Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavakstegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr. 10220034799018 või Hansapangas nr. 221013921094 märkides viitenumbriks 3100057358. Hageja, kelle kohalolekul on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 01.07.2005. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.07.2004. a laenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale sihtotstarbelist laenu Halgastu maaüksuse Nogu külas Rõuge vallas omandamiseks summas 430 000 krooni. Laenusumma kanti üle 20.07.2004. a. Kostja kohustus laenusumma hagejale tagastama paberipuu müügiga omandatud maaüksuselt hiljemalt 30.08.2004. a. Kostja hagejale paberipuud laenu tagastamiseks ei müünud ning ei kasutanud ka talle antud laenusummat sihtotstarbeliselt, kuna kostja ei omandanud maaüksust. Hageja saatis kostjale 27.05.2005. a nõude laenusumma tagastada, kuid kostja laenusummat ei tagastanud. Laenulepingu p 8.3. kohaselt kohustus kostja tasuma laenu tagastamise tähtaja ületamise korral viivist 0,15% ulatuses laenusummast iga tähtaja ületatud päeva eest. Hagi esitamise päeva seisuga on kostja olnud viivituses 302 päeva ning viivisenõude suuruseks on 194 790 krooni. Hageja esitab viivisnõude vähendatud ulatuses ning palub viivist välja mõista summas 50 000 krooni. VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 396 lg 1 alusel palub hageja kostjalt välja mõista laenusumma 430 000 krooni ja viivis summas 50 000 krooni. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt on OÜ Estonian Wood Trans ja Holmen Mets AS vahel sõlmitud käendusleping laenulepingust nr 2-2005 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Laenusaaja kohustub võõrandama metsamaterjali saadud laenu eest hiljemalt 31.12.2005. a. Kohtuistung

Eelistungil 30.01.2006. a taotles kohale ilmunud hageja esindaja tagaseljaotsuse tegemist. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja esindaja esitas 30.01.2006. a eelistungil tagaseljaotsuse tegemise taotluse. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja esindaja ei ole kohtusse ilmunud, samuti ei ole kohut teavitanud oma mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjat kohustati õigeaegselt teatama kohtule istungile mitteilmumise seaduslikust takistusest. Vastavalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 413 lg 3 kohaselt kohus ei tee tagaseljaotsust, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 422 lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kostja esindaja ei ole kohtule teatanud oma mitteilmumise mõjuvast põhjusest. TsMS § 345 kohaselt kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kostja sai kohtukutse 04.01.2006. a isiklikult kätte allkirja vastu, samas ei teavitanud kohut ligi kuu aja jooksul võimalikust ilmumise takistusest. Kohus leiab TsMS § 413 lg 1 alusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 1 järgi tagaseljaotsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenulepingu p 8.3. kohaselt kohustus kostja tasuma laenu tagastamise tähtaja ületamise korral viivist 0,15% ulatuses laenusummast iga tähtaja ületatud päeva eest. Hagi esitamise päeva seisuga on kostja olnud viivituses 302 päeva ning viivisenõude suuruseks on 194 790 krooni. Hageja esitab viivisnõude vähendatud ulatuses summas 50 000 krooni. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 25 000 krooni. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 61 lg 1 p 1 kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja õigusabikulu summas 9 891.80 krooni. TsMS § 52 lg 5 ja § 60 lg 1 kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagiavalduse ja selle lisade kättetoimetamise kulud summas 30.80 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.