2-05-17635/4 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kostjale kuuluv korter on ehitise reaalosa, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist. Seega on kostja ka küttesüsteemi kaasomanik. Korteriomanikud võivad kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega ning kokkulepe kehtib ka nende korteriomanike suhtes, kes ei ole hääletamises osalenud. Hageja on enamike korteriomanikega sõlminud soojusenergia müügilepingud ning ülejäänutega on lepingud sõlmimata seoses sellega, et omanikega ei õnnestunud kontakti saada. Hageja toodab ja edastab tsentraalküttevõrgus soojusenergiat mitte eraldi iga tarbijani majasisese jaotusvõrgu kaudu, vaid soojussõlme peakraani taga asetseva soojusmõõtjani. Kõik lepingud sõlminud elamu kaasomanikud kooskõlastasid omavahel ja hagejaga oma protsentuaalse osaluse, mille alusel elamu soojusenergia üldarvestijärgne näit kaasomanike vahel jagatakse ja mille kohta nad arveid tasuvad. Kaasomanike enamuse otsuse kohaselt on kostja osaluskoefitsient 5,1% kogu kaasomandist. Kostja on kohustatud alluma kaasomanike enamuse tahtele. Kostja ei ole aru saanud, et elamul on ka üldkasutatavad ruumid, mida samuti köetakse ja mille eest kaasomanikud ühiselt maksavad. Hageja kohustuseks ei ole jälgida, millistesse küttekehadesse soojusenergia jõuab ning hagejal on võimalik, lähtudes soojusenergia jaotamise kommunikatsioonidest, varustada soojusenergiaga üksnes hoonet tervikuna. Selles, et kostja ei tarbi tsentraalset küttesooja, oleks pidanud kostja kaasomanikega teisiti kokku leppima. See asjaolu on kaasomanike kokkuleppe küsimus, milles hageja ei osale. Hagejal ei ole kohustust sõlmida VÕS § 208 lg 3 kohast müügilepingut kirjalikult. Hageja esitas kohtule hagi aluse muutmise avalduse (tl 79-80), milles nõuab VÕS § 1042 alusel kostjalt kulutuste hüvitamist tarbitud soojusenergia eest, sest hageja on teinud kulutusi kostjale kuuluva korteri kütmiseks ja kostja, tasumata jättes saadud hüve eest, on seeläbi alusetult rikastunud. Kostja on kohustatud soojusenergia eest tasuma vastavalt oma osaluskoefitsiendile, mille hageja on välja arvestanud arvestades kostjale kuuluva reaalosa suurust elamust 777/15320. Kui kostjal on eraldi kokkulepe kaasomanikega, et ta mingil põhjusel ei tarbi tsentraalset küttesooja, siis oleks tulnud kaasomanikel ka ühiselt sellest hagejat teavitada. Sellisel juhul oleks kogu tarbitud soojusenergia mõõdikunäitude järgi jagatud korterivaldajate vahel teistel alustel. Kostja vastuväited Kostja kirjalikes vastustes hagile ja kohtuistungil hagi ei tunnistanud (tl 21-23, 71-72, 87-88, 9698). Kostja ei eita, et temale kuulub korter asukohaga Pärnu tn 26-18 Mõisaküla kolmekorruselise elumaja kolmandal korrusel. Kostja ei tunnista võlgnevust väidetavalt temale müüdud soojusenergia eest, sest ta ei ole soojusenergiat tarbinud. 2000. aastal teostas maja haldamist Mõisaküla Linnavalitsus ja kostjale kuuluv korter ühendati teiselt korruselt küttesüsteemist välja 2000 septembris. Kuna kostja soojust ega vett ei tarbinud ja ei saanudki tarbida, sest oli süsteemist välja lülitatud, ei ole talle ka Mõisaküla Linnavalitsuse poolt arveid esitatud, milline asjaolu pidi hagejale olema teada. Enne kui müüja ei võimalda ostjal müügilepingu esemeks olevat õigust omandada, ei saa müüja nõuda ka ostuhinna tasumist. Ei ole alust nõuda olematu teenuse eest tasumist. Kostja ei ole hageja arvel ka alusetult rikastunud. Kostja ei ole hüve - soojusenergiat - saanud, sest ta on alates 2000 septembrist olnud all olevast korterist nr 16 küttesüsteemist välja lülitatud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja kohtukulude jaotus Kohus leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud kohtule hagi, milles lõppkokkuvõttes nõuab kostjalt kui Pärnu tn 26-18 Mõisakülas vallasasjana eluruumi omanikult õigusliku aluseta soojusenergiale tehtud kulutuste hüvitamist summas 18 182,75 krooni. VÕS § 1042 lg 1 kohaselt võib teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata.

30.novembri 2004 otsuses nr 3-2-1-111-04 on põhjalikult käsitletud võrguettevõtja poolt liitumislepingu ja soojusenergia müügilepingu sõlmimist ja Riigikohus on jõudnud järeldusele, et võrguettevõtja on kohustatud sõlmima soojuse müügilepingu üksnes korteriomanike või – valdajatega ühiselt või valitsejaga või korteriühistuga. Võrguettevõtjal on õigus sõlmida ka soojuse müügileping korteriomanikega eraldi, kuid taolisel juhul oleks lepingu rikkumise korral võrguettevõtja poolt õiguskaitsevahendite kasutamine komplitseeritud. Vaidlusalusel juhul ei ole hageja tõendanud, et oleks kostjaga kui korteriomanikuga sõlminud eraldi soojuse müügilepingu, mille korral ta võiks vaidluse all olevat summat nõuda kostjalt lepingu järgi. Soojatootjal on kohustus transportida soojust kuni tarbijapaigaldiseni (elamu soojasõlmeni). Edasine soojusenergia jaotamine, jagunemine ja arvestamine sõltub juba korteriomanike (-valdajate) omavahelistest kokkulepetest. Elamu Pärnu tn 26 majandamiseks ei ole moodustatud korteriühistut ega ole kohus tuvastanud korteriomanike ühise tegutsemise lepingut ega muud korteriomanike kokkulepet kulutuste kandmise kohta. Vastavalt AÕS § 75 lg 1 (ka KOS § 13 lg 1) kannab kaasomanik ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi vastavalt temale kuuluva osa suurusele. Eeltoodust tulenevalt võivad võimaliku nõude kostja vastu esitada kaasomanikud. Vastavalt „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ §-le 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostja on taotlenud hagejalt õigusabikulu 1400 krooni väljamõistmist (tl 94-95). TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele teiselt poolelt välja esindaja poolt osutatud õigusabi eest tasu hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Kohus, arvestades TsMS §-s 61 lg 1 p 1 sätestatut, mõistab hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulu 909,15 krooni.