hüpoteek summas 4000 eurot; võlgnik ja kostja sõlmisid 05.10.2012 notariaalse tagatislepingu, millega seati kostja kasuks võlgniku korteriomandile teise järjekoha hüpoteek summas 2000 eurot; võlgnik ja Osaühing XXXX sõlmisid 29.01.2013 notariaalse tagatislepingu, millega seati Osaühingu XXXX kasuks võlgniku korteriomandile teise järjekoha hüpoteek summas 16 000 eurot; võlgnik ja kostja sõlmisid 29.01.2013 notariaalse tagatislepingu, millega kustutati kostja kasuks võlgniku korteriomandile seatud teise järjekoha hüpoteek summas 2000 eurot ning seati kolmandale järjekohale kostja kasuks hüpoteek summas 7000 eurot; võlgnik ja hageja sõlmisid 19.11.2013 müügilepingu, mille alusel omandas hageja võlgnikule kuulunud korteriomandi; Osaühing XXXX ja kostja leppisid 09.07.2014 kokku Osaühingu XXXX kasuks võlgniku korteriomandile seatud hüpoteekide loovutamises kostjale; kostja ja võlgnik sõlmisid 05.10.2012 tarbijakrediidilepingu nr XXXX (krediidileping); kostja ja võlgnik sõlmisid 16.01.2013 krediidilepingu muudatuse nr 1 (16.01.2013 muudatus nr 1); kostja ja võlgnik sõlmisid 29.01.2013 krediidilepingu muudatuse nr 2 (29.01.2013 muudatus nr 2); kostja ja võlgnik sõlmisid 21.06.2013 krediidilepingu muudatuse nr 3 (21.06.2013 muudatus nr 3).
Vaidluse puudumise tõttu leiab kohus, et nimetatud asjaolusid ei ole vastavalt TsMS § 231 lg-le 4 vaja tõendada. Nõude kvalifikatsioon
7.Kohus 07.10.2016 määrusega muuhulgas selgitas pooltele nõude kvalifikatsiooni ja pooltel oli õigus avaldada kohtu selgitatud kvalifikatsiooni kohta arvamus kuni 04.11.2016 (II kd, tl-d 105106). Kostja kvalifikatsiooni kohta arvamust ei avaldanud. Hageja nõustub kohtu kvalifikatsiooniga, et tegu on nelja erineva lepinguga ja tegu on tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse mõistes (II kd, tl 132).
Poolte avaldatud asjaolude põhjal kvalifitseerib kohus võlgniku ja kostja vahel sõlmitud 6 (13)
krediidilepingu ja krediidilepingu muudatused nr 1, 2 ja 3 alljärgnevalt.
05.10.2012 krediidileping on tarbijakrediidilepinguks võlaõigusseaduse (VÕS) mõistes.
10.16.01.2013 muudatus nr 1 muudatus sisaldab järgmisi kokkuleppeid: - kokkulepe selle kohta, et 05.10.2012 krediidilepingu alusel antud krediidi 2024,33 eurot tagastamise tähtaega pikendatakse; - kokkulepe selle kohta, et võlgnik võlgneb 05.10.2012 krediidilepingu alusel krediidisummalt arvestatud intressi 8,17 eurot kostjale laenuna (laen VÕS § 396 lg 2 mõistes); - kokkulepe selle kohta, et kostja annab võlgnikule täiendavat krediiti 2000 eurot; - kokkulepe selle kohta, et eelnimetatud kohustused moodustavad kokku ühe krediidisummana 4032,50 eurot. Kohus on seisukohal, et eelnevalt kirjeldatud asjaolusid arvestades ei lõpetanud 16.01.2013 muudatus nr 1 05.10.2012 krediidilepingut, vaid muutis seda krediidi tagastamise tingimuste osas. Seega ei refinantseeritud lepinguga varem sõlmitud krediidilepingut ning see jäi kehtima muudetud kujul. Lisaks eeltoodule sisaldab 16.01.2013 muudatus nr 1 kokkulepet võlgnikule täiendava krediidi andmise kohta – täiendavaks krediidiks on intressivõla ümberarvestamine krediidiks (VÕS § 396 lg 2 ja 401 lg 2) ja täiendava krediidi andmine rahas (VÕS § 401 lg 1).
11.29.01.2013 muudatus nr 2 muudatus sisaldab järgmisi kokkuleppeid: - kokkulepe selle kohta, et 16.01.2013 muudatuse nr 1 alusel antud krediidi 4032,50 eurot tagastamise tähtaega pikendatakse; - kokkulepe selle kohta, et võlgnik võlgneb 16.01.2013 muudatuse nr 1 alusel krediidisummalt arvestatud intressi 26,88 eurot kostjale laenuna (laen VÕS § 396 lg 2 mõistes); - kokkulepe selle kohta, et kostja annab võlgnikule täiendavat krediiti 10 000 eurot; - kokkulepe selle kohta, et eelnimetatud kohustused moodustavad kokku ühe krediidisummana 14 059,38 eurot. Kohus on seisukohal, et eelnevalt kirjeldatud asjaolusid arvestades ei lõpetanud 29.01.2013 muudatus nr 2 16.01.2013 muudatust nr 1, vaid muutis seda krediidi tagastamise tingimuste osas. Seega ei refinantseeritud lepinguga varem sõlmitud krediidilepingut ning see jäi kehtima muudetud kujul. Lisaks eeltoodule sisaldab 29.01.2013 muudatus nr 2 kokkulepet võlgnikule täiendava krediidi andmise kohta – täiendavaks krediidiks on intressivõla ümberarvestamine krediidiks (VÕS § 396 lg 2 ja 401 lg 2) ja täiendava krediidi andmine rahas (VÕS § 401 lg 1).
12.21.06.2013 muudatus nr 3 muudatus sisaldab järgmisi kokkuleppeid: - kokkulepe selle kohta, et 29.01.2013 muudatus nr 2 alusel antud krediidi 14 059,38 eurot tagastamise tähtaega pikendatakse; - kokkulepe selle kohta, et võlgnik võlgneb 29.01.2013 muudatus nr 2 alusel krediidisummalt arvestatud intressi 389,32 eurot kostjale laenuna (laen VÕS § 396 lg 2 mõistes); - kokkulepe selle kohta, et kostja annab võlgnikule täiendavat krediiti 2824,73 eurot. - kokkulepe selle kohta, et eelnimetatud kohustused moodustavad kokku ühe krediidisummana 17 235 eurot. Kohus on seisukohal, et eelnevalt kirjeldatud asjaolusid arvestades ei lõpetanud 21.06.2013 muudatus nr 3 29.01.2013 muudatust nr 2, vaid muutis seda krediidi tagastamise tingimuste osas. Seega ei refinantseeritud lepinguga varem sõlmitud krediidilepingut ning see jäi kehtima muudetud kujul. Lisaks eeltoodule sisaldab 21.06.2013 muudatus nr 3 kokkulepet võlgnikule täiendava krediidi andmise kohta – täiendavaks krediidiks on intressivõla ümberarvestamine krediidiks (VÕS § 396 lg 2 ja 401 lg 2) ja täiendava krediidi andmine rahas (VÕS § 401 lg 1).
7 (13)
Kostja väidetud 719,93 euro jätmine graafikujärgsete osamaksete ettemaksuks ei kujuta kohtu hinnangul eelnevalt antud krediidikohustuse refinantseerimist, vaid 21.06.2013 muudatuse nr 3 osalist täitmist.
13.Eeltoodut arvestades peab kohus hindama algselt sõlmitud krediidilepingu ja iga muudatuse kehtivust eraldi. Seejuures ei too algse krediidilepingu kehtetus või muudatuse kehtetus automaatselt kaasa järgneva muudatuse kehtetust, sest muudatused sisaldasid eraldi kokkuleppeid täiendava krediidi andmise kohta. Lepingute kehtivus
14.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tõendamiskohustus lasub üldjuhul TsMS § 230 lg 1 järgi poolel, kes tehingu tühisusele tugineb. Hageja on esitanud täitmisel olevale nõudele vastuväite, mille kohaselt tarbijakrediidileping ja selle kolm muudatust on tervikuna tühised vastuolu tõttu heade kommetega. Kohus selgitas 25.08.2015 istungil järgmist. Kohus palus hagejal tehingu heade kommete vastasuse hindamiseks välja tuua järgmised konkreetsed asjaolud: Millal esines võlgnikul erakorraline vajadus, sõltuvussuhe või muu selline asjaolu? Milles seisnes võlgniku erakorraline vajadus, sõltuvussuhe või muu selline asjaolu? Miks ja kuidas põhjustas võlgniku erakorraline vajadus, sõltuvussuhe või muu selline asjaolu tehingu tegemise? Millise konkreetse tehingu tegemise? Kui jätta krediidi kulukuse määr kõrvale, siis kas tehingud olid tehtud võlgniku jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel? Kui jätta krediidi kulukuse määr kõrvale, siis kas tehingutest tulenevad poolte vastastikuste kohustuste väärtused olid tasakaalust väljas? Miks pidi kostja teadma võlgniku erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest või muust sarnasest asjaolust?
15.Hageja ei ole välja toonud kõiki 25.08.2015 istungil palutud asjaolusid, kuid on välja toonud muuhulgas järgmist. Võlgnik sai kätte 15 437,79 eurot. Võlgnik pidi tagasi maksma 53 379,09 eurot 15 aasta jooksul, s.o ligikaudu 3,5 korda rohkem võlgniku poolt kätte saadud summast. Tasu laenu eest on ebaproportsionaalselt suur. Kostja risk on kinnisvaratagatise tõttu minimaalne. 05.10.2012 krediidilepingu krediidikuluse määr 35,47% ja Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolne tarbijate keskmine krediidi kulukuse määr 25,25%. 16.01.2013 muudatuse nr 1 krediidi kulukuse määr 21,95% ja Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolne tarbijate keskmine krediidi kulukuse määr 35,57%. 29.01.2013 muudatus nr 2 krediidi kulukuse määr 22,67% ja Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolne tarbijate keskmine krediidi kulukuse määr 35,57%. 21.06.2013 muudatus nr 3 krediidi kulukuse määr 22% ja Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolne tarbijate keskmine krediidi kulukuse määr 32,65%. Vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kostja teadis või pidi teadma rasketest asjaoludest, kuna võlgnik oli makseraskustes ning eelnevaid võlgnevusi arvestati uue laenulepingu krediidi osaks. Võlgnik tasus kostja käest võetud laenuga teise kiirlaenufirma käest võetud laenu. Edaspidi sattus ta makseraskustesse, jättes tähtajaks laenud maksmata. Kostja teadis või pidanuks seda teadma, olles kohustatud tutvuma laenuvõtja finantsolukorraga. Võlgnik võttis uue laenu, et maksta kostjale laenu tagasi. Kostja pidanuks 21.06.2013 muudatuse nr 3 lepingueelsete läbirääkimiste tulemusel olema kursis, et võlgnik kasutas raha vastutustundetult kasiinos ja alkoholipoodides (nagu nähtub pangaväljavõttest). Hasartmängusõltuvus ning alkoholisõltuvus on sõltuvussuhted. Sõltuvussuhet alkohoolsetest jookidest tõendab hageja raviasutuse tõendiga. Lepingute puhul esines sundolukord maksevõimetuse ärakasutamisel. Ebamoraalne ja taunitav on märkida lepingusse võlgnevuseks 8 (13)
suurem summa, kui tegelikult on võlgnevus (maksmata jäänud 573,56). Taunitav on ka refinantseerida laenu viisil, kus uue laenu väljastamisel tasutakse eelmise osamakse intressivõlgu ning võetakse refinantseeritud summa pealt uuesti intressi. Heade kommetega on vastuolus ka lepingu ülesütlemise teade. Heade kommetega vastuolus on lepingutasu võtmine 800 eurot. 05.10.2012 krediidilepingut võlgnikule ei antud. 21.06.2013 muudatuse nr 3 osas on kostja jätnud maksmata välja ka lepingujärgselt ettenähtud summa. Kostja on võlgnevuse menetlemise kuluks märkinud 1040 eurot. Võlgniku ja kostja vahelise tarbijakrediidilepingu p 9.2 näeb ette, et õigus on nõuda mõistlike sissenõudmiskulude hüvitamist 1000 euro suuruses. Hageja hinnangul on õigus nõuda 80 eurot.
16.Riigikohus on varasemalt leidnud, et tarbijakrediidilepingute puhul pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas siis, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-186-13, p 17). Kohtuasja materjalidest nähtuvalt algselt sõlmitud krediidilepingu ja iga muudatuse krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seejuures hageja ei ole tõendanud, et lepingutasu 800 eurot võtmine võlgnikult ei olnud lubatud; võlgnikule ei antud tarbijakrediidilepingut, vaid üksnes lepingu põhitingimuste leht; 21.06.2013 muudatusega nr 3 ettenähtud summa on osaliselt üle kandmata ning 573,56 eurot on maksmata jäänud.
17.Võimalik võlgniku raha kasutamine (sh alkoholipoes ja kasiinos) ja alkoholi tarbimine ei tähenda igal juhul sõltuvussuhet tehingupoolte vahel tehingu tegemisel. See tähendab, et tehingu tegemisel väljendatud võlgniku tahteavaldus ei vasta tema tegelikule tahtele. Kohus on 19.11.2015 istungil selgitanud, et põhjuslik seos 17.09.2015 raviprotseduuri ja võlgniku seisundi vahel lepingu sõlmimise ajal võib jääda umbmääraseks. Eristada tuleb vastuolu heade kommetega ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist (laenusaaja krediidivõimet ei hinnata piisavalt), mille võimalikku rikkumist hindab kohus käesolevas lahendis eraldi.
18.Kostja on välja toonud ja hageja ei ole vastu vaielnud, et kuna võlgnik ei täitnud tarbijakrediidilepingut korrektselt ja tema makseviivitus oli pikem kui kolm kuud, saatis kostja 14.05.2014 võlgnikule krediidilepingu ülesütlemise avalduse. Kostja on avaldanud ülesütlemise kuupäevaks 29.05.2014 (I kd, tl 117), millele hageja ei ole vastu vaielnud. Kohtu hinnangul lepingu ülesütlemise teade ei ole heade kommetega vastuolus olukorras, kus võlgnik lepingut ei täida ja on makseviivituses. Kohus ei tuvasta lepingu ülesütlemise teate vastuolu heade kommetega. Kohus tuvastab, et 05.10.2012 krediidileping, 16.01.2013 muudatus nr 1, 29.01.2013 muudatus nr 2 ja 21.06.2013 muudatus nr 3 öeldi üles hiljemalt 29.05.2014.
19.Kostja on tasumata võlgnevuse menetlemise kulude suuruseks märkinud 1040 eurot (I kd, tl 119), millele hageja vaidleb vastu. 05.10.2012 krediidilepingu punktist 8.2 tulenevalt on õigus nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist mitte rohkem kui 1000 eurot (I kd, tl 44). Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimus on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel, sest selle alusel saab tarbijalt nõuda ebamõistlikult suurt hüvitist võlgnevuse sissenõudmiskulude eest, arvestamata seejuures kulu tööajale ja -jõule. Arvestada tuleb, et võlgnevuse teated on sisu poolest üldjuhul tüüpkirjad ja alates 01.10.2015 kehtima hakanud VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Kohus tuvastab, et 05.10.2012 krediidilepingu punkt 8.2 on tühine, mille kohaselt on õigus nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist mitte rohkem kui 1000 eurot.
20.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mille põhjal kohus saaks tuvastada, et muus osas 05.10.2012 krediidileping, 16.01.2013 muudatus nr 1, 29.01.2013 muudatus nr 2 ja 21.06.2013 muudatus nr 3 on tühised vastuolu tõttu heade kommetega. Kohus ei tuvasta muus osas, et 05.10.2012 krediidileping, 16.01.2013 muudatus nr 1, 29.01.2013 9 (13)
muudatus nr 2 ja 21.06.2013 muudatus nr 3 on tühised vastuolu tõttu heade kommetega Vastutustundliku laenamise põhimõte
21.VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on professionaalsel laenuandjal üldine kohustus hinnata laenutaotleja krediidivõimet (vt Riigikohtu 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). Samuti on laenuandjal VÕS § 14 lg-st 2 tulenev olulisest informatsioonist teavitamise kohustus. Kui laenuandja laenusaaja krediidivõimet ei hinda (rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet) või rikub teavitamiskohustust, võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (vt ka Riigikohtu 15. jaanuari 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama (vt Riigikohtu 27. novembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 25). Hageja on esitanud täitmisel olevale nõudele vastuväite, mille kohaselt on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
22.Kohtu hinnangul kostja kui laenuandja on ettevõte, kes annab ärilistel eesmärkidel laenusaajatele laenu (sh kinnisvara tagatisel) hilisema eesmärgiga laenusaajatelt väljastatud laen tagasi saada. Laenuandja eesmärgiks on eelkõige anda laenu maksevõimelistele isikutele, mitte aga väljastada laenu kõigile soovijatele ning tegeleda hiljem laenusummade väljanõudmisega. Tarbijakrediidi kohta on vastutustundliku laenamise põhimõte ette nähtud alates 01.07.2011 kehtivas VÕS §-s 4032. Seetõttu vastutustundliku laenamise põhimõte kehtis 05.10.2012 krediidilepingu, 16.01.2013 muudatuse nr 1, 29.01.2013 muudatuse nr 2 ja 21.06.2013 muudatuse nr 3 sõlmimise ajal.
23.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks oli laenuandja kohustatud koguma ja säilitama andmeid laenusaaja rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid laenusaaja jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Laenuandjal tuli hinnata laenusaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Võimalik vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei muuda lepingut tühiseks ega tähenda, et laenusaaja vabaneb laenu tagastamise kohustusest. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise eesmärgiks ei ole laenusaaja vastutuse täielik välistamine. Kui laenuandja laenusaaja krediidivõimet ei hinda või rikub teavitamiskohustust, võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel.
24.Kostja on saatnud kohtule lepingute laekumisest ülevaate (II kd, tl 26). Ülevaatest nähtub järgmist. 05.10.2012 krediidilepingu tagasimakseid on tehtud summas 264,95 eurot (05.10.2012 krediidilepingu alusel anti krediiti 2024,33 eurot). 16.01.2013 muudatuse nr 1 tagasimakseid ei ole tehtud (16.01.2013 muudatuse nr 1 alusel anti krediiti 2000 eurot). 29.01.2013 muudatus nr 2 tagasimakseid on tehtud summas 740,76 eurot (29.01.2013 muudatus nr 2 alusel anti krediiti 10 000 eurot). 21.06.2013 muudatus nr 3 tagasimakseid on tehtud summas 1327,55 eurot (21.06.2013 muudatus nr 3 alusel anti krediiti 2824,73 eurot).
25.Kohus on seisukohal, et kostja on rikkunud kohustust hinnata piisaval määral laenutaotleja (võlgniku) krediidivõimet. Sellise kohustuse rikkumine nähtub asjaolust, et kostja andis võlgnikule korduvalt täiendavat laenu olukorras, kus võlgnik ei suutnud algse 05.10.2012 krediidilepinguga võetud laenukohustusi täita. Vähemalt pärast 16.01.2013 muudatuse nr 1 sõlmimist (tagasimakseid ei tehtud, krediiti anti 2000 eurot) pidi kostjal kui laenuandjal olema selge, et võlgnik ei suuda laene tagastada. Täiendavate kokkulepete alusel laenude (sh sellest tulenevate kulude nt intress) kohustuse panekuga võlgnikule suurendas kostja võlgniku võlakoormust. Vastutustundliku laenamise 10 (13)
põhimõtet järgides ei oleks kostja tohtinud võlgnikuga 29.01.2013 muudatust nr 2 ja 21.06.2013 muudatust nr 3 sõlmida, vaid oleks kohe pidanud võla suurenemise vältimiseks asuma võlgnevust sisse nõudma. Kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kostja poolt. Täiteasi nr 022/2014/4135
26.Kohtule on esitatud koopia täitmisteatest täiteasjas nr 022/2014/4135, millest nähtub, et nõue on hüpoteegiga tagatud (I kd, tl-d 84-85). Kohtuasja materjalidest nähtub ja menetlusosalised ei vaidle selle üle, et täiteasjas nr 022/2014/4135 hüpoteegiga tagatud nõude summad tulenevad 05.10.2012 krediidilepingust, 16.01.2013 muudatusest nr 1, 29.01.2013 muudatusest nr 2 ja 21.06.2013 muudatusest nr 3. Kostja on 25.09.2014 ja 27.06.2016 menetlusdokumendis avaldanud, et nõue koosneb järgmiselt. Laenusumma tasumata osa 17 131,40 eurot; tasumata intressid 1993,95 eurot; viivised 1235,36 eurot (alates 26.09.2014 lisandub nõudele 10,47 eurot päevas) ja võlgnevuse menetlemise kulutused 1040 eurot (I kd, tl 119; II kd, tl 74). Lepingute laekumise ülevaatest nähtub samuti, et laenusumma on 17 131,40 eurot ja tasumata intressid on 1993,95 eurot (II kd, tl 26). Hageja ei ole tõendanud täitemenetluse võla jäägi tervikuna või kostja avaldatust suuremas ulatuses rahuldamist. Kohus loeb täiteasjas nr 022/2014/4135 tõendatuks, et täitmisel on laenusumma tasumata osa nõue 17 131,40 eurot, tasumata intresside nõue 1993,95 eurot, võlgnevuse menetlemise kulutuste nõue 1040 eurot ja viivised 1235,36 eurot (alates 26.09.2014 lisandub nõudele 10,47 eurot päevas). Kohus tuvastas eelnevalt, et 05.10.2012 krediidilepingu punkt 8.2 on tühine, mille kohaselt on õigus nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist mitte rohkem kui 1000 eurot. Seega ei saa täiteasjas nr 022/2014/4135 sundtäita kostja võlgnevuse menetlemise kulutuste nõuet (sh 1000 eurost suuremas ulatuses summas nt 1040 eurot).
27.Hageja on kohtumenetluses muuhulgas avaldanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt oli lubamatu väljastada laenu. Võlgnikule tekkisid lepingu sõlmimise kulud, notariaalsed tasud, viivised, võla sissenõudmise kulud ja intressid. Need tuleb lugeda võlgniku kahjuks, mis on tekkinud kostja kohustuste rikkumisest lepingueelsetel läbirääkimistel. Võlgnik esitas kostjale tähitult tasaarvestuse avalduse (I kd, tl-d 145-157). Kohus tuvastas eelnevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kostja poolt. Seetõttu võlgnik võib nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist ja kahju ulatuses nõude tasaarvestada (vt Riigikohtu 27. novembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13612, p 25). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 278 kohaselt pantija võib olla võlgnik või kolmas isik. AÕS § 279 lg 7 kohaselt pantija, kes ei ole võlgnik, võib esitada pandiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. Nõue on hüpoteegiga tagatud (I kd, tl-d 84-85). Kohtul tuleb järgnevalt hinnata hageja väiteid võlgniku kahju ja võlgniku esitatud tasaarvestuse avalduse kohta.
28.Hageja on kohtumenetluses täpsustanud, et kahju sisse kuuluvad lepingu muudatuse nr 3 sõlmimise tasu 100 eurot, lepingu sissenõudmiskulud 1040 eurot, notaritasu 139,44 eurot, riigilõiv hüpoteekide pealt 37,18 eurot, nõutavad intressid 1993,95 eurot, viivised ja võla menetluskulud 5876,77 eurot, mis olid seisuga 25.08.2015 kostja poolt nõudena esitatud. Nimetatud kahjusid poleks tekkinud, juhul kui kostja täitnuks temale seadusest pandud kohustust järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (II kd, tl 72). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nimetatud võlgniku kahjude osas ja nende tekkimise osas võlgnikule. Kohus tuvastas eelnevalt, et 05.10.2012 krediidilepingu punkt 8.2 on tühine, mille kohaselt on õigus nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist mitte rohkem kui 1000 eurot. Seega ei saa täiteasjas nr 022/2014/4135 sundtäita kostja võlgnevuse menetlemise kulutuste nõuet (sh 1000 eurost suuremas ulatuses summas 1040 eurot või hageja nimetatud lepingu sissenõudmiskulusid 1040 eurot ja kostja nõutavaid võla menetluskulusid 5876,77 eurot). Seetõttu ei tekkinud võlgnikule kahju summas 1040 eurot ja 5876,77 eurot.
29.Kohtu hinnangul on võlgniku kahju hüvitamise eeldused täidetud. Kostja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu kostja vastutab rikkumisest tuleneva kahju eest (VÕS § 14 ja § 115). Võlgnikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos, sest kahju ei oleks vastutustundliku laenamise 11 (13)
põhimõtte järgimisel tekkinud (VÕS § 127). Kohtu hinnangul on selline kahju hõlmatud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevalt (VÕS § 127 lg 2). Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, sest vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral peab kostja (laenuandja) arvestama, et tema suhtes võidakse õiguskaitsevahendit kasutada (VÕS § 127 lg 3). Kohus tuvastab, et võlgnikule tekkis kostja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tulemusena järgmine kahju. Lepingu muudatuse nr 3 sõlmimise tasu 100 eurot. Riigilõiv hüpoteekide pealt 37,18 eurot. Intressid 1993,95 eurot. Viivised (kohus luges täiteasjas nr 022/2014/4135 tõendatuks, et täitmisel on viivised 1235,36 eurot ja alates 26.09.2014 lisandub nõudele 10,47 eurot päevas).
30.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 esimese lause kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Hageja on kohtumenetluses avaldanud, et võlgnik esitas kostjale tähitult tasaarvestuse avalduse. Kostja on kohtule avaldanud, et 02.09.2014 saatis võlgnik posti teel tasaarvestuse avalduse, millel leiduv allkiri on kostja hinnangul võltsing (I kd, tl 118). Kostja esitas kohtule võlgniku tasaarvestuse avalduse (I kd, tl 135). Kostja 19.11.2015 istungil muuhulgas avaldas, et kostjal oli võltsituse vastuväide tasaarvestuse avaldusega seoses ja kostja otsustab pärast tunnistaja ülekuulamist, kas jääb vastuväite juurde. Tunnistaja (võlgnik) andis kohtus ütlusi, mille kohaselt tasaarvestuse avaldusel on tunnistaja (võlgnik) allkiri. Kohus loeb tõendatuks, et võlgnik esitas kostjale tasaarvestuse avalduse. Seega saab lugeda tasaarvestatuks kohtu poolt tuvastatud võlgnikule tekkinud kahju (lepingu muudatuse nr 3 sõlmimise tasu 100 eurot; riigilõiv hüpoteekide pealt 37,18 eurot; intressid 1993,95 eurot; viivised (kohus luges täiteasjas nr 022/2014/4135 tõendatuks, et täitmisel on viivised 1235,36 eurot ja alates 26.09.2014 lisandub nõudele 10,47 eurot päevas) kostja nõudega, mille osas käib täitemenetlus täiteasjas nr 022/2014/4135.
31.Kohus luges eelnevalt täiteasjas nr 022/2014/4135 tõendatuks, et täitmisel on laenusumma tasumata osa nõue 17 131,40 eurot, tasumata intresside nõue 1993,95 eurot, võlgnevuse menetlemise kulutuste nõue 1040 eurot ja viivised 1235,36 eurot (alates 26.09.2014 lisandub nõudele 10,47 eurot päevas). Samuti leidis kohus eelnevalt, et 05.10.2012 krediidilepingu punkt 8.2 on tühine, mille kohaselt on õigus nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist mitte rohkem kui 1000 eurot. Seega ei saa täiteasjas nr 022/2014/4135 sundtäita kostja võlgnevuse menetlemise kulutuste nõuet (sh 1000 eurost suuremas ulatuses summas nt 1040 eurot). See tähendab, et kostja võlgnevuse menetlemise kulutuste nõuet ei saa sundtäita tervikuna. Võlgnikule tekkis vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest kahju (lepingu muudatuse nr 3 sõlmimise tasu 100 eurot; riigilõiv hüpoteekide pealt 37,18 eurot; intressid 1993,95 eurot, täiteasjas nõutavad sissenõutavaks muutunud viivised 1235,36 eurot ja alates 26.09.2014 lisanduv viivis 10,47 eurot päevas). Nimetatud võlgniku kahju on tasaarvestatud täiteasjas nr 022/2014/4135 täitmisel olevate nõuetega (laenusumma tasumata osa nõue 17 131,40 eurot, intresside nõue 1993,95 eurot, viivised 1235,36 eurot ja alates 26.09.2014 lisanduv viivis 10,47 eurot päevas). Kostja võlgnevuse menetlemise kulutuste nõuet 1040 eurot ei saa sundtäita tervikuna. Võlgniku tasaarvestuse tulemusel on lõppenud täiteasjas nr 022/2014/4135 täitmisel olev intresside nõue 1993,95 eurot, viiviste nõue 1235,36 eurot ja alates 26.09.2014 lisanduva viivise 10,47 eurot päevas tasumise nõue. Võlgniku tasaarvestuse tulemusena kuulub täiteasjas nr 022/2014/4135 sundtäitmisel üksnes laenusumma tasumata osa nõue summas 16 994,22 eurot (kostja laenusumma tasumata osa nõue 17 131,40 eurot – võlgniku kahju lepingu muudatuse nr 3 sõlmimisel 100 eurot – võlgniku kahju riigilõivult hüpoteekide pealt 37,18 eurot). 12 (13)
32.Hageja on esitanud järgmise nõude: „Tunnistada lubamatuks sundtäitmine Harjumaa kohtutäitur Elin Vilippuse poolt alustatud täitemenetlustes olevas täiteasjas nr 022/2014/4135 korteriomandi suhtes, aadressiga Mustamäe tee 173, Tallinn, katastritunnusega 78405:501:3410, registriosa nr 12354301.“ Vaidlusaluses täiteasjas on täitmisel olev nõue hüpoteegiga tagatud (I kd, tl-d 84-85). Kohtu hinnangul hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täies ulatuses. Kohus on tuvastanud, et sundtäitmisele esitatud nõue on osaliselt lõppenud ja vähenenud tasaarvestuse tulemusena. Võlgniku tasaarvestuse tulemusena kuulub täiteasjas nr 022/2014/4135 sundtäitmisel üksnes laenusumma tasumata osa nõue summas 16 994,22 eurot. See tähendab, et hageja väited sundtäitmise lubamatuse kohta on osaliselt põhjendatud. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ning tunnistab sundtäitmise täiteasjas nr 022/2014/4135 lubamatuks selliselt, et hagejalt on õigus täitemenetluses nõuda 16 994,22 euro tasumist.
33.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 21.10.2014 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise avalduse ja määras hagi tagamise abinõuna peatada täitemenetluse täiteasjas nr 022/2014/4135. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Hagi tagamise abinõu ei ole vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks, sest käesolev kohtuotsus on aluseks täitemenetluse osalisele lõpetamisele. Kohus tühistab 21.10.2014 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise.
34.Kostja 28.10.2016 menetlusdokumendis taotles täitemenetluse peatamise tühistamist (II kd, tl 112). Kohus jätab kostja taotluse tähelepanuta, sest kohus tühistab 21.10.2014 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise (täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 022/2014/4135).
35.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostjal on 02.03.2017 seisuga hageja vastu 30 708,54 euro tasumise nõue (laenusumma 17 131,40 eurot, intressivõlg 1993,95 eurot, käitlustasu 1040 eurot ja viivisevõlg 1235,36 ja jooksva viivise võlg ajavahemiku 26.09.2014 kuni 02.03.2017 eest 9307,83 eurot). Kohus tunnistas sundtäitmise lubamatuks selliselt, et kostja saab hagejalt täitemenetluses nõuda 16 994,22 euro tasumist. Seega rahuldas kohus hagiavalduse osaliselt ligikaudu 55% ulatuses. Seetõttu esineb alus menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. Seejuures kostjal menetluskulud puuduvad (II kd, tl 139). Kohus jätab hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kohus ei määra seetõttu kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.